OÜ Aktiva Finance Group hagi A G vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
1085,20 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A G (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P G OÜ ja A G vahel 20. märtsil 2020 sõlmitud laenulepingust nr XX tulenev põhinõue 639,96 eurot, intress 65,73 eurot, viivis 116,23 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Mõista A A Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 28. septembrist 2023 kuni põhinõude 639,96 euro tasumiseni 34,89% tasumata nõudesummalt aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Mõista A A Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 553,50 eurot.
6.Mõista A A Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (553,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(4)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P G OÜ ja kostja 20. märtsil 2020 laenulepingu nr XX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, intressimääraga 34,89% aastas. Krediidi kulukuse määraks oli 45,81% aastas ning krediidi kogukuluks 2175,19 eurot. Igakuise tagasimakse summaks kujunes 35,42 eurot ning laenu tagasimakseid tuli teha 60 osamaksena vastavalt maksegraafikule. Kostja on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid põhiosa katteks 360,04 eurot ning rohkem ta lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Laenuandja tegi kostjale hoiatuse ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja kohustusi ei täinud, ütles laenuandja pooltevahelise lepingu 21. märtsil 2023 üles ja loovutas
22.märtsil 2023 nõude kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja kohustust täitnud ei ole.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 639,96 eurot, intress 65,73 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 116,23 eurot, viivis lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 639,96 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 28. septembrist 2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 34,89% aastas, menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 30. oktoobril 2023 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
5.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
6.Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
7.Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
8.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, pensioniregistri, pangakonto väljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Maksehäireregistris ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Laenuandja kontrollis kostja olemasolevaid kohustusi, kostja vanust, residentsust, dokumendi kehtivust. Kostja taotluses on töötasu suuruseks märgitud 1000 eurot, pension 500 eurot, majapidamiskulud 100 eurot. Laenuandja andmetel oli kostja igakuine keskmine sissetulek 692,28 eurot (pensioniregister), väljaminekud 0 eurot ning elamiskulud 150,00 eurot. Kogutud andmeid analüüsides leidis laenuandja, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tagastama laenu 60 osamaksena 35,42 eurot kuus.
10.Hageja on kohtule esitanud laenuandja analüüsi kokkuvõtte (dtl-d 61‒69, 78‒101). Kostja igakuiste kohustuste summa on küll hinnanguline, kuid kohus leiab, et arvestades kasutusele võetud laenusummat ja igakuise tagasimakse suurust on laenuandja laenusaaja maksevõimet piisavalt hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega võib lugeda, et laenuandja ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
11.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
13.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Menetluskulud
3(4)
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
15.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot ning õigusabikulud 527 eurot (koos käibemaksuga).
16.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kolm tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 553,50 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud koos käibemaksuga 253,50 eurot.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.