2-22-139302/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 18.10.2022 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 26.01.2023 Viru Maakohtule hagi N P vastu võlgnevuse nõudes ja 24.04.2023 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ning kostja 23.09.2020 väikelaenuleping nr XXXX, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 6090 eurot (tagatiseta tarbimislaen). Kostjale kanti üle laen summas 5968,20 eurot. Laenu kogukulu oli 10375,95 eurot. Lepingu tasu oli summas 121,80 eurot, mis arvestati maha laenu väljastamisel. Esimese osamakse tähtaeg oli 15.10.2020, viimase osamakse tähtpäev oli 15.09.2026. Osamaksete igakuine maksepäev oli 15. kuupäev. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksega, osamakse suurusega 142,41 eurot. Intressimääraks lepiti kokku 18,9% aastas, viivitusintress määraga 0,05% päevas (18,90% aastas), krediidi kulukuse määr oli 22,16 %. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 on meeldetuletuskirja saatmise teenustasu 5 eurot. Lepingu igakuine haldustasu suurus oli 1,50 eurot kuus.

Kostja esialgsele võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 27.05.2022 (lepingu ülesütlemise teatis). Eelpooltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude 5127,88 euro tasumist. Lisaks haldustasu 7,5 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma hagejale intressi 25,9% aastas /kohtu märkus: õige on 18,9% aastas/. Hageja nõuab kostjalt intressi 434,18 euro tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist kokku summas 641,38 (7,41 + 633,97) eurot. Esialgne võlausaldaja on kostjale enne lepingu ülesütlemist esitanud vastavad meeldetuletused kostja lepingus näidatud sidevahenditele (sms ja e-posti teel saadetud kirjad) iga osamaksega tasumisega viivitamise korral (7 teavitust iga osamakse korral) ja nõuab sissenõudekuludena meeldetuletuskirjade eest 20 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 30 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3) kostjale saadetud viie meeldetuletuskirjade eest (meeldetuletuskirjad, mis on saadetud kostjale lepingus näidatud aadressile 01.06.2022, 09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.2022), ning mis ei ületa kokku sissenõudekulusid 50 eurot. Lepingu p 11.1 kohaselt edastatakse lepinguga seotud teated teisele lepingupoolele telefoni või eposti teel, va juhtudel, kui lepingus või seaduses on ette nähtud muu vorm. Lepingu p 11.2 : telefoni teel edastatud teade loetakse kättesaaduks samal tööpäeval; e-posti teel edastatud teade loetakse kättesaaduks teate edastamisele järgneval tööpäeval; posti teel saadetud teade loetakse kättesaaduks, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Otsuse tegemisel kontrollib Coop Finants kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Kliendi isikusamasuse tuvastamine toimub vastavalt Coop Panga protseduurile. Esialgne võlausaldaja on esitanud eeltoodule ka tõendi (otsustusprotsessi parameetrid), mille kohaselt nähtub, et: arvestatud sissetulekud 813 eurot, laenu max summa 15000 eurot, igakuised kohustused, max kuumakse võimekus 182,20 eurot, laenusaaja omas töökohta (EMTA andmed) ja tööandja tasus töötasu (pangalaekumised), 1 ülalpeetav. Pangasisesest süsteemist CCS, mis koondab endas järelmaksu ning Säästukaart Pluss andmeid, nähtus, et kliendil puudub Säästukaart Plussi leping. Pangasisesest süsteemist TANK, mis koondab endas väikelaenude andmeid, nähtus, et kliendil pole kohustusi. Pangasisesest süsteemist LENNUK, mis koondab endas pangaüleseid andmeid, nähtus, et klient pole kasutanud muid pangateenuseid. Aktiivseid võlgnevusi ei olnud. Lisaks lepingu p.-s 17.1.1 kinnitab laenusaaja, et laenuandjale esitatud teave on olnud õige, täielik ja asjakohane ning laenuandja nõudmisel dokumentaalselt tõendatav. Punkti 17.1.3 kohaselt tema sissetulek võimaldab katta tema igapäevased majapidamiskulud, täita ülalpidamiskohustused ja täita lepingujärgseid maksekohustusi. Finantsinspektsiooni poolt välja antud juhend toob ühe aktsepteeritava allikana välja taotleja enda esitatud andmed – VÕS § 14 kohustab pooli esitama tõesed andmed. Esialgne võlausaldaja analüüsides tulemusi, jõudis ta järeldusele, et kostja on laenukõlbulik.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 02.09.2023 kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale kätte toimetada 19.05.2023, 20.06.2023, 01.07.2023 ja 31.08.2023 Omniva vahendusel ega 24.08.2023 ja 28.08.2023 kohtukordniku vahendusel. Kohus jättis kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti 02.09.2023. Vastuse esitamise tähtajaks oli 18.09.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 27.05.2022 Coop Finants AS poolt kostjale edastatud laenulepingu(te) ülesütlemise teate, milles kostjale teatatakse, et pank loovutas lepingulise võlanõude 27.05.2022 GS Core OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Coop Finants AS vahel 24.09.2020 /kostja allkirjastas lepingu, VÕS § 11 lg 4/ sõlmitud väikelaenulepingust nr XXXX põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Sellele vaatamata ei ole kostja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 5217,88 eurot ja perioodil 15.01.2022– 27.05.2022 tasumata kuue osamakse intress 434,18 eurot ning lepingu haldustasu 7,50 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,05% päevas lepingu kehtivuse ajal iga tasumata osamakse maksetähtajast kuni 27.05.2022 summas 7,41 eurot ning alates 28.05.2022 kuni hagi esitamiseni 26.01.2023 viivis tasumata põhinõudelt 5217,88 eurolt summas 633,97 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 0,05% päevas tasumata põhinõudelt 5217,88 alates 27.01.2023 – 08.12.2023 (k.a) 316 päeva eest, mis moodustab 824,43 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.12.2023 seisuga kokku summas 1465,81 eurot (7,41 + 633,97 + 824,43). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 09.12.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,05% päevas tasumata põhinõude jäägilt kuni põhinõude 5217,88 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 3752,07 eurot (5217,88 –1465,81). Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest 20 eurot. Hageja märgib, et saadetud on 7 teavitust iga osamakse korral.

Hagimaterjalidest nähtuvad kostjale saadetud teavitused (dtl 86) ning sissenõudekulu nelja meeldetuletuskirja ees summas 20 eurot on põhjendatud. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 30 eurot kostjale saadetud viie meeldetuletuskirjade eest (01.06.2022, 09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.2022). VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Seega on põhjendatud ka peale lepingu lõppemist saadetud kirjade eest sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot. Kostjalt kuuluvad väljamõistmisele sissenõudmiskulud kokku summas 50 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 665 eurot, õigusabikulud 100 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot (vt TsMS § 144 p 7 koostoimes § 4842 ja § 172 lg 9) ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot/tund, mis sisaldas nõude asjaolude ja materjaliga tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist (sealhulgas tõendite kogumist ja kliendiga nõupidamist) ja koostamist ning hagi kohtusse esitamist (hagi lisade komplekteerimist). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 100 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Samuti peab