X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu vastu 11. juuni 2020. a korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu (registrikood 80091838), seaduslik esindaja SP
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. märtsi 2022. a määrus asjas nr 2-21-9713. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu vastu rahuldamata.
2.Rahuldada Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu määruskaebus.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 5.1.Jätta X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu vastu rahuldamata.
5.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. 5.3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-21-9713 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 13.06.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, paludes tuvastada puudutatud isiku 11.06.2020. a otsuste tühisuse või tunnistada need kehtetuks. Avaldaja täpsustas oma avaldust 9.07.2021. Avaldaja palus tuvastada puudutatud isiku 11.06.2020. a hääletusprotokollina vormistatud järgmiste otsuste tühisuse: otsus 3 – teostada uute rõdude ehitamine, otsus 4 – paigaldada LED valgustid kõikidesse trepikodadesse, otsus 5 – trepikodade renoveerimine.
1.1.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on elamus asukohaga Tallinn, Sõpruse pst 198 90 korteriomandit. 15.05.2020 saadeti avaldajale otsuse eelnõu, millele vastuse esitamise tähtaeg oli 31.05.2020. 11.06.2020. a hääletusprotokolli kohaselt võttis korteriühistu üldkoosolek vastu järgmised otsused: -
teostada uute rõdude ehitamine (otsus 1);
-
paigaldada LED valgustid kõikidest trepikodades (otsus 2);
-
renoveerida trepikojad (otsus 3). Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku loetletud otsused tühised järgmistel põhjustel:
1) Otsuse poolt teostada uute rõdude ehitamine hääletas protokolli kohaselt 33 korteriühistu liiget ja vastu oli 16 liiget. Korteriühistul on 90 liiget. Protokollis ei ole hääli õigesti loetud, kuna otsuse eelnõus ei ole järgitud kehtivat seadust. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui see võetakse vastu häälteenamusega. Otsuse eelnõus on selgitatud, et seaduse kohaselt tähendab hääletamata jätmine vastuhäält. Seega oleks õige häälte jagunemine selline, et otsuse poolt hääletas 33 ning 57 hääletas vastu. Seega ei ole õige järeldus, et otsus võeti vastu. Mingit täpsustavat teavet projekti, eskiisi või hinnapakkumist planeeritud tööde kohta ei esitatud. Protokolli kohaselt hääletas otsuse poolt paigaldada kõikidesse trepikodadesse LED valgustid 28 korteriühistu liiget ja vastu oli 21 korteriühistu liiget. Tegelikult olid selle otsuse vastu 62 liiget, mistõttu ei saa lugeda otsust vastuvõetuks. Protokolli kohaselt hääletas trepikodade renoveerimise poolt 28 liiget ja vastu oli 21. Tegelikkuses hääletasid selle otsuse vastu 62 liiget. Kuna viidatud otsus ei saanud piisavalt hääli, ei saa seda vastuvõetuks lugeda. 2) Juhatus rikkus korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 21 lg 4 p-i 3, kuna ei esitanud protokollis otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimesid; 3) Trepikodade renoveerimine on põhimõtteline küsimus ja otsuse eelnõus on see esitatud eksitavalt ja mitmeti mõistetavalt. Suuremahulisi trepikodade remonttöid ei ole võimalik otsustada ilma korteriühistu liikmetelt sobivaima hinnapakkumise ja tööde teostaja kohta kooskõlastust saamata. Praegusel juhul alustati 2021. a mais
2-21-9713 lihtsalt trepikodade remonttöid. Ilma korteriühistu liikmete heakskiiduta ühistu nimel tehtud tehingud ja/või võetud kohustused tuleb lugeda konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks. 4) Puudutatud isiku juhatuse liikme volitused pidid algselt lõppema ajavahemikul 12.03.2020–31.08.2020. KrtS § 723 kohaselt on need pikenenud mitte kauemaks kui 31.10.2020. Juhatuse liikme volitused lõpevad automaatselt. Juhatuse liikme volitusi ei saa lugeda pikenenuks üksnes seetõttu, et ta jätkab juhatuse liikmena tegutsemist. Juhatuse volitused lõppesid 31.10.2020 ning sellest tulenevalt puudub juhatuse liikmetel hetkel õigus teha kolmandate isikutega ühistu nimel tehinguid. Juhatus ei kutsunud enne juhatuse liikmete volituste lõppemist kokku üldkoosolekut (s.o hiljemalt 30.09.2020.a). Seega on kõik tehingud, mis on tehtud pärast 31.10.2020, õigustühised. 5) 11.06.2020 hääletusprotokollina vormistatud otsuste tegemise ajal oli juhatus 2liikmeline. Põhikirja kohaselt peab juhatus olema 3-liikmeline. Otsused, mis on tehtud ajal, kui juhatus oli 2-liikmeline, on tühised. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isiku vastuväited on järgmised: 1) Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik eiras otsuste vastuvõtmiseks kehtestatud reegleid. Rahulolematus hääletustulemustega, ei ole otsuste tühisuse aluseks. Juriidilise isiku otsus on tühine juhul, kui see on vastuolus seadusega ning üksnes juhul, kui tühisus kui seaduse rikkumise soovitav tagajärg tuleneb seadusest. Muul juhul saab otsuse vastuolu tõttu seadusega üksnes vaidlustada. Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole otsuse tühisuse aluseks, vaid otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Avaldaja on nõude esitamise õiguse minetanud. 2) 11.06.2020.a korraldas puudutatud isik uue üldkoosoleku, mis võttis lisaks juba vastuvõetud otsusele vastu otsuse teostada trepikodade täielik renoveerimine ning teostada 02.07.2019 treppide epoksiidvärviga katmine. 13.04.2021.a sõlmiti Balti Briis OÜ-ga leping, mille alusel toimub trepikodade renoveerimine. Avaldaja on saanud kõik dokumendid ja on algusest peale ühistus toimuvast informeeritud. 3) Trepikodade renoveerimise punkt ei ole eksitav ja mitmeti mõistetav. Trepikodade remont oli vajalik, kuna Sõpruse pst 198 viimane sanitaarremont tehti kümme aastat tagasi. Põhjalikku remonti ei ole tehtud alates maja ehitamisest. Korteriühistu on palunud majaelanikel teha ettepanekuid remonttööde kohta. 4) Korteriühistule on kolmeks aastaks valitud uus juhatus, kes kiitis oma korralisel koosolekul 16.05.2021 Balti Briis OÜ-ga sõlmitud lepingud heaks. 5) Üldkoosoleku kutse ja otsuse eelnõu ei pea olema sedavõrd detailsed nagu on töövõtja hinnakalkulatsioon või –pakkumine. Korteriühistu liikmetel peab olema piisav teave ja nad peavad olema kaasatud otsuse vastuvõtmisesse. Otsuse eelnõu sõnastus ei olnud nii abstraktne või laialivalguv, et korteriomanikel ei olnud võimalik otsuse eesmärgist aru saada. Avaldaja käitumine on olnud vastuoluline. Avaldaja on otsinud menetluse tarbeks väiteid. 6) Juhatuse volitused lõppesid tõesti 31.10.2020 ning juhatus on teinud korteriomanikele ettepanekuid juhatusse kandideerida. 12.05.2021 oli piisavalt liikmeid, kes soovisid juhatuse liikmeks kandideerida ning juhatus valitigi ära. Praeguse vaidluse seisukohast
2-21-9713 ei oma tähtsust, kas ja kui, siis kellel oli pädevus ühistu nimel lepinguid sõlmida. Ühistu välistes suhtes sõlmitud lepingud ei ole aluseks ühistu organi otsuste õiguspärasusele hinnangute andmisel. 7) Juhatus ei olnud otsuste tegemise ajal kaheliikmeline. Korteriühistu 11.05.2017 üldkoosolekul valiti juhatusse neli liiget. Nende volitused lõppesid 31.10.2020. Seega oli korteriühistu juhatus 11.06.2020 4-liikmeline. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas avalduse ning tuvastas järgmiste puudutatud isiku 11.06.2020 hääletusprotokolli kantud otsuste tühisuse: - p 1, millega otsustati teostada uute rõdude ehitamine; - p 2, millega otsustati paigaldada kõigisse trepikodadesse LED valgustid; - p 3, millega otsustati trepikodade renoveerimine. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Maakohus rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu 50 eurot.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku korteriühistu liige ning talle kuulub Sõpruse pst 198 asuvas elamus korter. Seega saab avaldaja korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustada.
3.2.Avaldusele lisatud otsuse eelnõust nähtub, et avaldaja vaidlustatud 11.06.2020. a otsused on vastu võetud üldkoosolekut kokku kutsumata (KrtS §-d 21 ja 721). Avalduse kohaselt edastati otsuse eelnõu korteriühistu liikmetele 15.05.2020. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) jõustus 24.05.2020. Puudutatud isik edastas otsuse eelnõu korteriomanikele enne KrtS §-s 721 nimetatud seaduse jõustumist. Seega kontrollis maakohus otsuste kehtivuse hindamisel, kas 11.06.2020. a otsuste vastuvõtmisel järgiti otsuste eelnõu saatmise ajal (15.05.2020) kehtinud otsuste tegemise nõudeid.
