Määrata usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 870 eurot (sisaldab käibemaksu). Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le registrikood 110289419, a/a XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.
6.Avaldada teade maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul maksejõuetusavalduse läbivaatamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
1(6)
Asjaolud
1.Harju Maakohtule on esitatud S. S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik viibib XXX. Võlgnik soovib kohustustest vabaneda.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 25.10.2023 menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, tutvunud maksejõuetusavalduse ning usaldusisiku aruande ning selle lisadega leiab, et maksejõuetusavalduse menetlus tuleb lõpetada. FiMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
4.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainuke vara on vangla vabakasutuskontol 0,98 eurot. Hoiustatud vabanemistoetus 445,88 eurot on ettenähtud kinnipidamiskohast vabanenud isiku esmase toimetuleku tagamiseks. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 539,23 euro ulatuses: -
Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul seitsme võlausaldaja (Eesti Vabariigi läbi erinevate asutuste, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Elisa Eesti AS-i, Maardu Linnavalitsuse, Elion Ettevõtte AS-i, Luutar OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ ) ees kohutusi kokku 10 953,23 eurot.
-
Maksu- ja Tolliameti 30.10.2023.a vastuse kohaselt võlgnikul seisuga 30.10.2023.a. maksuvõlga ei ole. Võlgnikul kuuluvad tasumisele riiginõuded (menetluskulude hüvitis ja rahaline karistus) kokku 5 376,58 eurot.
-
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 27.10.2023. a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas kümne võlausaldaja avalduste alusel 24 täitemenetlust nõuete kogusummaga 13 745,42 eurot (vaata Lisa 12). Enamik nõuetest on Eesti Vabariigi nõuded läbi erinevate asutuste (Riigi Tugiteenuste Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet) seoses võlgniku poolt toime pandud kriminaalkuritegude ja väärttegudega. Võlgniku suhtes on lõpetatud 14 täitemenetlust ja arhiveeritud 5 täitemenetlust.
-
AS-i SEB Pank 02.11.2023.a vastuse kohaselt on pangal võlgniku vastu nõue kokku 6,14 eurot tulenevalt teenustasude võlgnevustest.
-
Julianus Inkasso 01.11.2023.a. vastuse kohaselt on Aktiva Finance Group OÜ-l võlgniku vastu nõue 1 002,88 eurot tulenevalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 31.03.2015.a. maksekäsust tsiviilasjas nr 2-15-104680 ja 18.08.2015.a. maksekäsust tsiviilasjas nr 2-15-115454. 2(6)
5.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
6.Võlgnik on oma kohtule esitatud maksejõuetusavalduses ja usaldusisiku teabenõudele esitatud vastuses välja toonud, et ta viibib veel pikemat aega vanglas ja pärast seda saadetakse ta Venemaale välja ning tal puudub igasugune võimalus tegeleda tulutoova tegevusega, et oma kohustusi võlgadest vabastamise menetluse jooksul vähendada.
7.PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus määras 29.11.2023 võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti. Ükski isik kohtu deposiiti ei tasunud.
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FiMS § 2 lg 1). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
9.Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.
10.Kohus leiab, et võlgniku kohustustes vabastamise menetlus ei anna soovitud eesmärki ja sellel puudub perspektiiv. Võlgniku poolt usaldusisiku teabenõudele esitatud vastuses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud asjaolud, et tal puudus stabiilne ja korralik sissetulek, mille tõttu ta sooritas pidevalt uusi kuritegusid. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
11.Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Kuna võlgnik olulist osa temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamise võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud igasugune legaalne sissetulek ja see omakorda
3(6)
raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Kohus nõustub usaldusisiku poolt märgituga, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmaspeetud eesmärki.
12.Võlgniku maksejõuetus on tekkinud kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse alusel. FiMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS § 214, 2172 , 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus tuvastas, et võlgniku on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, sealhulgas on talle mõistetud ka vanglakaristused. Ka käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust XXX vastavalt Harju Maakohtu 02.09.2021.a. kohtuotsusele kriminaalasjas nr xxx. Võlgniku karistuse kandmise tähtaeg lõpeb novembris 2027.a. Sama kohtuotsusega otsustati KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada võlgniku suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7 (seitsmeks) aastaks. Võlgnik on oma kohtule esitatud maksejõuetusavalduses ja usaldusisiku teabenõudele esitatud vastuses välja toonud, et ta viibib veel pikemat aega vanglas ja pärast seda saadetakse ta Venemaale välja ning tal puudub igasugune võimalus tegeleda tulutoova tegevusega, et oma kohustusi võlgadest vabastamise menetluse jooksul vähendada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu.
13.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ise selgelt väljendanud ning usaldusisik ka tuvastanud, et võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga.
14.FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
15.FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisikule nähtuvalt on enamik võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Kuna võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma ja seda on ta ka ise oma maksejõuetusavalduses välja toonud. Lisaks kui ta pärast käesoleva vanglakaristuse lõppu saadetakse Venemaale välja, on väga ebatõenäoline, et võlgnik hakkaks tulevikus oma kohustusi täitma. 4(6)
16.Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul on võlgnik selgitanud, et vangistuses viibides tal võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole. Võlgnik avaldas 05.12.2023 toimunud ärakuulamisel: Vanglas töötan xxx, 3-4 eurot jääb puhtalt sinna arvele. Erilist sissetulekut vanglas töötamine võlgnikule ei anna. Võlgnik selgitas, et maksejõuetuse avalduse esitas ta teadmises, et kui välismaalane saadetakse Eestist välja, siis tema võlad kustutakse automaatselt. Kohus sellist seadust ei tea. Kohus palus täpsustada, millist seadust võlgnik silmas peab ning võlgnik võib kohtule sellest lihtkirjalikul viisil teada anda, mida ei ole esitatud.
17.Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. 05.12.2023 toimunud kohtuistungil kohus selgitas võlgnikule võimalikke viise oma olukorra lahendamiseks.
18.Usaldusisiku aruande kohaselt on enamik nõuetest Eesti Vabariigi nõuded läbi erinevate asutuste (Riigi Tugiteenuste Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet) seoses võlgniku poolt toime pandud kriminaalkuritegude ja väärtegudega. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-16950 leidnud, et olukorras, kus võlgniku võlausaldajaks on riik ja vangistuses ei teki võlgnikule eelduslikult kohustusi juurde, võlgniku ülalpidamiskulud kannab riik ning riik on olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, ei täida võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on võlgniku avaldus õiguslikult perspektiivitu.
19.Võlgniku soov käesolevas menetluses on kohustustest vabaneda ajaks, mil ta vangistusest vabaneb. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
20.Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Usaldusisiku tasu
21.FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse vastavalt FiMS § 54 lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, seega (725:5) 145 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
5(6)
22.Usaldusisik on taotlenud tasu 11 töötunni eest, sealhulgas teabenõude koostamine võlgnikule, suhtlemine võlgnikuga telefoni teel, päringud registritesse ja krediidiasutustesse, vastuste läbitöötamine, täiendavad päringud, saadud andmete analüüsimine ning vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku aruande koostamine. Tasu 1100 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot. Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud ja õiglane ning võtab arvesse usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust.
23.FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 725 eurot.
24.PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 726 eurot (11x66), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on vähendanud riigi arvelt välja mõistetava tasu ühekordse kuupalga alammäärani. Kuna võlgnikul vara puudub, siis kuulub tasunõue rahuldamisele riigi vahenditest.
25.Riigi arvelt kuulub väljamõistmisele usaldusisiku tasu 870 eurot (sh käibemaks, arvestuse aluseks olev tehe: 725 * 1,2). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.