Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-112869
Tsiviilasi
OÜ CityBee Eesti hagi J Ki vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1122,38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ CityBee Eesti (registrikood: 14646800, asukoht: esindajad Telliskivi tn 60a-5, 10412, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy (Julianuse Õigusbüroo OÜ, registrikood: 11930038, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, telefon: xxx, e-post xxx); Kostja: J K (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt J Kilt (isikukood: xxx) hageja OÜ CityBee Eesti (registrikood: 14646800) kasuks välja 965,84 (üheksasada kuuskümmend viis eurot ja 84 senti), millest 611,18 eurot on põhinõue, 314,66 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.
3.Mõista kostjalt J Kilt (isikukood: xxx) hageja OÜ CityBee Eesti (registrikood: 14646800) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (04.05.2023) põhinõudelt 611,18 eurolt määraga 0,05% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt J Kilt (isikukood: xxx) hageja OÜ CityBee Eesti (registrikood: 14646800) kasuks menetluskuludena välja 871,50 (kaheksasada seitsekümmend üks eurot ja 50 senti), millest 280 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 591,50 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt J Kilt (isikukood: xxx) hageja OÜ CityBee Eesti (registrikood: 14646800) kasuks välja viivis menetluskuludelt 871,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud teenuse pakkujaga lepingu läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee konto loomise. Hageja viitas sõlmitud lepingu punktidele 1.2 ja 1.3. Lepingu sõlmimisel on tuvastatud kostja isik vastavalt punktile 3.4.
2.Hageja viitas lepingu tingimuste punktidele 2.9 ja 8.4. Hageja ja kostja sõlmisid teenuse kasutamise lepingu XXX, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Kostja kohustus tasuma teenuse kasutamise eest tasu vastavalt lepingu tingimuste punktile 8. Kostja kasutusse anti sõiduk BMW X1 (registrimärgiga XXX) ning kostja kasutas sõidukit perioodil 20.06.2020 07:38:00 - 22.06.2020 10:43:00. Hageja esitas väljavõtte teenuse osutaja programmist broneeringu kohta ja kostja tehtud toimingutest.
3.Kostja kohustus tasuma 230,84 eurot sõiduki rendi eest vastavalt arvele nr XXX. Kostja arvet tasunud ei ole. Tasu arvestatakse vastavalt kasutatud perioodile. Lepingu tingimuste punkti 2.9. kohaselt on kasutusperioodi ajavahemikuks aeg sõiduki võtmise (lahti lukustamise) hetkest kuni sõiduki tagastamise (lukustamise) hetkeni.
4.Hagejal on lisaks rendiarve nõudele nõue kostja vastu varastatud kütuse ja kütusekaardi ebaõige kasutamise eest. Tingimuste punktis 1.3. kohaselt peab enne sõiduki broneerimist kasutaja tutvuma teenuse hindade, hinnakirja ja muude broneerimistingimustega ning broneeringu kinnitamisel loetakse, et kasutaja on teenuse hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on nendega nõustunud.
5.Hageja viitas tingimuste punktile 3.18, 5.17 ja 5.18, samuti punktidele 7.6., 7.10.3 ja 7.12. Tingimuste kohaselt tuleb kütuse ebaseadusliku omastamise või kütusekaardi väärkasutamise eest tasuda trahvi 300 eurot. Renditud sõiduki kütuse tüübiks oli bensiin. Vastavalt hageja andmebaasi väljavõttele on kostja kasutanud sõiduki BMW X1(XXX) kütusekaarti numbriga xxx. Vastavalt Circle K väljavõttele on kostja selle kütusekaardiga võtnud kahel korral kütusena diislikütust. Ühel korral võttis kostja kütust 10,33 euro ulatuses ja teisel korral 70,09 euro ulatuses. Hageja esitas kütuse varguse eest arve XXX summas 10,32 eurot.
6.Hageja esitas 25.06.2020 arve nr XXX kütuse varguse eest summas 70,02 eurot ja trahvi
kütusekaardi väärkasutuse ning kütuse varguse eest vastavalt lepingu tingimustele summas 300 eurot. Kokku on hageja esitanud kostjale kolm arvet, mis on tasumata. Tasumata on arved summas 230,84 eurot, 10,32 eurot ja 370,02 eurot. Kokku on hageja nõue 611,18 eurot.
7.Hageja palus kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista viivise. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist. Lepingu tingimuste punkti 8.19 järgi oli viivise määraks 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja esitas viivise arvestuse. Hagiavalduse esitamise päevaks 03.05.2023 sissenõutavaks muutunud viivis on 314,66 eurot.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt 611,18 eurolt määraga 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palus kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmise kulu VÕS § 1132 lg 2 alusel kokku summas 85 eurot. Hageja nõudis 28.11.2022 esimese tasulise kirja saatmise eest 40 eurot (arve nr XXX), 07.11.2022 tasulise kirja saatmise eest 30 eurot (arve nr XXX) ja 28.11.2022 tasulise kirja saatmine 15 eurot (arve nr XXX).
