Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-135026 rahaline kohustus ja nõude põhisummalt 1851,96 eurot edaspidi lisanduvad viivised kuni nõude rahuldamiseni määras 0,06% iga võla tasumisega viivitatud päeva eest. 1.4 Kostja tasub kõik summad hageja arveldusarvele nr EE097700771004470732 AS-is LHV Pank. 1.5 Käesoleva kompromisslepingu punktis 1.2 toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel. 1.6 Hageja kinnitab, et kompromissi kinnitamise tagajärjel puuduvad tal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda hagiesemest.

2-23-135026 Võlausaldaja nõustus kõrvalnõuete vähendamisega. Võlgnikud on praeguseks täitnud nõuetekohaselt nii võlgade ümberkujundamiskava kui ka kompromissi. Kui hageja nõue oleks olnud teada kava koostamise ajal, oleks kava koostatud ilmselt pikema aja peale kui see on praegu (5 aastat), kuna viie aasta jooksul ei oleks olnud võimalik kõiki kohustusi täita. Hageja Nord Collect OÜ esindaja kinnitas, et kostja on tasunud kaks kompromissijärgset makset nõuetekohaselt. Hageja on nüüd teadlik toimuvast võlgade ümberkujundamise menetlusest, kostja sattumisel makseraskustesse on võimalik anda maksepuhkust, et tagada kohustuse täitmine. Kostja Hxxx Äxxxx palub kompromissi kinnitada. Ta on seni täitnud nii kompromissi kui kava, püüab toime tulla. Kohus selgitas võlgade ümberkujundamiskava kui ka kompromissi täitmata jätmise tagajärgi võlgnikule. FiMS § 32 lg.3 sätestab: Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja nõue võlgade ümberkujundamismenetluses esitati, kuid seda ei tunnustatud, vaid on tegemist ümberkujundamismenetlusse esitamata nõudega. Võlgade ümberkujundamismenetluses saavad esitatud ja kavasse hõlmatud nõuded täidetud kogu ulatuses, s.o. nii põhi- kui ka kõrvalnõuded 100% ulatuses. See tähendab, et käesolevas asjas hageja esitatud nõude täitmine ei too kaasa teiste võlausaldajate kahjustamist, kuna nende nõuded saavad 100% ulatuses täidetud kava täitmise kaudu. Kava täitmise ja ka kompromissi täitmise riski kannab võlgnik ehk kostja, kellele kuuluv kinnisasi on tagamas nii võlgade ümberkujundamiskavasse hõlmatud kui ka käesolevas tsiviilasjas kompromissi kinnitamise järel täitmisele kuuluvat nõuet. Sellise olukorra läbikaalumise tulemusena peab kohus võimalikuks kompromissi kinnitada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-23-135026 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 630 lg-le 2. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et käesolevas asja menetluse lõpetamisel jäävad kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Nord Colleks OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 15.09.2023. a tasunud riigilõivu 111,12 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 55,56 eurot hageja arveldusarvele nr EE097700771004470732 AS-is LHV Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.