Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 19. detsember 2023, Rakvere 2-22-144883 AS Aktiva Portfolio hagiavaldus K N vastu võlgnevuse nõudes 3896.51 eurot nende Hageja: AS Aktiva Portfolio (RK 16013522; asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post [email protected]) Kostja: K N (IK xxxx, elukoht rahvastikuregistris xxxx, epost xxxx)
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i Aktiva Portfolio hagi K N vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K N AS-i Aktiva Portfolio kasuks kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud 13.01.2022 Inpay makselahenduse lepingust nr XXXX ning kostja ja Inbank Finance AS vahel sõlmitud 26.12.2021 järelmaksulepingust nr xxxx ja 27.12.2021 järelmaksulepingust nr xxxx tulenev:
2.1.põhivõlg 2 689.31 eurot;
2.2.viivis põhivõlalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta AS-i Aktiva Portfolio hagi K N vastu rahuldamata resolutsiooni p-s 2 nimetatud lepingute alusel intressi 180.39 eurot, lepingutasu 38 eurot, lepingu haldustasu 7.50 eurot, võla sissenõudmiskulu 120 eurot, 19.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 386.05 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud resolutsiooni p-s 2, nõudes.
4.Jätta menetluskulud 77% ulatuses K N kanda ja 23% ulatuses AS-i Aktiva Portfolio kanda.
3.Välja mõista K N AS-i Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud 519.75 eurot (77% 675 eurost) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.K Nl tuleb AS-i Aktiva Portfolio kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 916130433.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 19.03.2023 (täiendatud 23.05.2023, 01.08.2023) Viru Maakohtule hagiavalduse K N (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2689.31 eurot, intressi 180.39
2 (7)
2-22-144883 eurot, lepingutasu 38 eurot, lepingu haldustasu 7.50 eurot, sissenõudmiskulude 120 eurot, viiviste 386.05 eurot ja iga nõude aluseks oleva lepingu alusel lisanduvate viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostjaga sõlmitud järgmistest lepingutest: Inbank AS-ga 13.01.2022 sõlmitud Inpay makselahenduse leping nr XXXX ning Inbank Finance AS-ga 26.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr XXXX ja 27.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr XXXX. Makselahenduse lepingu nr XXXX alusel sai kostja krediiti 1500 eurot, intressimääraga 22% aastas, krediidi kulukuse määraga 29,39%, kohustusega tasuda kasutatud krediiti iga kuu 5. kuupäevaks koos intressidega. Kostja kasutas krediiti kokku 1497.40 eurot ja ei ole seda tagastanud. Kostjal on intressivõlgnevus alates 05.02.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 95.29 eurot (23.05.2023 esitatud täpsustus). Pooled leppisid lepingus kokku lepingu haldustasus 2.50 eurot kuus, kostjal on võlgnevus alates 05.03.2022 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni summas 7.50 eurot. Kauba järelmaksulepingu nr XXXX alusel sai kostja krediiti kauba maksumusega 832.96 eurot soetamiseks, intressimääraga 11,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 27,04%. Kostja kohustus kauba eest tasuma perioodil 15.02.2022-15.01.2023. Kostjalt ei ole laekumisi toimunud. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.02.022 kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud osamakseni summas 59.66 eurot. Kostja oli kokkuleppe järgi kohustatud tasuma lepingutasu 19 eurot. Kauba järelmaksulepingu nr XXXX alusel sai kostja krediiti kauba maksumusega 358.95 eurot soetamiseks, intressimääraga 11,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 33,02%. Kostja kohustus kauba eest tasuma perioodil 15.02.2022-15.01.2023. Kostjalt ei ole laekumisi toimunud. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.02.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud osamakseni summas 25.44 eurot. Kostja oli kokkuleppe järgi kohustatud tasuma lepingutasu 19 eurot. Kostja kohustus võetud summad tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 05.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning 24.05.2022 teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.09.2022 kostja vastased nõuded hagejale, mille kohta saadeti teatis kostjale. Võlgnevuse sissenõudmisega on võlausaldajale kaasnenud sissenõudmiskulud: 1) leping nr XXXX – 50 eurot; 2) leping nr XXXX – 40 eurot; 3) leping nr XXXX – 30 eurot. Lepingu nr XXXX alusel on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.05.2022-19.03.2023 eest arvestatuna intressimääraga võrdses viivisemääras summas 269.86 eurot. Järelmaksulepingute alusel on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (832.96 + 358.95) perioodi 25.05.2022-19.03.2023 eest arvestatuna intressimääraga võrdses viivisemääras kokku summas 116.19 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus on 2689.31 eurot, intress 180.39 eurot, lepingutasu 38 eurot, lepingu haldustasu 7.50 eurot, võla sissenõudmiskulud 120 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 386.05 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja selgitas, et lepingu nr XXXX alusel krediidivõimelisuse hindamisel tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja on lepingu nr XXXX taotluses oma sissetulekuks märkinud 1500 eurot, väljaminekuks 0 eurot, seega laenuandja arvestuse järgi jäi kostjale raha reservi vähemalt 1500 eurot. Kostja on lepingu nr XXXX taotluses oma sissetulekuks märkinud 1506 eurot, väljaminekuks 80 eurot, seega laenuandja arvestuse järgi jäi kostjale raha reservi vähemalt 1426 eurot. Inbank arvestab 3 (7)
