Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Osaühing Aktiva Finants on esitanud hagiavalduse V. R. vastu, paludes kohtul mõista kostjalt V. R.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 3906 eurot, intressi 288 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 302,34 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised lepingu nr. KK3692645 alusel tekkinud põhinõudelt 3503 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 40,43% aastas ning lepingu nr. KK3868573 alusel tekkinud põhinõudelt 403 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 39,76% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista hageja kasuks välja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja 04.07.2021 krediidikonto lepingu nr. KK3692645 ja 14.08.2021 selle muutmise kokkuleppe ning 17.10.2022 krediidikonto lepingu nr. KK3868573, mille alusel sai kostja krediiti. Lepingu nr. KK3692645 krediidi kulukuse määraks oli 49,00% ning lepingu nr. KK3868573 krediidi kulukuse määraks 48,00%. Hagiavaldusest nähtuvalt saatis esialgne võlausaldaja 09.02.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.02.2023), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 24.02.2023 lepingud üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.02.2023 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hagiavalduse kohaselt lepingu nr. KK3692645 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3500 eurot. Lepingu nr. KK3692645 ülesütlemise seisuga, so 24.02.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 3503 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. KK3692645 tulenev põhivõlg summas 3503 eurot. Lepingu nr. KK3868573 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 400 eurot. Lepingu nr. KK3868573 ülesütlemise seisuga, so 24.02.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 403 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. KK3868573 tulenev põhivõlg summas 403 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub hageja põhivõla nõue kokku 3906 eurot (3503 + 403). Hagiavaldusest nähtuvalt lepingu nr. KK3692645 Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 6534,25 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,43% aastas. Lepingu nr. KK3692645 ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 254,20 eurot (22,75 + 117,46 + 113,99). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu nr. KK3868573 Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 537,87 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,76% aastas. Lepingu nr. KK3868573 ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 33,80 eurot (7,00 + 13,71 + 13,09). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustab hageja intressinõue kokku 288 eurot (254,20 + 33,80). Lepingu nr. KK3692645 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3503 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 25.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so kuni 05.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 40,43% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lepingu nr. KK3868573 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 403 eurolt lepingu ülesütlemise järgnevast päevast, so alates 25.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so kuni 05.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 39,76% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Tuginedes eeltoodule moodustab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kokku 302,34 eurot (271,61 + 30,73). Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. KK3692645 alusel tekkinud põhinõudelt 3503 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 40,43% aastas ning lepingu nr. KK3868573 alusel

tekkinud põhinõudelt 403 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 39,76% aastas. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 80 eurot, so lepingust nr. KK3692645 tulenev sissenõudmiskulude nõude on summas 50 eurot ja lepingust nr. KK3868573 tulenev sissenõudmiskulude nõue on summas 30 eurot. 25.05.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 20.06.2023 esitas kostja vastuse hagile. Kostja palub tunnistada laenuleping kehtetuks. Kostja tõi välja, et laenuleping tuleks tunnistada kehtetuks seoses Eesti Vabariigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rikkumisega. Kostja lisas, et laenuandja ei suutnud korrektselt kontrollida ja tuvastada laenulepingus osalevaid osapooli, laenuandja jättis täitmata oma kohustuse teatada kahtlastest tehingutest või tegevustest asjakohastele ametiasutustele ning laenuandja ei suutnud korralikult säilitada laenulepinguga seotud dokumente. Kostja on seisukohal, et laenuandja poolt toime pandud rikkumised muudavad lepingu tühiseks. Kostja märkis seisukohas, et kui leping tunnistatakse kehtetuks, siis on kostja valmis tasuma laenuandjale summa, mis oli kostja kontole kantud, ilma intresside, viiviste ja kolmandatele isikutele (inkasso) tasumiseta mõistliku aja jooksul. Kostja palub kohtul põhjalikult uurida väidetavaid KYC (know your customer ehk tunne oma klienti) meetmete rikkumisi ja nende mõju antud kohtuasjale. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 08.11.2023. Hageja esindaja avaldas istungil, et ta jääb nõude juurde. Kostja tõi välja, et ta vaidleb hagile vastu. Kostja lisas, et ta sai pangakontole raha, aga kostja palub tühistada intressid, kuna lepingud ei vasta rahapesunõuetele ja kostjat ei kutsutud pangakontorisse vestlusele. Kohus küsis pooltelt kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta. Kostja avaldas, et ta on mõlemad laenud tagasi maksnud 18.11.2022. Hageja selgitas, et pärast tagasimaksmist on kostja võtnud uued laenud summas 400 eurot ja 3500 eurot. Hageja lisas, et kolm lisaeurot mõlema laenu eest on lisateenuse eest, mida hageja ei oska täpsustada. Kostja tõi välja, et pärast laenu tagasimaksmist oleks hageja pidanud tegema uue isikukontrolli. Hageja täpsustas, et tegemist on arvelduskrediidi lepinguga ning uut krediiti võis anda krediidi ulatuses korduvalt. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on korraldanud asjas kohtuistungi 08.11.2023. Pooled kompromissile ei jõudnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab omaalgatuslikult kontrollima ka tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14, 3-21-40-10). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et PLACET GROUP OÜ ja kostja sõlmisid 04.07.2021 krediidikonto lepingu nr. KK3692645 ja 14.08.2021 selle muutmise kokkuleppe ning 17.10.2022 krediidikonto lepingu nr.

