TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E B vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
2249,18 eurot
Menetlusosalised
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: E B (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E B TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 11. oktoobril 2022 poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhinõue 1476,20 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõudes.
4.Mõista E B TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni põhinõude 1476,20 euro tasumiseni.
5.Jätta hageja põhjendatud menetluskulud 80% kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
ulatuses
kostja
kanda.
Kostjal
6.Mõista E B TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 482,80 eurot. Menetluskulud kanda J I OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
7.Mõista E B TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (482,80 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 1(7)
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale tagaseljaotsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid F Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 11. oktoobril 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1495,90 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 64 osamaksena. Lepingus oli intressimäär 29,90% aastas, viivitusintress 24,15% aastas, krediidi kulukuse määr 42,65%, igakuise makse suurus 52,90 eurot. Kostja on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid põhiosa katteks 19,70 eurot. Kostja rikkus oma kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Hageja saatis 10. aprillil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25. aprillil 2023 lepingu üles.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1476,20 eurot, intressi 145,58 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 197,30 eurot, põhinõudelt viivise alates 14. novembrist 2023 kuni põhinõude 1476,20 euro täasumiseni 24,15% aastas, samuti menetluskulud 877 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise tasumata summalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2(7)
3.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1.
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 25. novembril 2023. Kostja kohtule vastanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et tähtpäevaks kirjaliku vastuse andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
7.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
9.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11. oktoobril 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1495,90 eurot (dtl-d 38-42). Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st nimetatud laenulepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on laen välja makstud.
11.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
12.10. aprillil 2023 on hageja edastanud kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta kohustuse täitmiseks ja selgitanud nõude täitmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Hageja on selgitanud, et 3(7)
kui nõuet ei täideta, siis ütleb hageja lepingu üles (dtl 46). Hageja on kostjaga lepingu üles öelnud 25. aprillil 2023 (dtl 47).
13.Vaidlust ei ole, et kostja on kasutanud laenu 1495,90 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, mille maksmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
14.Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
17.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: - arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; - aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; - teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
18.KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste kohta järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et 4(7)
laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
20.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
22.Kohus on 30. oktoobri 2023 määrusega andnud hagejale võimaluse selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise tõenduseks esitanud kostja laenutaotluse (dtl 48) ning päringu vastuse maksehäirete registrist (dtl 50). Arvesse võttes laenusumma suurust ja kohustusi tervikuna, jõudis hageja järeldusele, et kostja on võimeline laenu teenindama.
23.Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt kogunud andmeid, et kostja maksevõimet kontrollida. Ainuüksi kostja enda taotlusest ja maksehäireregistrist saadud andmetest ei piisa maksevõime tuvastamiseks. Kostja on oma taotluses märkinud netosissetulekuks 650 eurot ja kohustusteks 50 eurot kuus. Samas on kostjal maksehäireregistri andmetel kohustused Julianuse Inkasso OÜ ees 10,24 eurot ja 2043,56 eurot.
24.Kohtu hinnangul ei saa kostja sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks piisavaks lugeda vaid maksehäireregistri andmete kontrollimist. Kostja sissetuleku ja igakuiste kulude kontrollimiseks oleks hageja pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei tugine hageja sellele, et oleks üldse kostjalt tema sissetuleku kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Lisaks on hagejal võimalus koguda andmeid muudest avalikest registritest, näiteks Ametlikud Teadaanded, et kontrollida kostja vastu esitatud nõudeid, pensioniregistri andmeid ja Maksu- ja Tolliameti avalik andmebaasi (riigimaksude saldo info). Hageja ei ole kostja maksevõimelisust sisuliselt hinnanud.
25.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).
26.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse 5(7)
jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
27.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 1495,90 eurot ning on kohustuste katteks tasunud 19,70 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1476,20 eurot.
28.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1495,90 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse jõustumisest.
29.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot ja haldustasu 23,60 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu ja haldustasu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude ja haldustasu hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
30.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1476,20 eurot ning hagiavaldus jääb ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud
31.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.
33.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 169 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kaks tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi (253,50 eurot). Kohus juhib ka tähelepanu sellele, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.
6(7)
34.Menetluskulude jaotusest lähtudes (80%) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud [(350+253,50) x 0,8] 482,80 eurot.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.