Viru Maakohus Kaire Pullerits 08. detsember 2023, Jõhvi 2-23-12070
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus A ja B vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu, registrikood: 80175481, asukoht: Sinivoore tn 5-3, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-posti aadress: [email protected] Puudutatud isik I: A, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Puudutatud isik II: B, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus A ja B vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista solidaarselt Alt ja Blt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks korteriomandi registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Sinivoore tn 5-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond majandamiskulude võlgnevus summas 5458,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1130,75 eurot (periood oktoober 2016 kuni juuli 2023) ning edasiulatuv viivis alates 24.08.2023 põhinõudelt 5458,70 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt A ja B kanda. Välja mõista solidaarselt Alt ja Blt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks menetluskulud 293 eurot. Välja mõista solidaarselt Alt ja Blt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (293 eurolt) (VÕS) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord 1(5)
Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue
30.08.2023 täpsustatud avalduses toodult on Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu (avaldaja) põhikirja p 1.3 kohaselt korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub Ale ja Ble (puudutatud isikud) korteriomand, registriosaga nr xxxxxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Sinivoore tn 5 korter nr xx. Puudutatud isikud on Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu liikmed. Puudutatud isikud ei ole avaldajale kommunaalteenuste eest korrektselt tasunud. Seisuga 31.07.2023 on puudutatud isikutel avaldaja ees põhivõlgnevus 5458,70 eurot ka sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1130,75 eurot (võlgnevuse perioodiks on oktoober 2016-juuli 2023). Põhikirja p-de 3.2.1, 3.2.5-3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Kululiigid on järgnevad: maja hooldus, remondifond, vesi ja kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu, küte, koristaja teenus. Maja hooldus ja remondifondi tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (korteriomandi ametlik suurus on 46,3 m2). Tariife kinnitab KÜ üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 3.2.5, 6.2.7). Korteriühistu majandamiskulud on eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Kuni 30.09.2018 oli maja hoolduse tariifi suuruseks 0,57 eurot/m2. Alates 01.10.2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suuruseks 0,45 eurot/m2 ja remondifondi tariifiks on 0,25 eurot/m2. Vesi ja kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu, küte. Need tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Viivise nõudmisel tugines avaldaja KrtS § 42 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas eelmärgitud sätetega, perioodil 01.01.2019-31.07.2023 kohaldati viivise määra 0,022 % päevas kuni 31.12.2022 ning alates 01.01.2023 on viivise määr 0,029 % päevas ning põhivõlgnevusele lisanduv sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 1130,75 eurot. Avalduse lisast 4.2 nähtuvalt, et viivis on arvestatud alates 31.01.2019. Avalduse lisast 4.3 nähtub viivise kujunemine ja metoodika. Avaldaja nõuab VÕS § 113 lg 1, KrtS § 42 lg 1 ja TsMS § 367 tuginevalt alates 24.08.2023 edasiulatuvat viivist põhinõudelt 5458,70 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtvalt palub avaldaja puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista kommunaalteenuste põhivõlgnevus summas 5458,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1130,75 eurot, kokku 6589,45 eurot ning edasiulatuv viivis alates 24.08.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 5458,70 euro täitmiseni (dtl 70-76).
Puudutatud isikute vastuväited
2.Avaldus koos lisadega ja 31.08.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus on Ble kätte toimetatud 18.09.2023 KÄPO kaudu ning Alt isiklikult 06.10.2023. B ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.10.2023 ja A 26.10.2023 avalduse osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused 2(5)
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.
4.Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse perioodi arvestades korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 ja alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5.Tuvastatud on, et kinnisasja (korteri) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Sinivoore tn 5-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond ühisomanikeks on alates 17.03.2016 kinnistusraamatu väljavõtte alusel puudutatud isikud B ja A ning korteri suuruseks on 46,30 m2 (dtl 17-18). 3(5)
Kuivõrd korter kuulub puudutatud isikutele, siis on puudutatud isikud ka avaldaja põhikirja p 2.1 kohaselt ühistu liikmeteks (dtl 10).
6.27.09.2002 KÜ Sinivoore tn 5 korteriühistu põhikirja (dtl 10-16) p-ide 3.2 ja 3.2.1 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi; p 3.2.5 järgi tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsioonija elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (dtl 11); p 3.2.6 tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, elekter, soojus küte- ja kanalisatsioon) eest makseid vastavalt teenust osutavate asutustega sõlmitud lepingutele. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest; p 3.2.15 täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi (dtl 11-12). Kuni 30.09.2018 oli maja hoolduse tariifi suurus 0,57 eurot/m2 (27.06.2017 KÜ üldkoosoleku protokoll venekeelne dtl 33, dtl 77-83; eestikeelne tõlge dtl 39). Alates 01.10.2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suurus 0,45 eurot/m2 ja remondifondi tariifiks on 0,25 eurot/m2 (26.06.2018 KÜ korduva üldkoosoleku protokoll venekeelne dtl 4046; eestikeelne tõlge dtl 47). Seega on puudutatud isikud korteriühistu liikmena kohustatud täitma KÜS § 151, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 tulenevalt ja KÜ põhikirjas sätestatud kohustusi ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Avaldaja on käibeandmikust nähtuvalt arvestanud puudutatud isikutele järgmisi kululiike: vesi ja kanalisatsioon, küte, üldvesi, majahooldus, prügivedu, remondifond, ehitise kindlustus, koristaja teenustasu. Majahooldustasu ja remondifondi on arvestatud vastavalt 27.06.2017 ja 26.06.2018 KÜ üldkoosoleku otsustest toodud tariifidele). Küte, majahooldus, remondifond, ehitise kindlustus ja koristajateenuse tasud on arvestatud korteri üldpinnast (46,30 m2) lähtuvalt (käibeandmik dtl 23-32). Avalduses, käibeandmikus ja kliendikaardis (dtl 23-32 ja dtl 20-22) toodult on põhi- ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse perioodiks oktoober 2016 kuni juuli 2023, põhivõlgnevus on 5458,70 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1130,75 eurot, kokku 6589,45 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt lisaks eeltoodule edasiulatuvat viivist alates 24.08.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5458,70 eurolt kuni põhinõude täitmiseni (dtl 70). Puudutatud isikud ei ole põhi- ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevustele, sh edasiulatuva viivise osas, võlgnevuste suurustele ega arvestuste osas vastuväiteid esitanud.
7.Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja korteriomandi registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Sinivoore tn 5-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond majandamiskulude võlgnevuse 5458,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1130,75 eurot (periood oktoober 2016 kuni juuli 2023), kokku 6589,45 eurot ning edasiulatuva viivis alates 24.08.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5458,70 eurolt kuni põhinõude täitmiseni
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, 4(5)
muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
9.Avaldaja palub menetluskulude nimekirjas (dtl 70-71) puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 293 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ning kinnistusraamatu väljavõtte tasu 3 eurot). Avaldaja palus puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja menetluskulud summas 293 eurot.
10.Avaldaja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 4 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise menetluskuludelt (293 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
11.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.