Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-120295 kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OK Incure OÜ esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6174,18 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 16.08.2023 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 8.09.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. 28.09.2023 esitas hageja kohtule vastuse kohtu nõudele andmed kostja krediidivõimekuse kontrolli kohta. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid F ja A R krediidilepingu ja selle lisad: - leping kuupäeval 20.11.2017, millega võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 45,22% aastas ehk 0,12% päevas. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 55,01% aastas; - lepingu lisa kuupäeval 18.09.2018, millega suurendati krediidilimiiti 3000 euro peale. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 47,8515% aastas ehk 0,13% päevas. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 59,87% aastas; - lepingu lisa 22.01.2020, millega võimaldati kostjale krediiti 5000 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09% aastas ehk 0.13% päevas. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes 2/6

2-23-120295 krediidikulukuse määraks intressimääradega.

61,79%

aastas.

Lepingute

viivisemäärad

on

võrdsed

Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 14 444 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 17 590,01 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 9 444,44 eurot, kulude katteks 370,88 eurot ja intressi katteks 7774,69 eurot. Kostja jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed (05.11.2022 summas 260,82, 05.12.2022 summas 271,15 eurot ja 05.01.2023 summas 281,57 eurot). Kostjale on 03.02.2023 edastatud meeldetuletuskiri e-mailiga ja iseteenindusportaalis hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 18.02.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Hageja teavitas kostjat 02.03.2023 nõude loovutamisest. Viru Maakohus 28.09.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 03.12.2023 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) M (endine ärinimi F) ja kostja sõlmisid panga internetikeskkonnas: - 20.11.2017 laenulimiidi lepingu, millega võimaldati kostjale limiiti 2000 eurot. Krediidikulukuse määr 55,01% aastas, intressimäär 45,22% aastas ehk 0,12% päevas; - 18.09.2018 lepingu lisa, millega suurendati kostjale krediidilimiiti 3000 euro peale. Krediidikulukuse määr 59,87% ja intressimäär 47,8515% aastas ehk 0,13% päevas; - 22.01.2020 lepingu lisa, millega võimaldati kostjale krediiti 5000 eurot, krediidikulukuse määr 61,79%, intressimäär 49,09% aastas ehk 0,13% päevas. 2) Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalused laenulepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3/6

2-23-120295 3) Lepingu alusel kasutas kostja laenulimiiti 14 444 eurot. Kostja tegi tagasimaiseid summas 17 590,01 eurot. 4) Kostja jäi tasumisega viivituses novembri, detsembri 2022. a ja jaanuari kuu 2023 osamaksetega. 5) Kostjale saadeti 03.02.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, luges krediidiandja lepingu 18.02.2023 üles öelduks. 6) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 18.02.2023. 7) Lepingutest tulenev nõue on loovutatud hagejale ja kostjale on teavitatud nõude loovutamisest 02.03.2023. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara 4/6

2-23-120295 (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24). VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Vastutustundliku laenamise kontrolli kohta on hageja üldsõnaliselt märkinud, et krediidiandja on omandanud teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja registripäringute alusel. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Hageja viitab ka sellele, et kohustuste täitmist kinnitab lisaks ülaltoodule mh asjaolu, et laenusaaja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi ca 5 aastat perioodil november 2017 kuni oktoober 2022. Vastuseks kohtu nõudele teatab hageja, et krediidiandja Ferratum Bank on edastanud tõenditena OK Incure OÜ-le registripäringute väljavõtted rahvastikuregistrisse ja Ekrediidiinfo maksehäireregistrile, mis tõendavad kliendi kohustuste kontrollimist krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja on jätnud tahtlikult esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 5/6

2-23-120295 Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole maakohtu määratud tähtajaks alternatiivset nõude arvestust esitanud ega esile toonud, et ta oleks uuesti määranud laenu tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi. Seega on VÕS § 4034 lg 6 järgi põhjendatud üksnes põhinõue tasumata ulatuses sissenõutavaks muutunud ning hageja ei saa nõuda ka seadusjärgset intressi (vt sarnane olukord TlnRnKo 15.08.2023, 2-21-4379, p 30). Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Kostja on kasutanud laenu summas 14 444 eurot. Kostja tegi tagasimaiseid summas 17 590,01 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda üksnes põhinõude 14 444 euro tasumist ning kostja on teinud põhiosa tagasimaiseid summas 17 590,01 eurot, siis on nõue tasutud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluses ei osalenud, siis ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida kindlaks määrata ning hagejalt välja mõista. Kohtuotsuse kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul ei ole praeguseks andmeid kostja elukohast. Kohus leiab, et tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.