Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 22. detsember 2023, Narva kohtumaja 2-23-130571 Aktiva Finance Group OÜ hagi K M vastu võlgnevuse nõudes 1941,91 eurot Kirjalik menetlus Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, Registrijärgne aadress: A.Weizenbergi 20, 10150, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja K M (isikukood XXX, elukoht on teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista K M välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 1497 eurot.
3.Mõista K M välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni lepingute nr L89010897512 ja nr L89010897389 põhinõude summas 1497 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista K M välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 512 eurot.
7.Mõista K M välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (512 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
9.Toimetada tagaseljaotsus K M avalikult kätte, selleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
1/7
2-23-130571 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1776,59 euro saamiseks. Kohus tegi 07.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 15.09.2023 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 11.10.2023 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. 07.11.2023 esitas hageja selgitused vastutustundliku laenamise osas.
2.Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 21.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010897512 ja 21.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010897389.
2/7
2-23-130571 - Lepingu nr L89010897512 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1098 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 25,19%. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.01.2023 – 20.12.2024. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.01.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.04.2023. Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Seega on lepingust nr. L89010897512 tulenev põhivõlg summas 1098 eurot. - Lepingu nr L89010897389 alusel soetas kostja kauba maksumusega 399 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,84%. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.01.2023 – 20.12.2024. a. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.01.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.04.2023. Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Seega on lepingust nr L89010897389 tulenev põhivõlg summas 399 eurot. Kokku 1497 eurot. - Kostjal on lepingutest tulenev intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.01.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 20.04.2023. Lepingu nr L89010897512 intressivõlgnevus summas 74,93 eurot, lepingu nr L89010897389 intressivõlgnevus summas 27,16 eurot. Kokku 102,09 eurot. - Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 04.04.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. - AS I loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. - Lepingust nr L89010897512 tulenev sissenõudmiskulude nõue on summas 50 eurot. 05.05.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 01.06.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.07.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingust nr L89010897389 tulenev sissenõudmiskulude nõue on summas 30 eurot. 05.05.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 30.05.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.07.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kokku 80 eurot. - Lepingute nr L89010897512 ja nr L89010897389 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1497 eurot lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.10.2023 lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 12% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 83,18 eurot. Hageja nõuab mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1497 eurot, intress 102,09 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 83,18 eurot ning viivis alates 12.10.2023 kuni lepingute nr L89010897512 ja nr L89010897389 põhinõude summas 1497 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12%.
3.Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused. Keskmine sissetulek oli igakuiselt 1000 eurot. Peale laenutaotluste heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 78,40 eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 921,60 eurot. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside alusel. Laenuandja kontrollis maksehäireregistrid, lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret ei olnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. 3/7
2-23-130571
4.Viru Maakohus 07.11.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 02.12.2023 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) AS I ja kostja sõlmisid 21.12.2022 kaks järelmaksu lepingut. Lepingu nr L89010897512 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1098 eurot, lepingus lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 25,19%. Lepingu nr L89010897389 alusel soetas kostja kauba maksumusega 399 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,84%. Tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel perioodi 2001.2023 kuni 20.12.2024. 2) Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalused laenulepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 1497 eurot. 4) Kostja jäi tasumisega viivituses alates 1. osamaksest kuni 4. osamakseni. 5) Kostjale saadeti 04.04.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.04.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 25.04.2023.
9.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib 4/7
2-23-130571 krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
10.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-2113098, p 17, 25). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24).
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on 5/7
2-23-130571 krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.
13.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid.
15.Kostja on kasutanud krediiti 1497 eurot ulatuses. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 25.04.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1497 eurot.
16.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenulepingu kehtivuse perioodi alates 01.01.2023 kuni 15.05.2023 oli intress 2,5% aastas. Kuni 31.12.2022 oli intressi määr 0% aastas. Kostja on kasutanud krediiti summas 1497 eurot. Seega arvestada tuleb intressi 2,5% aastas krediidisummalt 1497 eurot perioodi eest 01.01.2023 kuni 25.04.2023 suuruses 11,79 eurot.
17.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1497 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse jõustumisest. 6/7
2-23-130571
18.VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu, mistõttu jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
19.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 1497 eurot, intress 11,79 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust 87%, jätab kohus menetluskuludest 13% hageja kanda ning 87% kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot (käibemaksuta).
22.Riigilõivu kokku summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on 3 tundi, mis sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Tunnitasuks on 169 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu seonduvalt hagiavalduse esitamisega 1,5 töötundi, s.o 253,50 eurot. Ehk kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 588,50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 512 eurot (87% 588,50-st). Kostjal menetluskulusid ei tekkinud.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. Kohtuotsuse kättetoimetamine
24.Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul ei ole praeguseks andmeid kostja elukohast. Kohus leiab, et tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 pde 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Tamara Šabarova kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.