3.3.KrtS § 20 lg 2 järgi on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nimeta kvooruminõude täitmata jätmist otsuse tühisuse alusena. Nõuet saab siiski käsitleda üldisemalt vaidlusalustest otsustest vabanemise nõudena. Sel juhul tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vaidlusalused otsused üldse on vastu võetud (kui ei ole, siis tuvastada otsuste puudumise) ning alles seejärel kontrollida tühisuse ja vajaduse korral ka kehtetuks tunnistamise aluseid.
3.4.15.05.2020 kehtinud KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Puudutatud isiku põhikirja p 7.7.1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust, v. a otsuste osas, mille vastu võtmise poolt peab olema rohkem kui pool ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. Sel juhul peab erinõue olema ette nähtud mõne teise põhikirjapunktiga või tulenema seadusest. Põhikirja punkti 7.7.2 kohaselt tõendab üldkoosoleku otsustusvõimelisust registreerimisleht, mis on üldkoosoleku protokolli lahutamatuks osaks ning millele kantakse ühistu liikme nimi, korteriomandi number ja allkiri.
3.5.11.06.2020. a hääletusprotokollist nähtub, et hääletamissedeli täitis 49 korteriühistu liiget. Maakohus leidis, et 11.06.2020. a otsuseid sai vastu võtta, kuna põhikirja p 7.7.1 kohaselt on otsus vastu võetud sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust. Otsuste
2-21-9713 vastuvõtmine ei toimunud füüsiliselt kokku kutsutud üldkoosolekul ning häälte arv nähtub 11.06.2020. a hääletusprotokollist. Maakohus leidis, et hääletusprotokoll on praegusel juhul otsustusvõimelisuse hindamiseks ja otsustusvõimelisuse tõendamiseks piisav.
3.6.Maakohus leidis, et uute rõdude ehitamine, LED valgustite paigaldamise kõikides trepikodades ja trepikodade renoveerimine on KrtS § 35 lg 2 p-s 1 sätestatud tavapärane valitsemine kaasomandi eseme korrashoiuks ja remondiks. Loetletud küsimuste otsustamine oli üldkoosoleku pädevuses ning nende vastuvõtmiseks ei olnud korteriomanike kokkulepe vajalik. KrtS § 21 lg 1 võimaldas korteriühistu üldkoosoleku otsuseid vastu võtta ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kokkuvõttes leidis maakohus, et 11.06.2020 otsused võeti vastu ning nende vastuvõtmiseks oli üldkoosolekul otsustusvõimelisus ja pädevus olemas.
3.7.KrtS § 29 lg 1 järgi on otsuse tühisuse aluseks üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. 15.05.2020 kehtinud KrtS § 21 lg 1 sätestab, et korteriomanikel on õigus otsuseid vastu võtta korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Puudutatud isiku põhikirja punkti 7.6.3 kohaselt tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti või saadetakse liikme e-posti aadressile. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.
3.8.Avalduse kohaselt saadeti otsuse eelnõu avaldajale 15.05.2020. Otsuse eelnõu kohaselt oli vastuse esitamise tähtaeg 31.05.2020.a. Eelnõu edastamise ja sellele vastamise vahele jäi vähemalt 14 päeva. Otsuse eelnõus olid märgitud otsustamisele tulevad punktid. Samuti selgitati otsuse eelnõus, kuhu vastus tuleb edastada. Maakohus leidis, et puudutatud isik järgis otsuse eelnõu saatmisele ja vastamisele sätestatud nõudeid. Kuid puudutatud isik ei järginud otsuse vastuvõtmisel selleks ettenähtud korda.
3.9.Otsuse eelnõust nähtub, et juhul, kui korteriühistu liige jätab otsuse eelnõule vastamata, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastuvõtmise vastu. Korteriühistuga seotud elamus on 90 korterit. 11.06.2020. a hääletusprotokollist nähtub, et arvesse on läinud 49 korteriomaniku hääled. Otsuse eelnõu kohaselt tuli mittevastanud korteriomaniku hääl lugeda vastuhääleks. Puudutatud isik ei arvestanud vastamata jäänud korteriomanike häältega. Hääletusprotokollis peaks kajastuma 90 korteriomaniku hääled. Puudutatud isik rikkus oluliselt otsuse vastuvõtmise korda, mistõttu on 11.06.2020.a hääletusprotokollis märgitud otsused tühised.