2-22-144883 regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Päringutest maksehäireregistritesse selgus, et krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitab väljavõtte Taust.ee süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid. Inbankil on õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning et tarbija esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
2.Hagimaterjalid toimetati kostjale 30.11.2023 kätte nii tööandja kui kättetoimetamise portaali vahendusel. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 13.01.2022 makselahenduse leping nr XXXX, 26.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr XXXX ja 27.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr XXXX, mille alusel kostja on saanud kokku krediiti 2 689.31 eurot. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuna kostja jäi lepingute alusel võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja kostjale 05.05.2022 teatega täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ütles krediidiandja lepingud 24.05.2022 üles ja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade.
5.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust 4 (7)
2-22-144883 varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt nt RKTKm 24.11.2023 2-2-1-13098, p 17-23, RKTKo 31.01.2018 2-1421710, p 25.3). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. VÕS § 4034 lg 2 2. lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 2 3. lause näeb ette, et 2. lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1– 3, lg 3 p-des 1–3 ja lg‐s 7 sätestatust. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.
6.Kohus selgitas 11.04.2023 ja 04.07.2023 määrustes hagejale vajadust tuua välja konkreetsed andmed, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, seejuures piisav ei ole üldsõnaline toimingute kirjeldus ja kinnitus, et laenuandja on hinnanud laenusaaja krediidivõimeliseks. Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksvõime hindamisel kostja esitatud taotluses avaldatud teabest (järelmaksulepingute taotluste järgi sissetulek 1500 ja 1506 eurot, väljaminekud 0 ja 80 eurot), samuti on teostatud päringud maksehäirete olemasolu kontrollimiseks (maksehäired puudusid). Analüüsi tulemusena jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja puhul on tegemist piisava sissetulekuga inimesega, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel ühegi nõude aluseks oleva lepingu (sõlmitud lühikese ajavahega) puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi ainuüksi maksehäireregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja eelnimetatud andmete analüüsimisel jõuda veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. 5 (7)
2-22-144883 Kohus selgitab, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingute sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0.00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale ühegi lepingu alusel intressi ei võlgne.
8.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Kohtule esitatu põhjal ei ole kostja teinud krediidilepingute katteks mitte ühtegi makset, seega võlgneb kostja hagejale lepingu nr XXXX alusel kasutusse võetud krediidisumma 1497.40 eurot, lepingu nr XXXX alusel 832.96 eurot ja lepingu nr XXXX alusel 358.95 eurot, kokku 2689.31 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutes kokkulepitud intressimääras. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole hageja avaldanud, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2689.31 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
10.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 120 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3), lepingutasu ja haldustasu. Sissenõudekulu on samuti põhjendamatu selle tõttu, et eelmises punktis väljatoodu kohaselt ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulu ja teiste tasude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2689.31 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise 6 (7)
2-22-144883 rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 3012.03 eurot (põhinõue 2689.31 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12% aastas 322.72 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 3896.51 eurot umbes 77%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 676 eurot (4 h x 169 eurot/h). Kohus leiab, et riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 676 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2 tundi, s.h eelkõige põhjusel, et hagiavaldus on esitatud mitme lepingu kohta. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 675 eurot (455 + 20 + 200). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 519.75 eurot (77% 675 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
14.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.