Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 14.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-142866/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.12.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 803

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-142866

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2023, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-23-142866

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi AXXXXX Pxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115 Harju maakond), esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxx Pxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, 4xxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: [email protected])

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada poolte taotlus.

2.Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ning Axxxxx Pxxxxxx vahel 06.12.2023 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

2.1.Axxxxx Pxxxxxx tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 24971717 põhivõlgnevuse 735,87 eurot, viivised kokku 459,77 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 1330,64 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg 27.11.2023 27.12.2023 27.01.2024 27.02.2024 27.03.2024 27.04.2024 27.05.2024 27.06.2024

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-23-142866 Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik