Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-23-49

I Asjaolud ja menetluse käik

2-23-49 08.04.2013 kuni 24.01.2014 olid osanikeks L V, osa suurus 1250 eurot ja T K, osa suurus 1250 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolud, milleks on kasumi mitteteenimine, samuti ei teenitud ka piisavalt tulu kohustuste katmiseks, mis põhjustas maksuameti ees järjest kasvavat maksuvõlgnevust. Kliendid ei nõustunud teenuste hindade tõstmisega, kuigi tarnijad olid oma hindu mitmeti tõstnud. Võlgniku andmetel on võlgnevused võlausaldajate ees kogusummas 38 561.78 euro. Kuna võlgnik ei ole võimeline oma kohustusi täitma, on ta püsivalt maksejõuetu. Samuti kinnitab majandustegevuse ilmset puudumist ka Maksu- ja Tolliameti vastus ajutise halduri teabenõudele, millest nähtub, et võlgniku töötajatega on 2022. aastal töölepingud lõpetatud ja viimased töölepingud lõpetati 2022. a juulis. Võlgnikul vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid täita puudub. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et suutmatus võlausaldaja nõuet tasuda ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku järeldustega võlgniku maksejõuetuse osas. Võlgniku vara Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalused äriühingutes puuduvad. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskonto nr xxxx, mille saldo on 16.02.2023 seisuga on 0.00 eurot. Konto viimane tehing on toimunud 15.08.2022. Transpordiameti andmete kohaselt on võlgniku nimele registreeritud järgnevad sõidukid: • sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmane reg.aasta xxxx; • Sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmane reg.aasta xxxx; • Sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmane reg.aasta xxxx. Kõigile sõidukitele on seatud käsutamise keeld 26.07.2022 Maksu-ja Tolliameti korralduse alusel ja Harju Maakohtu 07.02.2023 määruse alusel. Võlgniku selgituse kohaselt asuvad sõidukid Xxxx ja Xxxx aadressil Räägu 7-5 ja on sõidukõlbulikud. Xxxxi tõenäoline müügihind võib olla umbes 400 eurot + käibemaks, kuna nii sisemised kui välimised küljekarbid on läbi, jahutusvedeliku kadu, sõidab ja õlilekkeid ei ole, kuid ülevaatuselt ilmselt läbi ei saa; Xxxx-l hinnanguline müügihind on 900 eurot + käibemaks; sõiduauto Xxxx asub xxxx keskuse parkimisplatsil, seoses remonti viimisega umbes 1,5 aastat tagasi. Müügiväärtus oleks hinnanguliselt vanaraua hind ca 200 eurot + käibemaks, kuna mootor ei tööta ühtlaselt, üks silinder on tagant ära, ustel ja kerel on roosteplekid, istmed hallitavad ja vajaksid keemilist puhastust. Võlgniku juhatuse liikme kinnituse kohaselt pankrotiavalduse juurde lisatud bilansis nähtuvaid muid varasid äriühingul ei ole. Võlgniku varaks on sõidukid hinnangulise väärtusega 1500 eurot. Võlgniku kohustused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad võlgnikul kohustused töötajate ees. Maksu-ja Tolliameti vastusest nähtub, et Töötamise registris oli registreeritud 17 töötamise kannet, mille osas on töölepingud lõpetatud. Võlgniku maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 16.02.2023 seisuga maksuvõla suuruseks 33 935.13 eurot ja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 5 849.66 eurot.

2-23-49 Täitemenetluste registri vastusest nähtub, et võlgniku osas menetluses olevad täitemenetlused seisuga 14.02.2023 puuduvad. Teadaolevaks kohustuseks on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 39 784.79 eurot (maksuvõlg 33 935.13 eurot + arvestuslik intress 5849.66 eurot). Võlgniku kohustused kokku on 39 794.79 eurot. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Esmalt peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et edastas võlgnikule teabenõude, millele võlgniku esindaja edastas sõiduautode asukohta ja seisukorda kirjeldava selgituse. Võlgniku registrile esitatud 2020.a. majandusaasta aruande kohaselt on tal olnud 2020.a lõpu seisuga varasid kokku 34 859 eurot, kohustusi on kokku 46 169 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum on 137 eurot ja aruandeaasta kahjumiks on -14 197 eurot, kokku moodustab omakapital -11 310 eurot (negatiivne). 2020 aasta müügitulu oli 92 498 eurot ja käibe kasv 5,5%. Võlgniku registrile esitatud 2021.a. majandusaasta aruande kohaselt on tal olnud 2021. a lõpu seisuga varasid kokku 37 554 eurot, kohustusi on kokku 63 938 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum on -14 060 eurot ja aruandeaasta kahjumiks on -15 074 eurot, kokku moodustab omakapital -26 384 eurot (negatiivne). 2021. aasta müügitulu oli 98 062 eurot ja käibe kasv 6%. Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud kasumiaruande kohaselt perioodil 01.01.2022 kuni 31.10.2022 oli müügitulu 64 928 eurot; kaubad, toore, materjal ja teenused -31 300 eurot; tegevuskulud -12 893 eurot; tööjõukulu -37 635 eurot ja kokku ärikahjum -18 198 eurot; aruandeaasta kahjum -18 398 eurot (negatiivne). Tutvudes esitatud materjalidega nõustub ajutine pankrotihaldur võlgniku poolt esitatud seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgnikul puuduvad töötajad 2022 .aasta juulist, kui viimaste töötajatega töölepingud lõpetati. Pangakontodel on toimunud viimased tehingud augustis 2022. aastal. Eeltoodust tulenevalt võib ajutine haldur asuda seisukohale, et võlgnikul majandustegevus puudub. Seega võib ajutine haldur asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on esialgsel hinnangul käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates augustist 2022. a, kui võlgniku arvelduskontol edasised tehingud puuduvad ja juulist 2022. a viimaste töötajatega töölepingud lõpetati ja edasist majandustegevuse toimumist ei nähtu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. Lõplikku seisukohta ei ole ajutisel halduril võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades kujundada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur on tuvastanud varana kolm sõidukit, mille müügiväärtuseks kokku oleks hinnanguliselt 1500 eurot, kuid ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt

2-23-49 rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on teadaolevalt lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leiab ajutine pankrotihaldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Tuginedes võlgniku vastusele võib asuda seisukohale, et võlgnikul vara menetluse läbiviimiseks puudub ning menetluse raugemise korral võimaldada ajutisel halduril likvideerija ülesannetes võlgniku nimel olevad kolm sõidukit võõrandada ja sõidukite müügihinnast katta ajutise halduri tasu. Ajutise pankrotihalduri tasu Töömaht pankrotiasja ettevalmistamisel tavapäraste ajutise menetluse toimingute tegemisel moodustas käesolevas menetluses 11,5 tundi, (sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ettekande kirjutamine ja vara müügiga tegelemine, jne.), arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine haldur palub tasu mõista välja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt on tasu suuruseks 11,5x130 = 1495 eurot, summale lisandub käibemaks 299 eurot, kõik kokku 1794 eurot. Taotletud tasu arvestab PankrS §-is 23 lg 3 nimetatud piiranguid ja §is 65 lg 11 sätestatut. Ajutine pankrotihaldur palub mõista välja tema tasu koos käibemaksuga summas 1794 eurot pankrotivara arvelt ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxxx.

2-23-49 PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

2-23-49 maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolud, et Multiuse OÜ ei teeninud kasumit, ega saanud ka piisavat tulu, et katta oma kohustusi, mistõttu tekkis maksuameti ees pikema aja vältel maksuvõlg, mis järjest kasvas, ka kliendid ei nõustunud teenuste hindade tõstmisega, kuigi tarnijad tõstsid hindu mitmeid kordi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku seisukohtadega võlgnik maksejõuetuse osas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. Lõplikku seisukohta ei ole ajutisel halduril võimalik piiratud ajamahtu arvestades kujundada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgnik on äriühing, mille tegutsemise eesmärgiks on kasumi saamine. Majandustegevuse planeerimiseks tuleb koostada äriplaan, milles nähakse ette kasumi saamise võimalused. Olukorras, kus äriühingul ei õnnestu kasumlikku majandustegevust läbi viia ja selle tagajärjel ületavad kohustused võlgniku vara, tuleb võtta tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõud makseraskuste ületamiseks. Võlgnik ei ole võtnud tarvitusele seaduses ettenähtud abinõusid makseraskuste ületamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Võlgniku 2021.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2021 seisuga vara kokku 37 554 eurot ja kohustusi kokku 63 938 eurot, võlgniku omakapital oli -26 384 eurot. Võlgniku kasumiaruande kohaselt oli perioodil 01.01.2022 kuni 31.10.2022 oli müügitulu 64 928 eurot;

2-23-49 kaubad, toore, materjal ja teenused -31 300 eurot; tegevuskulud -12 893 eurot; tööjõukulu 37 635 eurot ja kokku ärikahjum -18 198 eurot; aruandeaasta kahjum -18 398 eurot. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 3 p 3 kohaselt on omakapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist. Arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2021 negatiivne, järeldub sellest, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2021. a, millest tulenevalt oleks võlgnik pidanud tulenevalt ÄS § 180 lg 51 esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2022. a alguses, kuid võlgnik on esitanud pankrotiavalduse alles 02.01.2023 ja olukorras, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei esitanud ÄS § 180 lg 51 tuleneva tähtaja jooksul pankrotiavaldust, lõi olukorra, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja sellest tulenevalt on võlausaldaja juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmisega viivitamisega kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve.

2-23-49 ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Multiuse OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. 07.02.2023 määrusega võttis Harju Maakohus Multiuse OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud Multiuse pankrotimenetluse. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega taotlusega tasu määramiseks. Esitatud aruandes on ajutine haldur palunud määrata ajutise halduri tasuks 11,5 töötunni eest kokku 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot ja määrata tasu väljamaksmisele mille palub välja maksta OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole nr xxxx. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 11,5 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ettekande kirjutamine ja vara müügiga tegelemine, jne, arvestuses sisalduvad bürookulud.

2-23-49

Ajutine haldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 130 eurot = 1 tund. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 130.80 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele ega ole vastuolus PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmääraga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Armi ajutise pankrotihalduri tasu summas 1495 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole nr xxxx. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ-le Advokaadibüroo Maria Mägi ja lisada tasule käibemaks 299 eurot. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Advokaadibüroo Maria Mägi käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Maria Mägi, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Ajutine pankrotihaldur on palunud mõista tasu välja maksta võlgniku vara arvelt. Harju Maakohtu käesolev kohtumäärusega on kohus lõpetanud võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asjaolu, et võlgnikule kuulub vara, tuleb rahuldada ajutise pankrotihalduri taotlus ja mõista ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult summas 1495 eurot, millele lisandub käibemaks 299 eurot, kõik kokku 1794 eurot ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.