Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13189
Kohtuasi
X avaldus Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu 11.07.2022 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Laureana Telk Puudutatud isik Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu, lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28.04.2023 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Pärnu linn, Kesk tn 1a korteriühistu kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud avaldaja esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 05.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks korteriühistu Pärnu linn, Kesk tn 1a (KÜ) 11.07.2022 üldkoosoleku (KÜ koosolek) otsus, mis on märgitud üldkoosoleku protokolli päevakorrapunktis nr 5 (KÜ otsus), või alternatiivselt tuvastada KÜ otsuse tühisus.
2.Avaldaja on KÜ liige. KÜ koosolekul arutati avaldaja väidetavaid rikkumisi ning otsustati esitada avaldajale nõue, et ta oma korteriomandi võõrandaks (ning sellise nõude täitmata jätmisel pöörduda kohtusse sundvõõrandamise nõudega). Avaldajale on selgusetu, milliseid rikkumisi talle ette heideti. KÜ koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku juhataja tõi välja avaldajale kuuluva korteri nr 14 põhjustatud probleeme; korteri nr 45 omanik teatas, et pöördus erakorralise meditsiini osakonda avaldaja põhjustatud kehavigastuste tuvastamiseks ning politsei poole kriminaalasja algatamiseks; korteri nr 45 omanik nägi, kuidas avaldaja võttis maha üldkoosoleku teateid; ja KÜ koosoleku külaline kinnitas koosoleku juhataja sõnu, et avaldaja esindas KÜ-d omavoliliselt KÜ juhatuse liikmena. Muid etteheiteid avaldaja tegevusele protokollist ei nähtu. Avaldaja arvates on KÜ otsuse tegelik põhjus see, et KÜ juhatuse liige EK ei soovi, et KÜ-l oleks liige, kes uurib KÜ tegevuse kohta. Kuigi protokoll seda ei kajasta, kirjeldas EK KÜ koosolekul avaldajat liikmena, kes teeb liiga palju päringuid. EK solvas ja häbistas avaldajat teiste liikmete ees, sooviga jätta avaldajast halb mulje, et KÜ liikmed hääletaksid avaldaja korteriomandi võõrandamise otsuse poolt.
3.Avaldaja taotles KÜ otsuse kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg-s 1 on sätestatud, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu ees ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Tegemist on siiski erakorralise abinõuga, mille kohaldamiseks tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, et vältida olukorda, kus korteriomanikud saavad kergekäeliselt vabaneda neile mittemeeldivast korteriomanikust. KÜ otsusest ei nähtu, millisel seadusest tuleneval alusel on võõrandamisnõue avaldaja vastu esitatud ja millised on avaldaja väidetavad rikkumised. Seega on KÜ otsus ebaseaduslik ja see tuleb kehtetuks tunnistada või tuvastada selle tühisus. KÜ otsuse põhjendusi ei saa esitada tagantjärele kohtumenetluses, vaid need oleksid pidanud nähtuma KÜ otsusest endast. KÜ seisukoht
4.KÜ vastuse kohaselt ei rikutud KÜ koosoleku kokkukutsumisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe ega põhikirja nõudeid. Seega oli KÜ koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.
5.Korteriomanikud ei pea enam võimalikuks avaldaja kuulumist korteriomanike hulka, kuna avaldaja on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ja KÜ ees. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Avaldaja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ega arvesta teiste korteriomanike ning korteriühistu õigustatud huve. Avaldaja häirib korteriomanike rahu ning rikub nende õiguseid.
6.KÜ kirjeldas esitatud seisukohas asjaolusid, millest tulenevalt KÜ peab avaldajale korteriomandi võõrandamisnõude esitamist põhjendatuks.
2-22-13189 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 28.04.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puuduvad alused KÜ otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kuna avaldaja ei tuginenud sellele, et KÜ koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole praegusel juhul KÜ otsuse kehtivuse hindamisel kohaldatav KrtS § 29 lg 1. Avaldaja tugines sellele, et KÜ otsus on vastuolus heade kommetega, kuna sellest ei nähtu, millistest rikkumistest tulenevalt avaldajalt korteriomandi võõrandamist nõutakse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on vastuolus heade kommetega. Maakohtu hinnangul saab kohus siinses asjas KÜ otsuse vastuolu heade kommetega hinnata üksnes selles osas, kas sellist otsust võis korteriomanike üldkoosolekul hääletusele panna ja vastu võtta. Võõrandamisnõude sisulist põhjendatust kohus selles menetluses ei kontrolli (seda teeb kohus KrtS § 33 lg 1 alusel algatatud hagimenetluses). KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada siis, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 32 lg 3 järgi otsustavad KrtS § 32 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. KÜ koosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osalenute enamus hääletas avaldaja korteriomandi võõrandamise poolt. Maakohus leidis, et kui korteriomanike hinnangul oli alus võõrandamisnõude esitamiseks olemas, oli neil õigus selline küsimus üldkoosolekul hääletusele panna, ning kui KÜ otsus on nõuetekohaselt vastu võetud, ei ole see vastuolus heade kommetega.
