Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-14742

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Aktiva Portfolio (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi V L (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 13.09.2019 auto24 laenulepingu nr XXX. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 21.04.2020 kokkulepe auto24 laenulepingu nr XXX muutmiseks, mis alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit XXX. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,43% aastas. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 5.01.2021 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.01.2021), milles andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja lepingust tulenevat võlga ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja 22.01.2021 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 27.01.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisas hagiavaldusele kostjale saadetud nõuete loovutamise teatise. Vastavalt VÕS § 403-4 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase ning maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja omandas teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidile2

2-23-14742 ping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale (leping ja Euroopa standardinfo teabeleht). Kostja sõlmis lepingu ja kinnitas, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise isikuga, kes saab oma tegudest aru ja peab vastutama oma tegude tagajärgede eest (vt käesoleva hagiavalduse punktis 1.1.). Kostja märkides taotluses igakuiseks sissetulekuks 2000,00 eurot ja igakuisteks kohustusteks 700,00 eurot, on sõlminud lepingu 6 aastaks, igakuise osamaksega 260,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis esialgne võlausaldaja järeldada kostja võimet täita lepingut osamaksega. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on laenutaotluste rahuldamiseks piisav. Samuti on igakuised kohustused väiksemad kui kliendi sissetulekud. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest laenuvõimeline. Seega oli lepingujärgne igakuine osamakse tagasimakse kostjale jõukohane. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. 13.09.2019 sõlmitud auto24 laenulepingu nr XXX alusel võimaldati kostjale laenu 10514,00 eurot, millest arvestati laenu väljamakse korral maha lepingutasu 210,28 eurot. Viimasest tulenevalt sai kostja 13.09.2019 sõlmitud auto24 laenuleping nr XXX alusel laenu 10303,72 eurot (10514,00210,28). Kostja kohustus laenu tagastama auto24 laenulepingus nr XXX kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.10.2019-15.09.2025. Enne lepingu sõlmimist pidas kostja maksegraafikust kinni 1. osamaksest 15.10.2019 kuni 7. osamakseni 15.04.2020. Kostja kohustus laenu (9982,72 eurot) tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.08.2020-20.07.2026. Pärast lepingu sõlmimist pidas kostja maksegraafikust kinni 1. osamaksest 20.08.2020 kuni 2. osamakseni 20.09.2020. Eeltoodust tulenevalt on põhivõla nõue 9982,72 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 20,90% aastas ja 5,80 eurot päevas. Kostjal oli ülesütlemise seisuga 22.01.2021 tasumata alates 3. osamaksest 20.10.2020 kuni 6. osamakseni 20.01.2021 ja perioodi 21.01.2021-22.01.2021 arvestatud intressid kokku 1047,06 eurot (258,87+258,87+258,87+258,87+11,58). Eeltoodust tulenevalt moodustub intressinõue 1047,06 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõlalt 9982,72 europtt lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 23.01.2021 alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.10.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 20,90% aastas. Eeltoodust tulenevalt moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5704,70 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 9982,72 eurot kuni tasumiseni alates 18.10.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o 20,90% aastas. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma haldustasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. Kostjal on lepingu ülesütlemise seisuga 22.01.2021 tasumata 1. osamaksest, s.o 20.10.2020 kuni 6. osamakseni, s.o 20.01.2021. Lepingu haldustasu on kokku 6,00 eurot (4x1,50). Tulenevalt eeltoodust on lepingu haldustasu nõue 6,00 eurot.

2-23-14742 Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Hageja sissenõudekulude 50 eurot kujunemine: 5.02.2021 tasulise kirja nr 3142492 saatmine 25 eurot; 22.02.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 17.03.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede, e-mailide, kirjade ja SMS-de kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Eeltoodust tulenevalt on võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 9982,72 eurot, intressi 1047,06 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 5704,70 eurot ning viivised alates 18.10.2023 kuni põhinõude 9982,72 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 20,90% aastas. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid kätte 26.10.2023 KÄPO (kättetoimetamisportaal) kaudu. Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 10.11.2023 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja muu hulgas sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kohus ei avastanud ka muid tehingu tühisuse aluseid. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

2-23-14742 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-ga 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4 tundi*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 1050 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 422,50 euro ulatuses (2,5 tundi*169). Kohus leiab, et tunnitasu on põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule neli tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 2,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1472,50 eurot, s.h riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 422,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole.

Kooskõlas TsMS § 445 lg.ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

2-23-14742

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.