Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Luminor Liising AS (hageja) nõuab A. K.lt (kostja) lepingujärgsete maksete 145,83 eurot, lepingu ülesütlemisel tekkinud lisakulude 791,81 eurot ning 17.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 32,95 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates 18.12.2024 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja alates otsuse tegemisest põhinõude 937,64 eurot tasumata osalt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõuete aluseks on hageja kui liisinguandja ja kostja kui liisinguvõtja vahel sõlmitud 17.12.2019 liisinguleping nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Volvo V40 (Vara) ning kostja kohustus tasuma hagejale liisingumakseid 60-kuulise liisinguperioodi jooksul. 2 (3)

Kostja jäi liisingumaksete tasumisega viivitusse. Hageja ütles liisingulepingu 23.04.2024 üles. Hagejal tekkis Vara võõrandamisel kasu 175,16 eurot. Vara maksegraafikujärgne jääkmaksumus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba esitatud liisingumaksete arvetega) seisuga 16.04.2024 oli 6710,09 eurot (ilma käibemaksuta). Vara müüdi hinnaga 6885,25 eurot ilma käibemaksuta. Vara müügil tekkis liisingueseme soetamise kulude kasu 175,16 eurot (6885,25-6710,09=175,16). Hageja on Vara võõrandamisel tekkinud kasu tasaarvestanud kattuvas ulatuses hageja lepingujärgsete maksete nõudega. Seega on hagejal kostja vastu tasumata liisingumaksete nõue 145,83 eurot (hageja poolt kostjale esitatud, kuid kostja poolt nõuetekohaselt tasumata arved 1065,99 eurot – kostja poolt tasutud 745 eurot – vara võõrandamisel tekkinud kasu 175,16 eurot = 145,83 eurot). Hagejal tekkisid liisingulepingu ülesütlemise tõttu lisakulud kogusummas 791,81 eurot. Hageja nõuab viiviseid põhinõudelt 937,64 eurolt (145,83+791,81=937,64) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 04.09.2024. Seisuga 17.12.2024 on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 32,95 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõiv 280 eurot) hüvitamist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.