9.Samuti puuduvad alused KÜ otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Avaldaja väitel on otsus seadusevastane, kuna sellest ei nähtu ühtegi rikkumist, mida saaks käsitada KrtS §-s 32 nimetatud kohustuste rikkumisena. Maakohus tuvastas, et rikkumised, mida avaldajale ette heidetakse, on KÜ koosoleku protokolli punktis 5 põhimõtteliselt kirjas. Küsimust, kas need on sellised rikkumised, mis õigustavad korteriomandi võõrandamisnõude rahuldamist, hindab kohus teises, KrtS § 33 lg 1 alusel algatatud menetluses. TsÜS § 38 lg 1 alusel saab kohus kontrollida otsuse vastuvõtmise tingimuste täitmist, mitte aga otsuse sisulist põhjendatust. Seetõttu ei ole praegusel juhul alust KÜ otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
10.Menetluskulude jaotuse kohta leidis maakohus, et kuigi avaldus jääb rahuldamata, ei ole see esitatud täiesti põhjendamatult, ning asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
11.KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohtul teha uus määrus, millega jätta KÜ maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud avaldaja kanda.
12.KÜ tõi määruskaebuses välja, et menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Siinsel juhul esitas avaldaja kohtule põhjendamatu avalduse, mis jäeti täies ulatuses rahuldamata, mistõttu avaldaja peaks kandma sellise avalduse
2-22-13189 esitamisest KÜ-le tekkinud menetluskulud. Maakohus on menetluskulude jaotust määrates ületanud diskretsiooniotsuse piire. Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta
13.Avaldaja leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust. Maakohus ei ületanud menetluskulude jaotust määrates diskretsiooniotsuse piire ning kohtu põhjendused, et menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on siinsel juhul õiglane, on piisavalt põhjendatud. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni punktide 1, 2, 4 ja 5 osas.
17.Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29 teine lõik). Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18 esimene lõik). Samas annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule menetluskulude jaotuse määramisel kaalutlusõiguse, võimaldades jaotada menetluskulud vastavalt sellele, mis on õiglane just konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. Maakohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12 esimene lõik).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus leidis, et praeguses asjas on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning on oma otsustust põhjendanud. Maakohus märkis, et kuigi avaldus jäi rahuldamata, ei esitatud avaldust täiesti põhjendamatult. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamise otsus on äärmuslik abinõu ning see peaks olema piisavalt põhjendatud. Maakohtu hinnangul oli avaldaja kohtusse pöördumise soov KÜ otsuse põhjendusi arvestades praegusel juhul mõistetav. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi, täpsustades, et kuigi vaidlusaluse KÜ otsuse põhjendused on protokollis kirjas, ei olnud põhjendused ülevaatlikud ja selged. Arvestades, et vaidlusaluse KÜ otsusega nõutakse avaldajalt, et ta oma korteriomandi võõrandaks, peaks otsus olema piisavalt põhjendatud. Kuigi KÜ otsuse põhjenduste sisulist piisavust korteriomandi sundvõõrandamise nõude alusena tuleb hinnata teises (hagi)menetluses, oleks avaldaja õiglustunne siinses menetluses tõenäoliselt saanud vähem riivata, kui KÜ otsus oleks olnud piisavalt põhjendatud.
2-22-13189
19.Lisaks eeltoodule põhjendas maakohus menetluskulude menetlusosaliste enda kanda jätmist asjaoluga, et suur osa KÜ lepingulise esindaja kulust tekkis seoses KÜ otsuse sisulise põhjendamisega, kuigi siinses menetluses oli vaja tuvastada üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise aluste olemasolu või puudumine. KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust kontrollib kohus hagimenetluses KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel. Seega toimub võõrandamisnõude aluseks olevate asjaolude hindamine teises menetluses ja asjaomaste kulude väljamõistmine avaldajalt selles menetluses ei oleks õiglane.
20.Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 alusel KÜ kanda, välja arvatud avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
22.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on KÜ määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot. Vastavalt RLS § 59 lg-le tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega tuli siinses asjas määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.