9.Kogumis palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevusena 611,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 314,66 eurot ja võla sissenõudmise kuludena 85 eurot ehk kokku 1010,84 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt 611,18 eurolt lepingujärgses määras 0,05% päevas.
10.Kostja vastusele vaidles hageja vastu. Kooskõlas Citybee tingimus punktidega 3.6, 3.2.2, 3.2.3 ning 3.8 on kostja kasutajakonto loomisega nõustunud tüüptingimustega. Hageja on tõendanud, et kostja on sõlminud sidevahendi abil sõidukite kasutamise lepingu. Arve nr XXX summas 230,84 eurot on koostatud alles 28.06.2020. Kostja konto väljavõtte kohaselt on tasumised summas 88,45 eurot tehtud ajavahemikul 20.06.2020 – 22.06.2020 ehk ajal, mil arvet ei olnud veel koostatud. Seega ei saa nimetatud maksed olla seotud vaidlusaluse arve tasumisega, vaid tegemist on teiste kostja tarbitud teenuste eest tasumisega.
11.Ka teised vaidlusalused arved on esitatud hiljem. Arve nr XXX esitati 03.07.2020 ja arve nr XXX 25.06.2020 ehk pärast kostja viidatud makseid. Hageja on hagis märkinud arve nr XXX koostamiseks ajaks 07.03.2020, mis on ekslikult märgitud, sest hagejal on vahetusse läinud kuupäev ja kuu. Hageja on hagiavalduses antud arve tasumistähtaja õigesti märkinud 13.07.2020. Seega ei saa kostja maksed perioodil 20.06.2020-22.06.2020 olla seotud hagiavalduses viidatud arvetega, kuna kõik hagis nõuetavad arved on koostatud ajaliselt hiljem. Hageja nõue on täielikult tasumata.
12.Kõik kostja varasemad maksed olid seotud kostja sõitudega ajavahemikul 18.06.2020 kuni 20.06.2020. Hageja esitas varasemate sõitude kohta väljavõtte oma andmebaasist. Kõik kostja väited kütusekaardi kasutamise kohta on paljasõnalised. Tingimuste punkti 5.17 järgi oli keelatud tasuda kütusekaardiga mõne muu sõiduki tankimise eest. Tingimuste punkti 7.12 järgi pidi kostja kütuse omastamise korral tasuma hinnakirjas märgitud leppetrahvi.
13.Leppetrahvi eesmärgiks oli välistada kütusekaardi ebaseaduslikku või lepinguvastast kasutamist või selle tahtliku jagamist, millega tekitatakse hagejale kahju. Kütusekaardi väärkasutamisega tekitatakse alati hagejale kahju. Kütuse seadusevastase omastamisega kaasnevad hagejale täiendavad toimingud ja kulud, mis seotud asjaolude tuvastamisega, selgitamisega ning nõude esitamisega. Leppetrahvi eesmärgiks oli võlgniku sundimine kohustuse täitmisele.
14.Igas sõidukis on oma kütusekaart. Kütusekaardi PIN-kood on nähtav kostjale vaid sõiduki reserveerimisel teenuse osutaja rakenduses. Seega ei saanud tekkida olukorda, kus mõni kolmas isik võtab ja kasutab kaarti ilma kostja teadmata, kuna PIN kood oli kostjale nähtav vaid läbi
hageja rakenduse. Seega on kostja teadlikult ja tahtlikult tankinud muud sõidukit või kanistrit. Tegu ei saa olla tahtmatu eksitusega. Isegi kui mõni kolmas isik tankis kaardiga, pidi kostja talle teada andma kütusekaardi PIN koodi ning sellega andma tahteavalduse tankimiseks. Ebaõiged on kostja väited kaardi eksliku kasutamise kohta. Hageja vastas kostja 02.07.2020 pöördumisele 03.07.202 ja selgitas, et tegu ei saa olla eksimusega.
15.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja kulu õigusabile 949,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjalt menetluskuluna esmalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna TsMS § 4842 alusel. Hagiavalduse koostamisele kulus 2,5 tundi tunnitasuga 169 eurot ehk 422,50 eurot. 03.05.2023 kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 h ehk 42,25 eurot. Kostja vastusele vastamiseks kulus 2,5 tundi ehk 422,50 eurot ja lõplike menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ehk 42,25 eurot. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud arved on puudulikud. Kostja esitas panga väljavõtte, millest nähtub, et hageja ei ole arvestanud tasutud summasid. Nõude suurus peaks olema 230,84 eurot – 88,45 eurot ehk kokku 142,39 eurot.
