2-23-117174/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et laenusumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta augustis (23.08.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,30%. Krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel ei ületanud Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv (VÕS § 4062 lg 1). Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja esitas laenutaotluse 22.08.2022. Kostja samuti esitas pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõtte alusel kostja keskmised sissetulekud olid summas 804,66 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte alusel olid kostja keskmised kohustused summas 200 eurot ja majapidamiskulud on summas 250 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistri. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi kostja omandis kinnisvara ei olnud. Hageja esitab kohtule andmeid mille alusel esmane laenuandja tegi positiivse otsuse. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 53,26 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 503,26 eurot (kostja finantskohustused 200 + majapidamiskulud 250 + väljastatud laen 53,26 = 503,26) ja veel jääb reserv summas 301,40 eurot (804,66-503,26). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/pangakonto väljavõtte/maksehäireteregister/kinnisturegister/palgainfo. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 23.08.2022 kostja pangakontole XXXX. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Pärast laenulepingu nr XXXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 0 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis 25.09.2022, 27.09.2022, 05.10.2022, 15.10.2022, 17.10.2022, 25.10.2022, 05.11.2022, 07.11.2022, 15.11.2022, 25.11.2022, 27.11.2022, 05.12.2022, 15.12.2022, 05.01.2023, 25.01.2023, 05.02.2023 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ Ühisraha saatis 01.10.2022, 01.12.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ühisraha OÜ saatis 17.10.2022 ja 09.12.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Seega hageja on seisukohal, et täiendav aeg oli edutu. Ühisraha OÜ edastas 21.02.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 21.02.2023 kostja oli viivitus 5 kuu ja 29 päeva eest (alates 1-5 osamakset ja osaliselt 6 osamakse). Hageja selgitab, et laenu taotluse esitamisel kostja esitas oma andmed ning andmete hulgas märkis, et tema e-posti aadress on xxxx. Hageja samuti kinnitab kohtule, et kostja ei teavitanud laenuandjat, et tema e-posti aadress on muutunud. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele p.2.1.3 laenusaaja ehk kostja kinnitas, et tema poolt laenusumma taotlemisel esitatud isikuandmed, andmed laenusumma sihtotstarbe kohta ja muud laenutaotluses märgitud andmed on õiged, tõesed ja täielikud. Kõik meeldetuletused ja kõik kirjavahetus kostjaga toimus samuti antud e-posti kaudu. Kostja vastas

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale 20.04.2023 edastatud teatise nõude loovutamisest, milles esialgne võlausaldaja Ühisraha OÜ teatab, et loovutas 20.04.2023 laenulepingust tuleneva nõude Revensen OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja J L 23.08.2022 laenulepingu nr XXXX 300 euro saamiseks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 300 eurot ja lepingu hooldustasude võlgnevus summas 5,37 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 16% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista graafikujärgsed tasumata intressimaksed perioodil 23.09.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.02.2023 summas 14,14 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis määraga 16% aastas iga tasumata põhinõude osamakse maksetähtajast kuni hagi esitamiseni 11.07.2023 summas 28,14 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja nõudele edaspidise sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 16% aastas tasumata põhinõudelt 300 eurolt alates 12.07.2023 kuni otsuse tegemiseni 12.12.2023 (k.a) 154 päeva eest, mis moodustab 20,25 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 12.12.2023 seisuga kokku summas 48,39 eurot (28,14 + 20,25). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 16% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 13.12.2023 kuni

põhinõude 300 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 251,61 eurot (300 – 48,39). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja märgib, et on saatnud kostjale tasulised meeldetuletused 01.10.2022, 01.12.2022 võla tasumiseks 2 x 5 eurot + 17.10.2022 ja 09.12.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatused 2 x 5 eurot ja 21.02.2023 laenulepingu ülesütlemise teatise 1 x 15 eurot. Kokku 35 eurot. Kõigile meeldetuletustele on eelnenud tasuta meeldetuletused. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt ei nõustu kohus 21.02.2023 lepingu ülesütlemise teatise eest küsitud sissenõudmiskuluga summas 15 eurot. Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga tuleb arvestada, et vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ei saa ühegi meeldetuletuskirja eest, mis on saadetud enne lepingu lõppemist, küsida võlgnikust tarbijalt hüvitist rohkem kui 5 eurot. Ka lepingu ülesütlemise teate puhul on tegemist lepingu kehtivuse viimasel päeval saadetud meeldetuletusega. Kohus peab põhjendatuks määrata ka ülesütlemise teate eest sissenõudmiskuluks 5 eurot. Seega peab kohus hageja nõuet põhjendatuks ja mõistab kostjalt välja 25 eurot sissenõudmiskulude hüvitisena (5 x 5 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja hagis esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi hageja kasuks väljamõistetud summade osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

asjaolude ja materjalidega tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, materjalide komplekteerimist ja kohtule esitamist. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul nii märgitud tunnitasu kui ka ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot (140 + 20 + 240). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik