ASi K-MOST hagi OÜu Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa ja Osaühingu UNV Varahaldus vastu nõude tunnustamiseks OÜu Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i K-MOST 15.05.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS K-MOST (registrikood 10066253), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja Bruno Lill, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arsi Pavelts ja Marika Mugur Kostja I OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) pankrotihaldur Andrias Palmits Kostja II Osaühing UNV Varahaldus (registrikood 12789412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Asja läbivaatamine
16.10.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Eemaldada pabertoimikust apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.04.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-447 ja saata asi edasiseks menetlemiseks maakohtule.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu UNV Varahaldus taotlus asja menetluse lõpetamiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus vastavalt asja sisulise arutamise tulemusele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS K-MOST (hageja) esitas 10.01.2023 Harju Maakohtule hagi OÜu Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa (kostja I) ja Osaühingu UNV Varahaldus (kostja II) vastu 1 842 660,85 euro suuruse nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 3 kohaselt tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõudena.
1.1.Hageja esitas eeltoodud kahju hüvitamise nõude võlgniku pankrotimenetluses 20.12.2021. Nõue tuleneb võlgniku poolt oktoobris–novembris 2015. a toime pandud ebaseaduslikest tehingutest (skeem), mille tulemusena sõlmiti 20.11.2015 kaks tagatiste loovutamise lepingut ning hagejale kuuluv kinnisasi aadressiga Vesse 12, Tallinn (Vesse 12 kinnisasi) hakkas tagama kõiki võlgniku nõudeid Nordea Bank AB (Nordea pank) ees. 12.12.2022 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus kostjad vaidlustasid hageja nõude. Kostjad leidsid, et hageja nõue on korduv ja jäi juba 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.
1.2.Tegemist ei ole korduva nõudega. Hageja 16.06.2017 ja 18.07.2017 esitatud nõuded tuginesid eelkõige 29.03.2017 müügilepingule, millega MS, kes tegutses samal ajal nii hageja kui võlgniku esindajana, müüs 29.03.2017 Vesse 12 kinnisasja 100 000 euro eest võlgnikule. Hageja esitas 18.07.2017 nõudeavalduses kaks nõuet: tingimuslikult ostuhinna tasumise nõude (100 000 eurot) ja Vesse 12 kinnisasjal lasuvate hüpoteekide ning hageja vallasvara koormavate kommertspantide realiseerimisel tekkiva regressinõude. Hageja ei esitanud 16.06.2017 ega 18.07.2017 nõudeavalduses 20.11.2015 sõlmitud tagatiste loovutamise lepingutest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Hagejale tekkinud kahju seisneb selles, et Vesse 12 kinnisasja koormati hüpoteekidega ja selle tulemusena kinnisasja väärtus vähenes (kahju vähemalt 1 614 000 eurot). Teiseks panditi kogu hageja vallasvara võlgniku võlgade katteks, mille tulemusena tekkis hagejale rahaline kohustus (kahju 228 660,85 eurot).
2(11)
Kostja I vastuväited
2.Kostja I esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks, milles palus lõpetada hagi menetlemine selle esitamise õiguse minetamise ja seetõttu põhjendamatuse ja/või aegumise tõttu.
2.1.Hageja esitas 20.12.2021 kaitsmiseks korduva nõude. 16.06.2017 nõudeavalduse kohaselt tühistas hageja 12.05.2017 avaldusega võlgniku ja hageja vahel 29.03.2017 sõlmitud müügilepingu, millega hageja müüs võlgnikule Vesse 12 kinnisasja. Tühistamisavalduse kohaselt rikkus hageja (ja ka võlgniku) juhatuse liige MS esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega. Samadele asjaoludele tugines hageja ka oma 20.12.2021 nõudeavalduses. Nõudeavalduste ainsaks vaheks on erinev õiguslik kvalifikatsioon. Nõue jäi 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Sel ajal kehtinud PankrS § 106 lg 1 kohaselt pidi hageja esitama ühe kuu jooksul kohtusse nõude tunnustamise hagi, kuid hageja seda ei teinud.
2.2.Nõue on lisaks aegunud. Hageja tugineb hagis asjaoludele, mis esinesid 2015. aastal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja pidi kahju tekkimise asjaoludest teada saama 12.05.2017, kui ta tegi tühistamisavalduse, või kõige hiljem 18.07.2017, kui ta esitas võlgniku pankrotimenetluses tingimusliku nõude 2 747 114,64 eurot.
2.3.Aegumistähtaeg võis peatuda võlgniku pankroti välja kuulutamise ja 18.07.2017 nõude esitamise tõttu (TsÜS § 160 lg 1 ja § 160 lg 2 p 1 alusel), kuid see ei mõjuta nõude aegumist. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt lõppeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Selliseks lahendiks oli 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll, mille osas saanuks hageja kohtusse pöörduda kuni 29.10.2017.
2.4.Hüpoteetiliselt võis aegumine olla peatunud alates võlgniku pankroti välja kuulutamisest 17.04.2017 kuni nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja lõpuni 29.10.2017 ehk 195 päeva. Nõude aegumist ei saanud mõjutada ka hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-20-16989, kus hagi esitati 18.11.2020 ning see jäeti 14.07.2021 määrusega pankrotihalduri suhtes läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise määrus jõustus 11.08.2021, mistõttu võis aegumine olla peatunud perioodil 18.11.2020 kuni 11.08.2021 ehk 265 päeva. Kuna kolmeaastane aegumistähtaeg pidi algama kõige hiljem 18.07.2017 ja lõppema 18.07.2020 ning see võis olla peatunud kokku 460 päeva jooksul, pidi aegumistähtaeg olema 21.10.2021 möödunud. Hageja 20.12.2021 nõudeavaldus on igal juhul esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kostja II vastuväited
3.Kostja II esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks või menetluse lõpetamiseks.
3.1.Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 2017. aastal nõudeavalduse kahel korral 16.06.2017 nõude 1 614 000 eurot ning 18.07.2017 teise tingimusliku nõude 2 747 114,64 eurot. Nõudeavalduste kohaselt tulenes hageja nõue tagamiskeelu rikkumisest seoses 20.11.2015 lepinguga. Hageja 16.06.2017 ja 18.07.2017 nõudeavaldustes viidati kahju tekkimise alusena ka võlgniku ja hageja vahel 29.03.2017 sõlmitud kinnistu müügilepingule ja asjaõiguslepingule, mille hageja oli 12.05.2017 avalduse alusel tühistanud. Hageja märkis 18.07.2017 nõudeavalduses, et
3(11)
selle esitamise ajaks ei olnud teada, kas ja millal võlausaldaja hagi tsiviilasjas nr 2-17-10074 rahuldatakse ning kui rahuldatakse, siis millise hinnaga tagatiseks olev vara realiseeritakse. Seetõttu esitas ta tingimusliku nõude tagatise maksimaalses väärtuses 2 747 114,64 eurot. Hageja nõuded ei osutunud 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosolekul kaitstuks ning ta ei pöördunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul nõude tunnustamise hagiga kohtusse. Hageja ei saa esitada võlgniku pankrotimenetluses kolmandat korda samal alusel sama eseme osas uut nõudeavaldust. Kohus peaks lõpetama menetluse või tegema vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta.
3.2.Lisaks on nõue aegunud. Hageja nõude alusnormiks on äriseadustiku (ÄS) § 281 lg 4. Tagamiskeelu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumine algas 20.11.2015, s.o tagamiskeeldu väidetavalt rikkunud hüpoteekide loovutamise lepingu ja kommertspantide loovutamise lepingu sõlmimisest. Järelikult kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev üldine 3-aastane aegumistähtaeg. Kuna võlgnik ei ole 20.11.2015 lepingu pooleks ning ÄS § 281 lg-s 4 ei ole täpsustatud, kas tegemist on lepingulise või lepinguvälise vastutusega, siis on võimalik, et tegemist on deliktilise kahju hüvitamise nõudega. Sellisel juhul on TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Nõude aegumine pidi lõppema kolme aasta möödumisel vastavate lepingute sõlmimisest, s.o 20.11.2018. Nõude aegumine peatus hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses 16.06.2017 ja 18.07.2017 nõudeavalduste esitamisega. Aegumine pidi olema peatunud kuni peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni. Nõude aegumine sai olla peatunud üksnes ajavahemikul 16.06.2017–29.09.2017, s.o maksimaalselt neli kuud. Isegi juhul, kui võlgniku pankroti väljakuulutamine ja nõudeavalduste esitamine katkestasid 3-aastase aegumistähtaja kulgemise, tehti pankrotimenetluses hageja nõude osas lõplik lahend 29.09.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Ka nimetatud juhul pidi 3-aastane aegumistähtaeg mööduma kõige hiljemalt 29.09.2020. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus kohaldas 06.04.2023 vaheotsusega hageja nõudele aegumist ning jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis läbi vaatamata kostja II taotluse menetluse lõpetamiseks ning rahuldamata hageja 28.03.2023 vastuväite kohtu tegevusele. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning otsustas määrata nende rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
4.1.Hageja 28.03.2023 vastuväide kohtu tegevuse peale ei ole põhjendatud. Kostjad esitasid kohtule taotlused vaheotsuse tegemiseks. Hagejal oli soovi korral võimalus taotlustele vastata. Hageja enda seisukohta 13.01.2023 määrusega määratud tähtaja jooksul ei esitanud. 23.03.2023 kirjaga teavitas kohus pooli, et rahuldab kostjate taotluse vaheotsuse tegemiseks. Vaheotsuse taotlust lahendav 23.03.2023 kohtu kiri ei tulnud hagejale üllatusena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 ei kehtesta kohtule kohustust korraldada vaheotsuse tegemiseks eelistungit. Vaheotsuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada asja menetlemist, millega vaidlus kas kogu ulatuses või osaliselt lõpetatakse. Vaheotsus on ette nähtud menetlusökonoomia tagamiseks.
4(11)
4.2.TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse tegemise eelduseks on nõutava rahasumma suuruse, st nõude ulatuse, tõendamise eriline kulukus või keerukus. Hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb võlgniku poolt oktoobris–novembris 2015. a toime pandud ebaseaduslikest tehingutest, mille tulemusena sõlmiti 20.11.2015 kaks tagatiste loovutamise lepingut: 1) hüpoteekide loovutamise leping, millega koormati hagejale kuulunud Vesse 12 kinnistu; 2) kommertspantide loovutamise leping. Vesse 12 asuv kinnisasi hakkas tagama kõiki võlgniku nõudeid Nordea panga ees. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on ÄS § 281 lg 4 koosmõjus VÕS § 115 lg-ga 1. Tegemist ei ole nõudega, kus tekitatud kahju suuruse tõendamine oleks tavapärasest oluliselt kulukam või keerukam, mistõttu ei ole kostjate taotlus vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg 1 alusel põhjendatud.
4.3.Nõude aegumise üle võib otsustada ka hageja esile toodud asjaolude alusel nende õigsust eeldades, kui vaidluse asjaolud seda võimaldavad ja nende kohaselt oleks nõue aegunud (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 10). Hageja poolt hagis esile toodud asjaolud on antud juhul nõude aegumise üle otsustamiseks piisavad. Vaidlusalused lepingud sõlmiti 20.11.2015. Seega algas nõude aegumine 20.11.2015, s.o tagamiskeeldu väidetavalt rikkunud hüpoteekide loovutamise lepingu ja kommertspantide loovutamise lepingu sõlmimisest ning pidi lõppema kolme aasta möödumisel vastavate lepingute sõlmimisest, s.o 20.11.2018 (TsÜS § 146 lg 1). Tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsÜS § 146 lg 4 alusel kohustuse tahtlikku rikkumist. Hageja esitas 20.11.2015 sõlmitud hüpoteegi- ja kommertspandilepingust tulenevad nõuded võlgniku pankrotimenetluses 16.06.2017 ja 18.07.2017. Nõuded jäeti 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Seega oli nõude aegumine peatunud ajavahemikul 16.06.2017– 29.09.2017. Kui asuda seisukohale, et võlgniku pankroti väljakuulutamine ja nõudeavalduste esitamine katkestasid 3-aastase aegumistähtaja kulgemise, siis tehti võlgniku pankrotimenetluses hageja nõude osas lõplik lahend 29.09.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Perioodil 16.06.2017–29.09.2017 oli nõude aegumine peatunud seega kokku 106 päeva (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 1). Nõude aegumist ei mõjuta antud juhul ka 17.11.2020 hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-20-16989, mis jäeti 14.07.2021 määrusega pankrotihalduri suhtes läbi vaatamata põhjusel, et nõue tulnuks esitada pankrotimenetluses. Hagi läbi vaatamata jätmise määrus jõustus 11.08.2021, mistõttu võis aegumine olla selle hagi esitamise tõttu peatunud ka perioodil 18.11.2020–11.08.2021 ehk 267 päeva. Kuivõrd 3-aastane aegumistähtaeg algas 20.11.2015 ja pidi lõppema 20.11.2018, ning see aegumistähtaeg võis olla peatunud kokku 373 päeva (106 + 267) jooksul, pidi aegumistähtaeg olema möödunud hiljemalt 28.11.2019. Seega on hageja 20.12.2021 nõudeavaldus esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi aegumise tõttu rahuldamata jätta.
4.4.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus kostja II taotluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks läbi vaatamata.
5(11)
Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palub hageja teha uue vaheotsuse, millega jätta kostjate taotlused rahuldamata, aegumine kohaldamata ning rahuldada hagi. Teise alternatiivina palub hageja tuvastada, et hagejal on võlgniku vastu nõue summas 1 842 660,85 eurot ja võlgnik võlgneb hagejale 1 842 660,85 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.1.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et vaheotsuse tegemisel ei pea kohus korraldama istungit. Siinsel juhul puudus TsMS §-st 403 tulenev hageja nõusolek teha vaheotsus kirjalikus menetluses ja maakohus ei saanud seda teha ka TsMS § 404 alusel. Kohtuasja suuline menetlus on menetluslik põhiõigus. Tegemist on õigusliku ärakuulamise õiguse olulise rikkumisega. Hageja taotles hagis istungi korraldamist, et kohtu ja vastaspoolega arutada ÄS § 281 lg-st 4 tuleneva kahju hüvitamise nõude õiguslikku olemust, mis on seni õiguspraktikas käsitlemata. Kohtuistungi korraldamine ei oleks menetlust venitanud, vaid oleks taganud menetlusosaliste õiguste kaitse ja istungil arutamise käigus oleks kohus saanud samaaegselt täita ka kohtu selgitamiskohustust.
5.2.Maakohus ei ole selgitanud, kuidas tuleks hagis ÄS § 281 lg 4 alusel esitatud kahju hüvitamise nõuet kvalifitseerida ja millise paragrahvi alusel kavatseb kohus asuda kostjate esitatud aegumise vastuväiteid kaaluma. Kohus peab eelmenetluse raames pooltele selgitama, mis on kohtu poolt rakendatava õigusnormi eeldusteks ja kuidas jaguneb tõendamiskoormus. Maakohus ei selgitanud, millisest tehingust tekkis hagejale ÄS § 281 lg 4 alusel kahju hüvitamise nõue ja milliseid asjaolusid täpsemalt maakohus aegumise üle otsustamisel arvestas. Hageja ei ole hagis nõude aegumisega seotud asjaolusid välja toonud ega ÄS § 281 lg 4 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumist käsitlenud. 13.01.2023 määruse resolutsiooni p-st 3 ei olnud hagejal võimalik aru saada, et maakohtul on huvi asuda tegema vaheotsust ja hageja peaks igaks juhuks kostjate alternatiivsetele taotlustele vastama.
5.3.Hageja poolt võlgniku vastu esitatud nõue ei ole tehinguline nõue, sest poolte vahel puudus ÄS § 281 alusel tehinguline õigussuhe. 20.11.2015 tagatistehingute alusel hakkas hagejale kuuluv Vesse 12 kinnisasi ja kogu vallasvara tagama võlgniku kõiki kohustusi Nordea panga ees, kuid tagatiskokkulepped on sõlmitud hageja ja Nordea panga vahel, mitte hageja ja võlgniku vahel. Tegelikult panid Nordea pank ja MS, kes tegutses võlgniku juhatuse liikmena, oktoobrisnovembris 2015 toime pahatahtliku ja hagejat kahjustava skeemi. Skeemi elluviimise käigus varjasid pank ja MS hageja ning 20.11.2015 tagatistehingud tõestanud notari eest, et tagatistehingud rikuvad ÄS § 281 lg 3 esimeses lauses (koos lg 1 p-ga 1 ja p-ga 3) ja kolmandas lauses sätestatud tagatise andmise keeldu. Hagejal puudus igasugune soov hakata enda varaga ÄS § 281 lg 3 keeldu rikkuvalt tagama võlgniku kõiki kohustusi tagatise saaja (Nordea pank, praegu OÜ UNV Varahaldus) ees. ÄS § 281 lg 4 teise lause alusel esitatud kahju hüvitamise nõuet tuleb käsitada seaduse alusel tekkinud nõudena ja aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Seega ei olnud hageja nõue 20.12.2021 veel aegunud.
6(11)
5.4.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et tegemist on deliktilise nõudega, mis aegub TsÜS § 150 alusel. ÄS 281 lg 3 koosmõjus lg-ga 4 võib olla kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Kui hageja nõudele kohalduks TsÜS § 150, ei oleks hageja nõue aegunud TsÜS § 150 lg 1 või lg 2 alusel. TsÜS § 150 lg 1 alusel ei saa aegumistähtaeg hakata kulgema enne, kui õigustatud isik on saanud teada kahjust ja kahju tekitaja isikust. Kahjust teadasaamine TsÜS § 150 lg 1 tähenduses hõlmab nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi. Deliktilise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja kulgemine ei saa alata, kui äriühingule tekitatud kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada delikti toimepanemisel osalenud juhatuse liige. Võlgniku nimel osales võimaiku delikti toimepanemisel MS. 19.11.2015 nõukogu otsusega nimetati MS hageja juhatuse liikmeks alates 24.11.2015. Kuna MS võlgniku juhatuse liikmena oli võimaliku delikti toimepanija, siis ei saanud võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamise nõue hakata aeguma enne, kui MS kutsuti hageja juhatusest tagasi ja uus juhatus sai teada hagejale kahju tekitanud isikutest ja kahjust. MS kutsuti hageja juhatusest tagasi 04.07.2017. Uus juhatuse liige Bruno Lill sai võimalikest deliktidest teada alles oktoobris 2020, mil talle edastati panga poolt notarile 18.11.2015 saadetud tehingujuhis. Alles sellest dokumendist nähtus, et MS koos Nordea pangaga on rikkunud kaitsenorme (VÕS § 1045 lg 1 p 7, ÄS § 281 lg 3), sest teades ÄS § 281 lg 3 rakendumisest, jätsid nad sellest notarit ja hagejat teavitamata. Seega ei saanud TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud kolmeaastane aegumistähtaeg hakata kulgema enne oktoobrit 2020 ja 20.12.2021 nõudeavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue võlgniku vastu ei ole aegunud.
5.5.Isegi, kui kohus asub seisukohale, et ÄS § 281 lg 4 teise lause alusel esitatud kahju hüvitamise nõue võiks olla TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud, palub hageja kohtul kohaldada TsÜS § 150 lg-t
2.Tegemist on iseseisva nn rikastumisnõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat alates kahju põhjustanud teo tegemisest. 20.12.2021 ei olnud 10 aastat kahju põhjustanud teost möödunud. TsÜS § 150 lg-s 2 sätestatud eeldused on täidetud. Esiteks on võlgnik käitunud õigusvastaselt võlgnik on enda kohustuste tagatiseks 20.11.2015 tagatistehingute tulemusena saanud ÄS § 281 lg-st 3 tulenevat keeldu rikkuvad tagatised. Võlgnik on selles süüdi. VÕS § 1050 alusel eeldatakse delikti toime pannud isiku vastust. Võlgniku süü tuleneb MSi tegevusest 20.11.2015 tagatistehingute sõlmimise ettevalmistamisel. Hagejale on rikkumise tõttu tekkinud kahju. Võlgnik on hageja arvel rikastunud. Võlgnik sai seadusevastaselt endale tagatised, mille koguväärtus oli nende saamise hetkel 1 842 660,85 eurot.
5.6.Tegemist pole korduvalt esitatud nõudega. 16.06.2017 nõudeavaldus ei rajanenud 20.11.2015 tagatistehingutele, vaid 29.03.2017 müügitehingule ja 12.05.2017 hageja poolt võlgnikule esitatud avaldusele, millega hageja tühistas 29.03.2017 sõlmitud Vesse 12 kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu. 18.07.2017 nõudeavaldus sisaldas kahte nõuet. Esimene nõue (100 000 eurot) oli 29.03.2017 müügilepingust võlgnikule tulenenud ostuhinna tasumise nõue. Teine nõue oli regressinõue juhuks, kui kohus rahuldab tsiviilasjas nr 2-17-10074 esitatud hageja hagi, kinnisasi kantakse
7(11)
hageja nimele ja seejärel realiseeritakse võlgniku kohustuste katteks Vesse 12 kinnisasja koormavad hüpoteegid ja hageja vallasvaral olevad kommertspandid.
5.7.20.12.2021 nõudeavalduses toodud kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärk on tagada hagejale võimalus tasaarvestada kahju hüvitamise nõue võlgniku poolt hageja vastu tsiviilasjas nr 2-20-5508 esitatud kontsernikonto nõudega (vaidlus on hetkel pooleli). Hagejal oli ÄS § 281 lg 4 alusel kahju hüvitamise nõue enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 17.04.2017 (PankrS § 99 lg 1 kohaldamise esimene eeldus). Selleks, et hagejal oleks võimalik enne pankroti välja kuulutamist tekkinud nõue tasaarvestada, on vajalik kahju hüvitamise nõude kaitsmine (PankrS § 99 lg 1 kohaldamise teine eeldus).
5.8.Hageja palub kaaluda hagi rahuldamist ka siis, kui ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on aegunud. PankrS § 99 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 2 koostõlgendamise tulemusena ei ole välistatud aegunud nõude tunnustamine pankrotimenetluses, kui aegunud nõude tunnustamise eesmärgiks on nõude tasaarvestamine pankrotivõlgniku (võimaliku) nõudega. Vastasel korral oleks hageja kehvemas olukorras, kui võlgnik ei oleks pankrotis ja hageja esitaks protsessuaalse tasaarvestamise avalduse.
5.9.Kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on aegunud ja aegunud nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei ole võimalik, siis palub hageja jätta aegumise hea usu põhimõttest (VÕS § 6) tulenevalt kohaldamata. Võlgnik tekitas hagejale kahju ja sai ÄS § 281 lg 3 rikkuva tagatise, kuid raha peab võlgnikule võib-olla maksma hoopis hageja.
5.10.Kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on aegunud ning ei pea võimalikuks nõuet tunnustada pankrotimenetluses, palub hageja TsMS § 370 lg 2 alusel alternatiivselt tuvastada, et võlgnikul on hageja ees võlgnevus 1 842 660,85 eurot. Hagejal on tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 1 tähenduses tuvastushuvi. Kui kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja tuvastab võlgnevuse olemasolu, siis on hagejal PankrS § 103 lg 4 kohaselt tunnustatud nõue ning hagejal on õigus talle kuuluv nõue (sh juhul, kui nõue on aegunud) tasaarvestada võlgniku nõudega. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hagis esitatud õiguslike väidete täiendamist eelmenetluse kestel. Hagejal on õigus hagi täiendada ja esitada alternatiivse nõudena tuvastusnõue ka apellatsioonmenetluses, sest maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata, mistõttu ei saanud hageja esitada alternatiivset nõuet maakohtus. Vastused apellatsioonkaebusele
6.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja II palub menetluse lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtusse edasiseks menetlemiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude iseenesest õigesti ÄS § 281 lg 4 II lausest tuleneva nõudena. Apellatsioonkaebuse lahendamisel määratleb ringkonnakohus ÄS § 281 lg 4 II lausest tuleneva nõude liigi, aegumise alguse ning aegumistähtaja (I), analüüsib, kas hageja on esitanud sama nõude samal alusel (II), kas maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja mis on selle tagajärjeks (III), ning teeb lõpuks menetluslikud otsustused (IV).
8(11)
I
8.Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (RKTKo 17.03.2021, nr 216-16764, p 13).
8.1.Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud esitatud nõude osas asjaolud mahus, mis annab võimaluse hinnata, kas hageja nõue on aegunud või mitte.
8.2.Maakohus tuvastas kahe tehingu tegemise 20.11.2015. Tehinguteks olid hüpoteekide loovutamise ja kommertspantide loovutamise lepingud. Selle tulemusel hakkasid hagejale kuuluv Vesse 12 kinnisasi ning tema vallasvara hakkasid tagama võlgniku kõiki kohustusi Nordea panga ees. Hageja on selgitanud, et temale tekkinud kahju ei tulenenud mitte hüpoteekide või kommertspantide loovutamise tehingutest, vaid sellest, et tehingute tulemusena tagasid hüpoteegid võlgniku kohustusi ning hüpoteegipidaja võis igal ajal kinnisasja müüa, et rahuldada nõudeid võlgniku vastu.
9.Pooled vaidlevad selle üle, mis liiki nõudega on ÄS § 281 lg 4 II lause puhul tegemist: kas tehingust tuleneva, deliktilise kahju hüvitamise erikoosseisu või seadusest tuleneva nõudega. Nimetatu on oluline nõude aegumise tähtaja seisukohalt. ÄS § 281 lg 4 II lause suhtes ei kehti aegumise eriregulatsiooni.
9.1.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte õigussuhte näol on tegemist tehingust ehk 20.11.2015 hüpoteekide loovutamise lepingust ja kommertspantide loovutamise lepingust tuleneva õigussuhtega. Nende tehingute alusel ei teki hagejal nõudeõigust võlgniku vastu, sest võlgnik ei ole nende tehingute pooleks.
9.2.Kolleegium nõustub hagejaga, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega, millele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud aegumise regulatsioon. Õigusteoorias on toodud näiteid, et kahju hüvitamise nõuded, mis ühegi erisätte järgi ei aegu ning millele kohaldub seega § 149, on muu hulgas: tehingu tühistamise järgne kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 101), esindusõiguseta esindaja vastu esitatav kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 130), VÕS § 15 järgne kahju hüvitamise nõue ja TsMS § 391 lg 1 järgne kostja nõue hageja vastu põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (TsÜS komm (2023), § 149 p 3.2.3 b). Sellised nõuded on analoogsed siinse menetluse esemeks oleva nõudega. Eelpoolmärgitud normide eripäraks on see, et need panevad mitmepoolse tehingu teinud isikule või hagi tagamist taotlenud isikule riski vastutada kahjulike tagajärgede eest, kui tehing osutub kehtetuks või hagi tagati õigustamatult. Nimetatut ei muuda ka see, et praegusel juhul ei too keelatud tehingu tegemine kaasa selle tühisust (ÄS § 281 lg 4 II lause).
9.3.Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest (TsÜS § 149). Kolleegium on seisukohal, et hagi aegumine sai alata kõige varem 20.11.2015 tehingu tegemisest, kui tagatistehingute tegemisega rikuti ÄS § 281 lg 3 I lauses sätestatud keeldu. Arvestades, et seadusest tulenev nõue aegub kümne aasta jooksul ja hagi esitati 10.01.2023, aeguks nõue ka aegumise katkemist ja peatumist arvestamata 20.11.2025. Seega ei saa nõue olla aegunud.
9(11)
II
10.Seoses kostja II taotlusega menetluse lõpetamiseks analüüsib ringkonnakohus järgnevalt, kas hageja on esitanud sama nõude korduvalt. Nimetatu on oluline, lahendamaks kostja II taotlust menetluse lõpetamiseks. Kuigi maakohus leidis, et hageja esitas 20.11.2015 lepingutest tulenevad nõuded kaitsmisele 16.06 ja 18.07.2017, ei ole maakohus menetluse lõpetamise osas seisukohta võtnud.
10.1.Hageja on esitanud võlgniku pankrotimenetluses kokku kolm nõudeavaldust: 16.06.2017 nõudeavalduse (I kd, tl 16-17), 18.07.2017 tingimusliku nõudeavalduse (I kd, tl 21-38) ja 20.12.2021 siinse menetluse nõudeavalduse (I kd, tl 39-88).
10.2.16.06.2017 nõudeavaldusest nähtuvalt on esitatud nõude aluseks järgmised asjaolud: - 29.03.2017 sõlmisid hageja ja võlgnik kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu; - hageja müüs tehinguga võlgnikule kinnisasja 100 000 euro eest; - 12.05.2017 tühistas hageja 29.03.2017 tehingu. Nõude esemeks on kinnisasja tagastamine (TsÜS § 90 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel, PankrS § 123 lg 4), selle võimatuse korral selle hariliku väärtuse 1 614 000 eurot hüvitamine tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2 alusel).
10.3.18.07.2017 esitas hageja nõudeavaldusest nähtuvalt pankrotimenetluses kaks tingimuslikku nõuet: a) 29.03.2017 kinnisasja Vesse 12 müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude 100 000 eurot ja viivised (VÕS § 108 lg 1 alusel), mille aluseks on järgmised asjaolud: - 29.03.2017 sõlmisid hageja ja võlgnik kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu; - ostuhind 100 000 eurot on tasumata; - nõue on esitatud juhuks, kui kohus jätab rahuldamata tsiviilasjas nr 2-17-10074 esitatud kinnistusraamatu kande parandamise nõude (esitatud kinnisasja hageja nimele tagasisaamiseks). b) Vesse 12 kinnisasja ja kommertspantide realiseerimisel tekkiv nn hüpoteegipidaja ja registerpandipidaja regressinõue 2 747 114,64 eurot (AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 152 lg 1, KomPS § 1 lg 3, AÕS § 289 lg 1 ja LAÕS § 40 lg 3 alusel), mille aluseks on järgmised asjaolud: - 29.03.2017 sõlmisid hageja ja võlgnik kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu; - nõue on esitatud juhuks, kui kohus rahuldab tsiviilasjas nr 2-17-10074 esitatud kinnistusraamatu kande parandamise nõude ja kinnisasi Vesse 12 kantakse hageja nimele; - seejärel realiseeritakse võlgniku kohustuste katteks kinnisasja koormavad hüpoteegid (kinnisasja sundmüük) ja vallasvaral lasuvad kommertspandid (vallasvara sundmüük), mis tagavad 20.11.2015 sõlmitud hüpoteekide loovutamise lepingu ja kommertspantide loovutamise lepingu kohaselt kõiki võlgniku nõudeid Nordea ees.