3.10.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks õigusliku konsultatsiooni kulu 300 eurot ning riigilõiv 100 eurot. Maakohus leidis, et juriidilise konsultatsiooniga seotud kulu ei ole põhjendatud, kuna asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oli esindaja. Avaldaja märkis, et GÜ oli tema nõustaja. Maakohus selgitas avaldajale, et nõustaja ei saa avaldaja nimel maakohtule avaldust jm menetlusdokumente esitada. Seega on avaldaja juriidilise nõustamisega soetud kulu põhjendamatu, ning jättis menetluskulude hüvitamise taotluse nõustajaga seotud kulu osas rahuldamata. Samuti jättis maakohus avaldaja riigilõivu hüvitamise taotluse 50 euro ulatuses rahuldamata, kuna avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus, millelt avaldaja tasus 50 eurot riigilõivu, jäi rahuldamata. Maakohus rahuldas avaldaja taotluse avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumise osas. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2-21-9713
4.1.Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus materiaalõigust vääralt, kohaldades puudutatud isiku otsuse tühisuse tuvastamisel TsÜS § 38 lg-t 2. Ühistu otsuse tühisuse regulatsioon tuleneb KrtS § 29 lg-st 1. Puudustega otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Juhul, kui vastuvõetud otsus ei ole tühine, on avaldajal õigus taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud kohtumäärusest nähtuvalt rikkus puudutatud isik KrtS § 21 lõiget 3, jättes otsuse vormistamisel arvestamata passiivseks jäänud korteriomanike hääled. Samas ei too antud rikkumine kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust, vaid otsuse kehtetuse.
4.2.Avaldust ei saa rahuldada üksnes põhjusel, et avaldaja ei järginud otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korda. Kuna maakohus tuvastas otsuste tühisuse ekslikult ning otsuseid ei ole võimalik kaebetähtaja ületamise tõttu (avaldaja esitas avalduse 13.06.2021) kehtetuks tunnistada, tuleb avaldus rahuldamata jätta.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldaja seisukohta.
Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Maakohus tuvastas, et 11.06.2020 otsuste vastuvõtmisel rikkus koosoleku pidaja KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse kindlaks tegemise nõudeid. Maakohus tuvastas, et korteriühistul oli 90 liiget, mistõttu sai otsuse vastuvõetuks lugeda vähemalt 46 hääle andmise korral. Korteriühistu jättis otsuste vastuvõtmisel arvestamata otsuse eelnõus sätestatud reegli, et kui korteriühistu liige jätab otsuse eelnõule vastamata, loetakse, et ta hääletas otsuse vastu.
10.Kohtupraktikas on leitud, et häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks ning ühistu liikmel on, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12). See seisukoht on kohaldatav ka otsuste tegemise ajal kehtinud KrtS regulatsioonile. Kui koosoleku korraldaja rikub KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse kindlakstegemise nõudeid, on ühistu liikmel KrtS § 29 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise nõue.
11.KrtS § 29 lg 3 sätestab 60 päevase tähtaja otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, pärast mida ei ole huvitatud isikul enam nõude esitamise õigust (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 25). Avaldaja esitas otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise avalduse 13.06.2021 ehk rohkem kui aasta pärast otsuste vastuvõtmist, mistõttu on avaldaja nõude esitamise õiguse minetanud ja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kolleegium märgib, et vaidluse lahendamise seisukohast ei ole asjakohane hinnata avaldaja väiteid, et 11.06.2020 otsuse eelnõu väljasaatmisel oli juhatuse liikmete volitused lõppenud. Kui juhatuse liikmetel ei olnud volitusi, võis olla tegemist koosoleku kokkukutsumisega selleks mitteõigustatud isiku poolt. Koosoleku kokkukutsumist selleks
2-21-9713 mitteõigustatud isiku poolt on kohtupraktikas peetud üheks otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks MTÜS § 24 järgi (vt RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-99-14). Seega on ka sel alusel otsuse vaidlustamise nõue hilinenud KrtS § 29 lg 3 järgi.
13.Avaldaja leiab alternatiivselt, et vaidlustatav otsus on tühine KrtS § 21 lg-s 2 sätestatud otsuste vastuvõtmise nõuete rikkumise tõttu. Maakohus on sellele avaldaja väitele vastanud ning leidnud, et ühistu ei ole otsuse vastuvõtmise menetluslikke nõudeid rikkunud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
14.Eelnevaid asjaolusid arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ning avaldus rahuldamata jätta. Määruskaebus rahuldatakse. Menetluskulud
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Maakohtu määruse tühistamise ja avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka maakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus TsMS § 177 lg 2 mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.