Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.L vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudekulude välja mõistmiseks
Tsiviilasja hind
128,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: R.L
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista R.L-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Telia Eesti AS ja R.L vahel sõlmitud liitumislepingust nr 1025252007 25.03.2013 ja lisalepingust 11.09.2015 (esialgse lepingu nr 4567024, 22.03.2006) tulenev põhivõlg 62,26 eurot, viivised 25,86 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Mõista R.L-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,066% päevas 62,26eurose põhivõla tasumata osalt alates 23.11.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
Määrata Aktsiaseltsile PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 400 eurot.
6.Mõista menetluskulude hüvitis 400 eurot R.L-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja. Menetluskulude hüvitise tasumata osalt tuleb R.L-l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Edasikaebe kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks on arvutivõrgus https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle tulnud Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi R.L (kostja) vastu telekommunikatsiooniteenuse tasu võlgnevuse 62,26 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 25,86 eurot, lepingulises määras edasiulatuva viivise ning sissenõudmiskulu 25 eurot nõudes. Hagiavaldust põhjendavate asjaolud kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud liitumisleping nr 1025252007 25.03.2013 ja lisaleping 11.09.2015 (esialgne leping nr. 4567024, 22.03.2006). Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, hinnakirja, teenuse kohta kehtivate teenusetingimuste ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Lepingu p 4 kohaselt pidi kostja maksma Teliale
tasu teenuste eest vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Telia esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Telia ees summas 62,26 eurot. Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras Telia kostja teenused alates 07.12.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates 21.12.2021. Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. PlusPlus Baltic OÜ on hageja sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana toimetanud teenusena kostjale kolm võlateatist 10.06.2022, 08.07.2022 ja 15.08.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxx. Hageja nõuab kostjalt seetõttu sissenõudmiskulu hüvitist 25 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on hagi esitamise ajaks 25,86 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2.Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.12.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 29.12.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohtu selgitused kostjale
5.Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
6.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot hüvitamist.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on tasutud vastavalt hagihinnale ja kuulub kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.
8.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120x3,5=420). Lisaks on hageja leidnud, et põhjendatud on nõuda maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamise kulu. Hagiavaldusele lisatud õigusteenuse arvel pole maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamise kulu eraldi välja toodud. Arve kohaselt sisaldab õigusabikulu esindustasu kohtumenetluses 2-22-133902, dokumentide komplekteerimist ja analüüsi ning hagiavalduse koostamist ja esitamist. Hageja esitatud õigusteenuse arvest ei nähtu, et hageja oleks lisaks juba nõutud 420 euro suurusele kulule kandnud lisaks veel 20 euro suuruse kulu maksekäsu kiirmenetluses. Tegu ei ole hagimenetluses automaatselt hüvitatava summaga. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on hageja põhjendatud õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuga), mis arvestab ka õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120x2,5=300). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramisel mh, et hageja kinnitusel on ta piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (TsMS § 174 lg 10).
9.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 400 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
11.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
12.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamine
13.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
14.Kohus on püüdnud R.Lu puudutavates mitmetes kohtumenetlustes (sh lisaks käesolevale nt 2-22-242, 2-20-144378, 2-20-106077) toimetada talle menetlusdokumente kätte kõikvõimalikke teadaolevaid kontaktandmeid kasutades: – – –
rahvastikuregistris märgitud postiaadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx, dokumendid tagastatud märkega „ei ela antud aadressil“; e-posti aadressidele xxxxxxxx, millelt pole vastust ja xxxxxxxxxxxxxxx, millelt saadud vastus näitab meiliaadressi kehtetust; tsiviilasjas nr 2-20-106077 on kohus edastanud 05.01.2022 teate menetlusest R.L-le läbi Facebook Messengeri rakenduse (R.L Facebook konto kannab nime R.T), kuid teadet ei ole loetud. Samuti on kohus helistanud 13.01.2022 kostja vennale, kelle väitel elab kostja Saksamaal.
15.Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt puudub R.L-l kehtiv töökoht alates 2019. a augustist. Rahvastikuregistris ei ole kostja elukoha kohta täiendavaid andmeid. Rahvastikuregistris märgitud telefoninumber xxxxxxxx ei kehti. Muud kontaktandmed kostja kohta puuduvad.
16.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.