17.Kostja ei nõustunud kütusekaardi kasutamise trahviga 300 eurot. Kostja ei ole omastanud ebaseaduslikult kütust ega kaarti väärkasutanud. Telefoni teel oli kostja nõus tasuma kütuse eest. Kostja ei tea, kes või kuidas kaarti kasutas. Lisaks kostjale oli autos veel paar inimest ja kostja ei osanud teada, et keegi neist kasutab tema teadmata kütusekaarti. Kostja saatis e-kirja 02.07.2023 ja palus trahv tühistada.
18.Kostja oli nõus tasuma arve sõiduki rendi eest summas 142,39 eurot ning kütuse arved summas 10,32 eurot ja 70,02 eurot. Kostja nõustus viivisega, mis tulenes eeltoodud summast. Kostja palus tühistada trahvi summas 300 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja sõlmis hagejaga sõiduki kasutamise teenuse lepingu hageja rakenduse vahendusel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutas hageja teenust ehk kasutas hageja sõidukit ning sõidukiga seotud kütusekaarti, kuid jättis teenuse eest esitatud arve ja tangitud kütuse eest tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja nõude aluseks olevad arved enne kohtuvaidluse algust osaliselt tasunud ning kas kostja peab tasuma hagejale leppetrahvi kütusekaardi nõuetele mittevastava kasutamise eest.
21.Hageja leidis, et kostja ei ole hagi aluseks olevaid arveid osaliselt tasunud, sest kostja tasus hagejale teiste varasemate teenuste eest. Nende maksete tegemise ajaks, mille kohta kostja esitas konto väljavõtte, ei olnud vaidlusaluseid arveid veel koostatud. Lisaks tuleb kostjal lepingu tingimuste järgi tasuda kütusekaardi lepingule mittevastava kasutamise eest leppetrahvi. Kütusekaardi PIN kood oli läbi rakenduse nähtav vaid kostjale ning kütusekaardiga võis kasutada vaid seda sõidukit, mida kostja kasutas. Kostja kasutuses olev sõiduk vajas bensiini, kuid kostja on kahel korral tankinud diiselkütust. Tingimustes toodud leppetrahv pidi teenuse tarbijat hoiatama sellisel viisil kütusekaardi kasutamise eest.
22.Kostja leidis, et ta on hageja nõude aluseks olevad arved osaliselt tasunud. Samas võttis kostja hageja nõude õigeks kogumis summas 222,73 eurot, millest 142,39 euro ulatuses tunnistas kostja teenuse osutamise eest esitatud arvet ning 10,32 euro ja 70,02 euro osas kütuse tankimise eest esitatu arveid.
23.Kohus leiab, et selles osas, milles kostja nõuet tunnistas, tuleb hagi rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 222,73 eurot.
24.Kohus leiab, et vaatamata kostja vastuväidetele kuulub hageja nõue täielikus ulatuses rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale 18.08.2023 pöördumises (dtl 105-106) vajadust oma vastuväiteid tõendada, kuid vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei tõendanud.
25.VÕS eping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kooskõlas VÕS § 37 lõikega 1 on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
26.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, millele kohaldusid hageja tüüptingimused. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja tuvastas ennast hageja rakenduses konto loomisel ja edastas hagejale fotod endast ja oma juhiloast (dtl 53-54).
27.Hageja esitas kohtule lepingu juurde kuuluvad tüüptingimused (dtl 29-52), mille punkt 1.2 nägi ette, et alates konto loomise hetkest sõlmivad kasutaja ja ettevõte lepingulise õigussuhte, mida reguleerivad antud tingimused. Punkti 2.1 järgi loeti hinnakirjaks kodulehel ja rakenduses avaldatud trahve, muid tasusid ja lõive. Punkti 2.4 järgi oli kütusekaardiks igas sõidukis olev kütusekaart, mis oli mõeldud ettevõtte poolt nimetatud tanklas kütuse kasutamiseks.
28.Konto loomisel pidi klient teostama nõutavad autentimistoimingud vastavalt punktile 3.2.3. Punkt 3.8 nägi ette, et konto loetakse looduks isiku nimele ja leping loetakse sõlmituks isikuga, kelle juhiluba on laetud kontole. Selline isik loetakse kasutajaks ja isikuks, kes teeb tingimuste lõikes 3.2. ja 3.3. toiminguid.
