2-23-127707/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2.OK Incure OÜ palub hagiavalduses S. S.lt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 6445,36 eurot, millest krediidilepingust nr 97131266577 tulenev põhivõlg 4000 eurot, intress 393,40 eurot, viivis 890.63 eurot, võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja krediidilepingust nr 482110958013 tulenev põhivõlg 999,79 eurot, intress 60,13 eurot, viivis 64.81 eurot, haldustasu 11,60 eurot. Hagiavalduse kohaselt pidi klient krediidikonto avamiseks end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil. Enne krediidi taotlemist pidi kostja tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. 2.1 S. S. ja ESTO AS sõlmisid 17.11.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 97131266577, krediidilimiidiga 4000,00 eurot. Lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja sellest 1/365 ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 48.63% aastas. Kostja on perioodil 17.11.2022 - 16.03.2023 saanud krediiti kokku summas 4000 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.2% ülekande summast, see tähendab 8 eurot (vt arvestus dtl 42) Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule. Kostja jättis omapoolsed kohustused täitmata. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4000 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks ei ole), tasumata intress kokku summas 393,40 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 17.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.03.2023 kogunenud intress 393,40 eurot, tagasimaksed puuduvad.). Lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt on viivisemääraks kliendilepingus fikseeritud intressimäär ja päevamäär 1/365 sellest. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja 0.11% päevas. Hageja palub hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 890.63 eurot

Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2 ja teenusetingimuste hinnakiri. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja Lepingu hinnakirja ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10.04.2023 (25 eurot), 18.04.2023 (5,00 eurot), 05.05.2023 (5,00 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. 2.2 S. S. ja ESTO AS sõlmisid 17.11.2022 järelmaksulepingu nr. 482110958013 kauba soetamiseks maksumusega 999.79 eurot. Krediidisumma väljamakse teostati müüjale 18.11.2022. Kostja sai krediiti kasutama hakata alates 17.11.2022. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 9.90% aastas, krediidi kogukuluga 1269.82 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 26.95% aastas. Tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras kui see on kõrgem. Intressimäär on lepingu kohaselt 9.90% aastas ehk 0.03% päevas, seega ka viivisemäär on 9.90% aastas ehk 0.03% päevas. Lepingu põhitingimuste tingimuste punkti II tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 52.91 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.11.2024. Kostja ei ole lepingu katteks ühtegi tagasimakset teostanud. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 999,79 eurot (väljastatud krediit summas 999.79 eurot – tagasimaksed puuduvad), graafikujärgsed intressi osamaksed perioodil 15.12.2022-15.03.2023 kokku summas 60,13 eurot; viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 9.90% aastas kokku 64.81 eurot. Kostja pidi igakuiselt tasuma lepingu haldustasu summas 2.90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot, st. 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023 eest) (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud)). 2.3 Kostjat hoiatati 01.03.2023 iseteeninduse kaudu lepingute sõlmimisel deklareeritud eposti aadressile xxx saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb teadet lepingute ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks (15.03.2023) kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd kostja jäi võlgnevusse esimeste maksega juba detsembris 2022, seega oli kostja mõlema krediidilepingu raames viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 16.03.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud VÕS § 416 alusel üles, edastades sellekohased teatised kostja e-mailile xxx, ning nõudis kostjalt lepingute raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. E-kirja teade loetakse poole poolt kätte saaduks pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kostjale edastati 10.04.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes.

Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, 2.4 VÕS §-s 403 4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 4 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi Eesti Maksu ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 403 4 lg-le 3 avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis pank eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 800 eurot. Kostja Maksu ja Tolliameti sissetulekute registri alusel arvestas krediidiandja kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuteks 1000 eurot Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse finantskohustusi summas 200 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidilepingu sõlmimise ajahetkel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid või nõudeid Taust.ee portaalis – kuvati üksnes lõpetatud häireid, millest viimane lõppes juba 02.11.2021. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

8.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). 8.1 VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) 8.2 Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas peab krediidiandja koguma teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 8.3 Hageja selgitab, et laenuandja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Maksu ja Tolliameti sissetulekute registri andmete alusel arvestas krediidiandja kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuteks 1000 eurot (kuigi kostja ise andis laenutaotlusel oma sissetulekuna 800 eurot), krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse finantskohustusi summas 200 eurot, mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Krediidilepingu sõlmimise ajahetkel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid või nõudeid Taust.ee portaalis – kuvati üksnes lõpetatud häireid. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja teostatud toimingute osas on üldsõnaline ja pealiskaudne. Hageja ei ole esile toonud, kas laenuandja lähtus maksevõime hindamisel muuhulgas ka kostja pangakonto väljavõttest. Hageja ei ole märkinud, et kostja oleks kontoväljavõtte esitanud või temalt oleks seda nõutud. Kontoväljavõtte küsimist tarbijalt ei nähtu ka hagiavaldusele lisatud tõenditest, millest kohus järeldab, et kostja maksevõime hindamisel tema pangakontot ei analüüsitud. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole laenu(de) väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10) Hageja märgib, et on teinud mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10.04.2023 (25 eurot, 18.04.2023 (5,00 eurot), 05.05.2023 (5,00 eurot) (dtl 97-100). Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja hageja kasuks sissenõudmiskulude katteks 35 eurot 9.5 VÕS § 4034 lõige 7 ütleb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid. Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Kohus on seisukohal, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab VÕS § 4034 lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (0%-ks, alates 2023. a 2,5% ja 4%-ks), siis muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär (vastavalt sõlmitud lepingutele oli viivisemäär võrdne intressimääraga) Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 17.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 10.11.2023.a Viivis ajavahemiku 17.03.2023-10.11.2023.a eest kujuneb alljärgnev: krediidilepingust nr 97131266577 põhivõlalt 4000 eurot 296,88 eurot; krediidilepingust nr 482110958013 põhivõlalt 999,79 eurot 74,20 eurot.