Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Taxipartner OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143) Hageja lepinguline esindaja Berit Asuküla (e-post [email protected]) Kostja: Taxipartner OÜ (registrikood 14632488; asukoht Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn 11415) Kostja seaduslik esindaja: A. M. (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Taxipartner OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 250 eurot.
3.Jätta menetluskulud Taxipartner OÜ kanda.
4.Välja mõista Taxipartner OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 292 eurot.
Taxipartner OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxxx, xxxx omanik/vastutav kasutaja. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõidukid pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt: • 14.08.2019, Olümpia TAGA (EP48, 1081), Tallinn; • 21.08.2019, Tartu mnt 10a (EP36, 1230), Tallinn; • 09.10.2019, Tartu mnt 10a (EP36, 1230), Tallinn; • 11.10.2019, Juhkentali 19 (EP32, 1047), Tallinn; • 04.12.2019, Olümpia TAGA (EP48, 1081), Tallinn; • 06.12.2019, Olümpia TAGA (EP48, 1081), Tallinn; • 02.01.2020, Tartu mnt 46 (EP46, 1038), Tallinn.
2.Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
4.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses
parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
5.Kohtueelselt saatis hageja kostjale 14.04.2021 ja 02.06.2022 e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele aadressile [email protected].
6.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 210 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
7.Kostja vastutusest vabanemiseks ei piisa üksnes tõendamisest, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja sõidukit ei kasutanud, vaid ta peab tõendama selgelt ja üheselt arusaadavalt, et sõidukit kasutas keegi teine. Kui sõiduki omanik seda ei tee, vastutab parkimislepingu täitmise eest tema. Kostja 15.08.2022 esitatud tõenditest ei ole võimalik üheselt järeldada, kes sõidukeid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kasutas. Sõidukite rendilepingud ei ole sõlmitud mitte kostjaga, vaid menetluses mitte osaleva S OÜ-a. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et S OÜ-l oli volitus sõlmida Taxipartner OÜ nimel rendilepinguid ega muud põhjendust esitatud lepingu kohta. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei kasutanud sõidukeid numbrimärgiga xxxx, xxxx ajal mil need sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõidukid olid antud hageja poolt märgitud kuupäevadel rendile. Sõiduk numbrimärgiga xxxx oli rendilepingu nr 2008193 alusel rendile antud A. T. alates 20.08.2019 kuni 22.12.2019. Sõiduk numbrimärgiga xxxx oli rendilepingu nr 03061902 alusel rendile antud J. K. alates 03.06.2019 kuni 25.02.2020. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Kohus tuvastas, et: • kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxxx, xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 151). • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutas leppetrahvide tegemise ajal sõidukeid, sh parkis kõnesolevatele parkimisaladele.
15.Kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamisest
15.1.Hageja leiab, et kostja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõidukite omanik/vastutav kasutaja ja seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis parkimisaladele kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.
15.2.Kostja vastuväitel kasutas sõidukeid parkimistrahvide saamise ajal keegi teine.
15.3.Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavates parklates sõidukite parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõidukite omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega.
15.4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja.
15.5.Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukeid vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukeid kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõidukite parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõidukite parkimise eest hageja opereeritavates parklates.
15.6.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
15.7.Seega vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
15.8.Toodust tulenevalt tuli kostjal tõendada, et sõidukeid juhtis ja parkis vaidlusalusel ajal hageja parklatesse keegi teine.
15.9.Kostja ei ole tõendanud, et A. T. ja J. K. olid kolmandaks isikuks, kes parkisid vaidlusalusel ajal hageja opereeritavates parklates. Kostja esitatud rendilepingud (dtl 170, 181) ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks kolmanda isiku poolt sõidukite juhtimine ja parkimine kõnealustes parklates. Rendilepingud on sõlmitud nimetatud isikute ja S OÜ vahel, kuid kostja pole tõendanud, et S OÜ- oli volitus sõlmida Taxipartner OÜ nimel
rendilepinguid. Eelmärgitud tõenditest ei ole võimalik üheselt järeldada, kes sõidukeid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kasutas. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavates parklates parkis vaidlusalusel ajal kostja.
16.Leppetrahvinõuetest teatamisest
16.1.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele.
16.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
16.3.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
16.4.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
16.5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
16.6.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (dtl 29-127).
16.7.Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja 14.04.2021 ja 02.06.2022 e-posti teel kostja registrijärgsele aadressile meeldetuletuskirjad (dtl 152, 154). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
17.Võlgnevusest
17.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 210 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv summas 210 eurot.
18.Sissenõudekuludest
18.1.VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 40 euro hüvitamist, mille hulka on hageja päringud Transpordiametile ja äriregistrile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot. Menetluskulud
18.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.3.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
18.4.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
18.5.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
18.6.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi 30 minutit, hinnaga 96 eurot tund.
18.7.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse sadu, kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 96 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 192 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 292 eurot (100+ 192).
18.8.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
18.9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.