KK3868573, mille alusel sai kostja krediiti. PLACET GROUP OÜ saatis seoses lepingutega nr. KK3692645 ja KK3868573 kostjale 09.02.2023 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.02.2023), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja lepingutest tulenevaid võlgnevusi täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, mistõttu ütles PLACET GROUP OÜ 24.02.2023 lepingud üles. PLACET GROUP OÜ loovutas 28.02.2023 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. PLACET GROUP OÜ on loovutanud 28.02.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜle koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on esitanud kohtule teatised nõuete loovutamisest, mis on saadetud kostjale. Seega on hageja õigustatud esitama nõude kostja vastu. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). Esmalt tuleb kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 4062 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Lepingu nr. KK3692645 krediidi kulukuse määraks on 49,00%. 04.07.2021 krediidikonto lepingu nr. KK3692645 ja 14.08.2021 selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas (alates 31.05.2021 - 30.11.2021). Kolmekordne määr oleks seega 56,04% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu nr. KK3868573 krediidi kulukuse määraks on 48,00%. 17.10.2022 krediidikonto lepingu nr. KK3868573 sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas (alates 31.05.2022 - 30.11.2022). Kolmekordne määr oleks seega 48,90% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda

krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole lepingud tühised VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 märkinud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja infot muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtte ja kogutud andmete alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest. Esitatud tõenditest nähtuvalt märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks laenulepingu nr. KK3692645 puhul 1200 eurot ning laenulepingu nr. KK3868573 puhul 1500 eurot. Lisaks märkis kostja laenulepingu nr. KK3868573 taotlusesse majapidamiskulude suuruseks 300 eurot ja finantskohustuste suuruseks 287,92 eurot. Kohus leiab, et taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale andmed, millest saab järeldada, et laenuandjale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on kontrollinud lisaks avalikke andmebaase, mille järgi kostja igakuine sissetulek oli selline, mille arvelt katta võetud laenukohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist kinnitab ka asjaolu, et kostja on ka ise kinnitanud, et võttis krediiti korduvalt pärast eelmise krediidi tagasimaksmist. See viitab samuti kostja maksevõimele, millele laenuandja sai tugineda. Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-13). Kohus asub seisukohale, et krediidiandja on käesolevalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teostanud kõik vajalikud toimingud kostja majandusliku seisundi hindamiseks. Kostja tõi välja, et laenulepingud tuleks tunnistada kehtetuks seoses Eesti Vabariigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rikkumisega. Kostja on seisukohal, et laenuandja poolt toime pandud rikkumised muudavad lepingud tühiseks. Kostja palub kohtul põhjalikult uurida väidetavaid KYC (know your customer ehk tunne oma klienti) meetmete rikkumisi ja nende mõju antud kohtuasjale. Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 1 lg-le 1 on selle seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja rikkunud nimetatud seadust, sest kostja pole tegelenud kohtule teadaolevalt rahapesu ega terrorismiga. Mis puutub kostja majandusliku tausta väljaselgitamisse, siis sellega on hageja tegelenud krediidivõimelisuse väljaselgitamisel.

