1.Keelduda A. L. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada A. L. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud A. L. kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22.05.2018 määrusega välja A. L. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks K. M. . Tartu Maakohtu 05.12.2018 kohtumäärusega (jõust 28.12.2018) lõpetati A. L. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. A. L. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati A. L. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 1. jaanuaril ja 1. juulil. Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. detsembril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2019. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamise kohta. Võlgnik esitas aruande 20.09.2019, võlgniku raha eraldamise kohustus oli 316,97 eurot. Võlgnik täitis kohtutäitur Jaanika Pajuste nõude (jaotis 0,34%) täies ulatuses.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.01.2020. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 21.01.2020. Võlgnik võttis kohtuga ühendust telefoni teel 27.01.2020 ning lubas end kokku võtta ja hakata aruandega tegelema. Võlgnik esitas aruande 06.02.2020 ning lubas teostada väljamaksed võlausaldajatele 29.02.2020, mille kohta esitada väljavõtte hiljemalt 03.03.2020. 13.05.2020 seisuga võlgnik kohtule teavet väljamaksete kohta ei edastanud ning kohus saatis meeldetuletuse. Kohus saatis veel ühe kirja 27.05.2020, andes tähtajaks 04.06.2020. Antud tähtajaks võlgnik kohtu kirjale ei vastanud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2020. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 06.07.2020, andes täiendava tähtaja 20.07.2020. Täiendavaks tähtajaks võlgnik kohtule aruannet ei esitanud. Kohus proovis võlgnikuga veel ühendust saada nii telefoni kui ka kirja teel 23.07.2020, 10.08.2020, 11.09.2020, 14.09.2020. 14.09.2020 telefonikõnes lubas võlgnik aruande kohe postitada ning 15.12.2020 välja maksta eraldise võlgnevuse 320 eurot. Võlgnik lubatud päeval aruannet ei esitanud, kohus võttis veel kord võlgnikuga ühendust ning võlgnik esitas aruande 03.11.2020.
5.Neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda aruande tähtaegade möödudes saatis kohus võlgnikule mitmeid meeldetuletusi nii e-posti aadressile kui ka registrist nähtuvale elukoha aadressile, kuid kirjad on kohtule tagastatud ning ühtegi aruannet võlgnik kohtule ei esitanud.
6.AS SEB Pank esitas kohtule 16.07.2021 avalduse, milles loobus oma nõudest antud menetluses summas 454,60 eurot.
7.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 08.11.2023. Kohus selgitas, et Eesti kohus ei suuda võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet teostada, võlgnik ei ole kohtule aruandeid esitanud. Võlgnik avaldas, et elab xxxxxx.
KOHTU SEISUKOHT
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
9.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
12.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. L. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
13.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 05.12.2018 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud üheksa aruannet. Võlgnik esitas kolm esimest aruannet, mille kohaselt oli rikkunud võlausaldajatele eraldamiskohustust. Järgnevates aruannetes lubas võlgnik eraldise võlgnevuse likvideerida, kuid ei teinud seda. Alates 01.01.2021 ei ole võlgnik esitanud kohtule aruandeid ega olnud kättesaadav kuni kohtukutse saatmiseni, mille kättesaamist võlgnik kinnitas 01.11.2023. Kohtu saadetud eposti kirjadele (e-posti aadress sama, millelt võlgnik kinnitas kohtukutse kättesaamist) võlgnik ei reageerinud ning postiaadressile saadetud kirjad tagastati kohtule. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
15.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on teinud kohtule teadaolevalt ühe väljamakse, rahuldades sellega kohtutäitur Jaanika Pajuste nõude. Menetluse alguses tekkis võlgnikul eraldise võlgnevus 320 eurot, mille lubas likvideerida, kuid mida ei ole teinud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.
16.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 25 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav, ei ole reageerinud kohtu kirjadele ning esitanud vajalikke andmeid. Samuti ei ole võlgnik täitnud raha eraldamise kohustust. Menetluse alguses on võlgniku sissetulekud võimaldanud teha eraldisi võlausaldajatele; xxxxxxxxxxxxxx elama asudes, on kohtul teave võlgniku sissetulekute kohta puudunud. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve.
17.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
tuleb keelduda
18.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A. L. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.