Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-119553

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants) (edaspidi hageja) hagi M P (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P G OÜ (esialgne võlausaldaja 29.12.2021 lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 48,05%. Lepingu Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 498,79 eurot. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevad kohustused vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 20.08.2022 kostjale ülesütlemishoiatuse (tähtajaga 03.09.2022), milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 04.09.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 06.09.2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas tõendina laenutaotluse ja analüüsi ning laenuandja analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet lepingus toodud osamaksetega laenulepingut täita. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

2-23-119553 kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 400 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 04.09.2022 oli kostjal tagastamata krediiti 340,32 eurot. Kostjalt laekus põhiosa katteks 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõla nõue 240,32 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 40% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga. s.o 04.09.2022 oli kostjal tagastamata juuni 2022, juuli 2022 ja augusti 2022 intresse kokku 32,44 eurot (11,16+10,38+10,90). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 240,32 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 05.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 03.10.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Tulenevalt eeltoodust on hagiavalduse esitamise päeval sissenõutavaks muutunud viivisenõue 103,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 240,32 eurot kuni tasumiseni alates 04.10.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 40% aastas. Hageja saatis kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata nendele ei ole kostja võlga ei tasunud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Tulenevalt eeltoodust moodustub võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 240,32 eurot, intress 32,44 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 103,77 eurot ning viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt, s.o 240,32 eurot kuni tasumiseni alates 04.10.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40% aastas. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega toimetati kostjale kätte 16.11.2023 tema eluruumi juurde kuluvasse postkasti panekuga. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul (14 päeva määruse kättetoimetamisest arvates) hagile vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus määras vastamise tähtaja, tähtaegselt ei vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust.

2-23-119553 Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab muu hulgas andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 t*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 175 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 338 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 533 eurot menetluskulu, s.h 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 338 eurot õigusabikulu.

2-23-119553 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.