Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. R. põhivõla 52 euro 67 sendi, viivise ja sissenõudekulu saamiseks
Tsiviilasja hind
97 eurot 31 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: M. R. xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M. R. PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 87 eurot 70 senti (põhinõue 52 eurot 67 senti, viivis 10 eurot 3 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
3.Mõista M. R. PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates
1.juunist 2023 kuni põhinõude (52 euro 67 sendi) täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas.
5.Mõista M. R. PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud
240 eurot.
6.Mõista M. R. PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (240 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. R. ) 103 euro 46 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis anti tsiviilasi 11. mail 2023 Tartu Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palub 31. mail 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 52 eurot 67 senti, seisuga 31. mai 2023 sissenõutavaks muutunud viivised 10 eurot 3 senti ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt alates 1. juunist 2023 kuni põhinõude 52 eurot 67 senti täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele 2 Eesti AS 27. veebruaril 2017 liitumislepingu nr 300652747. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tele 2 Eesti AS loovutas 24. oktoobril 2022 lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja tütar kinnitanud 2. mail 2023, et kostja ei ela enam aadressil xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx, kostja uus aadress teadmata. Kostja poeg kinnitas 2. mail 2023, et kostja kontakte ei tea, ei ole juba pikalt kostjaga kontakti saanud. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud
9.mail 2023, et politsei andmebaasis on kostjaga seotud viimane juhtum aset leidnud
28.märtsil 2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Juhtumist ei selgu kostja elukoha andmed. Eelmine juhtum, milles on kirjas kostja elukoha andmed, on registreeritud
20.detsembril 2014, kus elukoha aadressiks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressi üks omanikest kinnitas 9. mail 2023, et kostja ei ela antud aadressil. Kohtukordnik püüdis korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostjale kätte toimetada xxxxxxxxx-xxxxxxxx, uksele keegi ei tulnud, seega jäid dokumendid kätte toimetamata. 23. oktoobri 2023 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Rahvastikuregistris märgitud telefoni numbrid ei ole saadaval. Kuna praegusel juhul ei ole
elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 2. novembril 2023 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 18. novembril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. detsembriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h; koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100 + 20 + 120). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
9.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nrXXXXX , p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr XXXXX, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.