10.4.16.06.2017 nõudeavalduses esitatud nõue ja 18.07.2017 nõudeavalduses esitatud esimene tingimuslik nõue tulenevad 29.03.2017 müügilepingust, millega hageja müüs Vesse 12 kinnisasja 100 000 euro eest võlgnikule. 18.07.2017 nõudeavalduses esitatud teine tingimuslik nõue on pandipidaja regressinõue. Siinse menetluse nõude esemeks on keelatud tehingu (aktsiate ostuks vajaliku laenu tagamine) tegemisega tekkinud kahju (tagatiste väärtuse) hüvitamine.
10(11)
10.5.Hageja siinses menetluses esitatud nõude alus ja ese ei ole sama eelnevalt pankrotimenetluses esitatud nõuete omaga. Hageja ei tugine praeguses menetluses ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisele, ostu-müügilepingu tühistamisele ega sellele, et tal on pandipidaja tingimuslik regressinõue võlgniku vastu, kui pant realiseeritakse. Kuigi hagi ese (rahasumma) on sama ja erinev on vaid selle suurus, ei ole tegemist sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) ja samal alusel esitatud sama menetlusliku nõudega (hagi esemega) ka siis, kui ka regressinõude esitamisel on üheks asjaoluks, et hüpoteegid ja kommertspandid on loovutatud samade 20.11.2015 lepingute alusel. Hageja kui panditud vara omaniku regressinõude tekkimise eelduseks (s.o üheks faktiliseks aluseks) on hüpoteekide ja kommertspantide realiseerimine võlgniku kohustuste katteks, samas kui ÄS § 281 lg 4 alusel esitatava nõude puhul sellist eeldust pole ning hageja väitel on talle kahju tekkinud sellest, et tema kinnisasjad tagavad võlgniku kohustusi Nordea panga ees. Panditud vara omaniku regressinõude esitamise aluseks on see, et Nordea panga nõue on läinud pantide realiseerimise tõttu üle panditud esemete omanikule (VÕS § 173 lg 2 p 1). Seega esitaks hageja regressinõude korral Nordea pangal oleva nõude võlgniku vastu. Praegusel juhul esitab hageja võlgniku vastu iseendale tekkinud kahju hüvitamise nõude. Seetõttu puudub kokkuvõttes alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. III
11.Seadusest ei tulene, et maakohus saaks teha vaheotsuse (lõppotsusena) ilma istungit korraldamata. Lõppotsuse puhul on istung võimalik ära jätta ja asi kirjalikus menetluses lahendada teatud eelduste olemasolul, kui see on seaduses niimoodi ette nähtud (nt TsMS §-d 403 ja 404). Praegusel juhul see nii ei ole ja maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, st poole õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 349 lg 1). Samas leiab kolleegium, et tegemist ei ole olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mille tagajärjeks oleks otsuse tühistamine. Hageja sai oma vastuväited maakohtu menetluses esitada ja saab nendele apellatsioonimenetluses tugineda, ringkonnakohus on korraldanud asjas istungi ja sellega rikkumise kõrvaldanud (vt RKTKo 03.03.2021, nr 2-17-13391, p 22). Kokkuvõttes kuulub hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ja asi tuleb saata maakohtusse edasiseks menetlemiseks. IV
12.Ringkonnakohus kvalifitseeris nõude seadusest tuleneva nõudena. Tõendamiskoormuse selgitamiseks puudus sellest tulenevalt vajadus. Tegemist ei saa olla tahtliku rikkumisega tehingust tuleneva nõudega, mille korral hageja peaks tõendama tehingu tegijate tahtlust tekitada hagejale kahju. Tegemist ei ole ka deliktilise kahju koosseisuga, mille puhul oleks asja lahendamiseks oluline tuvastada, millal hageja sai või pidi saama kahjust teada.
13.Ringkonnakohus jättis kohtuistungil rahuldamata hageja taotlused dokumentaalsete tõendite asja juurde võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist ei toimu, kuid need tuleb eemaldada toimikust.
14.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.