OK Incure OÜ hagi M. S. vastu põhivõlgnevuse 1807 euro 83 sendi, intressi, viivise ja sissenõudekulu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2373 eurot 37 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anu Volmer
xxxxxxx),
Kostja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M. S. OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 2373 eurot 37 senti (põhinõue 1807 eurot 83 senti, intress 287 eurot 76 senti, viivis 212 eurot 78 senti ja sissenõudmiskulu 65 eurot).
3.Jätta menetluskulud M. S. kanda.
4.Mõista M. S. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot.
5.Mõista M. S. OK Incure OÜ kasuks temalt väljamõistetud 350 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) palub 22. märtsil 2023 Tartu Maakohtule esitatud hagis välja mõista M. S. (kostja) põhivõlgnevus 1807 eurot 83 senti, intress 287 eurot 76 senti, viivis 212 eurot 78 senti ja sissenõudmiskulu 65 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja esialgse võlausaldaja BB Finance OÜ-ga 13. detsembril 2021 laenulepingu nr 2102145875 laenusummaga 485 eurot 05 senti, lepingutasuga 40 eurot 05 senti (laen 445 eurot üle kantud 13. detsembril 2021). Refinantseerides eelnevat laenu sõlmisid pooled 04. jaanuaril 2022 lisalaenu lepingu nr 2102153267 laenusummaga 784 eurot 45 senti, lepingutasuga 44 eurot 40 senti (lisalaen 255 eurot üle kantud 04. jaanuaril 2022) ja lepingu nr 2102153297 laenusummaga 984 eurot 16 senti, lepingutasuga 55 eurot 71 senti (lisale 144 eurot üle kantud 04. jaanuaril 2022) ning 10. märtsil 2022 lisalaenulepingu nr 2102173973 laenusummaga 1716 eurot 74 senti, lepingutasuga 97 eurot 17 senti (lisalaen 705 eurot üle kantud 10. märtsil 2022). Hageja lähtub nõude esitamisel 16. mail 2022 sõlmitud väljamakseta refinantseerimislepingust nr 2102196707 laenusummas 1807 eurot 83 senti, intressimääraga 26,85% ja viivisemääraga 24% aastas. Kostja ei ole lepingu nr 2102196707 katteks tagasimakseid teinud. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu erakorraliselt üles
24.septembril 2022 ning loovutas lepingust tuleneva nõuded hagejale 25. septembril 2022. Hageja on arvestanud viivist alates 25. septembrist 2022 kuni 22. märtsini 2023.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris xxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx kohtute infosüsteemis märgitud e-posti aadressil xxxxxxxxx@xxxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. 20. septembri 2023 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Rahvastikuregistris märgitud telefoni nr xxxxxxxxxxx ei ole kasutusel. Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on tähtsaadetis tagastatud märkega „ei ela aadressil“. 4. oktoobril 2023 on Politsei- ja Piirivalveamet tagastanud kohtudokumendid teatega, et polnud võimalik neid kostjale edastada. 24. oktoobri 2023 seisuga ei ole kostjal
Soome rahvastikuregistris elukohta. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine ja rahvastikuregistrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine tulemust andnud ning kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02. novembril 2023 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 18. novembril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. detsembriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.Laenuandja selgituste kohaselt on kostja maksevõimet hinnatud 13.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu, 04. jaanuaril 2022 ja 10.märtsil 2022 sõlmitud lisalaenulepingute sõlmimisel kostja poolt esitatud viimase nelja kuu pangakonto alusel. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimiseks kolmandate isikute poolt peetavataid andmekogusid (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikonto, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud), olemasolevaid kohustusi. Laenuandja arvestas 13.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu ja 04. jaanuaril 2022 sõlmitud lisalaenulepingute laenuotsuste tegemisel kostja keskmiseks sissetulekuks 1075 eurot, finantskohustused 338 eurot ja muud kohustused 500 eurot. 10. märtsil 2022 sõlmitud lisalaenulepingu sõlmimise ajal oli kostja keskmine sissetulek 3000 eurot, finantskohustused 200 eurot ja muud kohustused 700 eurot. Päringute alusel kostjal puudusid maksehäired. Samuti puudusid ülalpeetavad.
7.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 350 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 ps 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.