Kohus leiab, et pooltevahelised krediidikonto lepingud on kehtivad. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. PLACET GROUP OÜ saatis seoses lepinguga nr. KK3692645 ja nr. KK3868573 kostjale 09.02.2023 ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles PLACET GROUP OÜ 24.02.2023 lepingud üles. Kohus leiab, et lepingud on esialgse võlausaldaja poolt öeldud kehtivalt üles. Hageja nõudeks on põhinõue kokku summas 3906 eurot. Lepingu nr. KK3692645 alusel on kostja kasutanud limiiti seisuga 31.01.2023 summas 3503 eurot (3500 eurot krediit + 3 eurot kasutatud limiit), mistõttu on kostjal lepingust nr. KK3692645 tulenev põhivõlg summas 3503 eurot. Lepingu nr. KK3868573 alusel on kostja kasutanud limiiti seisuga 31.01.2023 summas 403 eurot (400 eurot krediit + 3 eurot kasutatud limiit), mistõttu on kostjal lepingust nr. KK3868573 tulenev põhivõlg summas 403 eurot. Hageja on esitanud kohtule krediidikonto lepingud ning toonud välja põhinõude kujunemise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse/koosseisu kohta ega tuginenud sellele, et ta on võlgnevuse tasunud. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3906 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingu nr. KK3692645 Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 6534,25 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,43% aastas. Lepingu nr. KK3692645 ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023

ja veebruari 2023 intressid kokku summas 254,20 eurot (22,75 + 117,46 + 113,99). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu nr. KK3868573 Euroopa standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi kogukulu 537,87 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,76% aastas. Lepingu nr. KK3868573 ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 33,80 eurot (7,00 + 13,71 + 13,09). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub hageja intressinõue kokku summas 288 eurot (254,20 + 33,80). Hageja on toonud kohtu ette intressi kujunemise arvestuse. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 288 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 288 eurot. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleva hagi hind on 6152,83 eurot. Lepingust nr. KK3692645 tulenev sissenõudmiskulude nõue on summas 50 eurot ning see on kujunenud järgmiselt: 01.03.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 08.03.2023 tasulise kirja nr 3403866 saatmine 5 eurot, 15.03.2023 tasulise kirja nr 3405829 saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingust nr. KK3868573 tulenev sissenõudmiskulude nõue on 30 eurot ja see on kujunenud järgmiselt: 01.03.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 08.03.2023 tasulise kirja nr 3403868 saatmine 5 eurot, 15.03.2023 tasulise kirja nr 3405828 saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad järgmisi toiminguid: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-posti teel; posti teel edastatud kirjade kulu; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 eurot. Kohus rahuldab hageja vastavasisulise taotluse. Hageja on esitanud kohtule kõik tõendid, millest nähtub sissenõudmiskulude nõude kujunemine. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Lepingu nr. KK3692645 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3503 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 25.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 05.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 40,43% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lepingu nr. KK3868573 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 403 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 25.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 05.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 39,76% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa

standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse. Hagejal on viivisenõue kostja vastu summas 302,34 eurot (271,61 + 30,73). Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. KK3692645 alusel tekkinud põhinõudelt 3503 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,43% aastas ning lepingu nr. KK3868573 alusel tekkinud põhinõudelt 403 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 39,76% aastas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08 ja 3-2-1-170-13). Riigikohus leiab, et vastasel korral oleksid laenulepingut rikkuvad võlgnikud paremas olukorras kui seda täitvad võlgnikud (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098). Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist, mille suurus on samane intressiga. Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 302,34 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu nr. KK3692645 alusel tekkinud põhinõudelt 3503 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 määras 40,43% aastas ning lepingu nr. KK3868573 alusel tekkinud põhinõudelt 403 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023 määras 39,76% aastas. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 630 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. Hageja 09.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1157 eurot (riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 527 eurot). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.