29.Punkt 5.15 nägi ette, et igal sõidukil on kütusekaart. Need kaardid kuuluvad ettevõttele. Kütusekaardi kasutamisel ei pidanud klient tasuma kütuse eest eraldi, vaid kütuse hind pidi sisalduma kasutaja makstavas teenustasus. Kütusekaardi PIN koodi leidis kasutaja rakendusest. Punkt 5.17 nägi ette, et kütusepaagi täitmiseks tohtis kasutada vaid konkreetse sõiduki kütusekaarti. Sama punkti järgi oli kütusekaardiga keelatud maksta mistahes muusse sõidukisse või mahutisse pandava kütuse eest. Kui kasutaja rikub seda keeldu, nägid tüüptingmused ette vastutuse kohaldamist.
30.Peatükk VII reguleeris kasutaja vastutust. Punkti 7.10 alapunkti 7.10.3 järgi pidi kasutaja tasuma ettevõttele hinnakirjas toodud trahvi kütusekaardi ebaõige kasutamise korral. Punkt 7.12 nägi ette, et kütuse seadusevastase omastamise korral pidi kasutaja maksma ettevõttele hinnakirjas märgitud trahvi, mis on mõeldud ettevõtte poolt selliste sündmuste välistamise, ennetamise, tuvastamise või haldamisega seoses kantud kahju hüvitamiseks, samuti pidi kasutaja täiendavalt hüvitama seadusevastaselt omastatud kütuse täisväärtuse. Hageja esitatud hinnakirja järgi (dtl 55-56) tuli kütuse ebaseadusliku omastamise või kütusekaardi väärkasutuse eest tasuda leppetrahvi 300 eurot, lisaks tuli hüvitada kütuse väärtus.
31.Kostja kasutas sõidukit 20.06.2020 kuni 22.06.2020, seejuures vaatas kostja kahel korral kütusekaardi PIN koodi (dtl 57, tõlge dtl 76). Kostja kasutatud sõiduk vajas bensiini (dtl 59), kuid sõiduki kütusekaardiga (dtl 60-61, tõlge dtl 80) tangiti 21.06.2020, mil see oli kostja valduses, kahel korral diiselkütust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja iseenesest ei vaielnud vastu sellele, et tal oli lepinguline kohustus tasuda hagejale sõiduki kasutamise ning kütuse eest, sest kostja ei tankinud kütusekaardiga sama sõidukit.
32.Hageja esitas kostjale 28.06.2020 arve sõiduki kasutamise eest summas 230,84 eurot (dtl 58). Hageja esitas kostjale arve kasutatud kütuse eest 13.07.2020 summas 10,32 eurot (dtl 62, tõlge dtl 82), samuti leppetrahvi tasumise ja kütuse kulu tasumise arve summas 370,02 eurot (dtl 63, tõlge dtl 83). Kostja esitas enda konto väljavõtte (dtl 92), mille kohaselt oli ta tasunud hagejale erinevaid tasusid 20.06.2020 ja 22.06.2020 sõiduki kasutamise eest Vilniuses. Konto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks tasunud ühtegi vaidlusalust arvet. Kõik hageja nõude aluseks olevad arved on koostatud hiljem, kui on tehtud kostja maksed. Seega ei ole kostja üheski osas tasunud sõiduki kasutamise arvet. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, tuleb temalt välja mõista kogu arvest tulenev võlgnevus 230,84 eurot.
33.Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ei peaks ta tasuma leppetrahvi kütusekaardi nõuetele mittevastava kasutamise eest. Kütusekaart ning sõiduk olid kostja valduses ning kütusekaardi PIN koodi sai rakenduse vahendusel näha kostja. 02.07.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus trahvi tühistada, sest ta oli nõus tasuma kütuse kulu ning tegu oli eksliku tankimisega (dtl 91). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 101). Ainuüksi asjaolu, et kostja oli nõus tasuma tangitud kütuse eest ega soovinud leppetrahvi tasuda, ei võimalda kohtul jätta leppetrahvist tulenevat nõuet kostja vastu rahuldamata.
34.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 näeb ette, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Antud juhul ei lepitud leppetrahvi kokku kohustuse asendamiseks, vaid lepingu tingimused nägid selgelt ette, et kütusekaardi ebaõigel kasutamisel tuleb tasuda leppetrahvi ja hüvitada tangitud kütuse maksumus.
35.Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks temalt leppetrahvi nõudmise, kuulub hageja põhinõue kostja vastu täielikult rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 611,18 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja avaldas, et nõustub viivisenõudega osaliselt, kuid ei toonud välja, millises summas viivisenõude ta omaks võtab. Seetõttu ei saa kohus viivisenõuet rahuldada kostja omaksvõtu alusel, kuid viivisenõue kuulub täielikule rahuldamisele seetõttu, et kostjal tuli täita lepinguline kohustus ja kostja oli selle kohustuse täitmisega viivituses.
36.Lepingu tingimuste punkti 8.19 järgi oli viivise määraks 0,05% tasumata summalt päevas.
Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks 03.05.2023 sissenõutavaks muutunud viivisena 314,66 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt 611,18 eurolt määraga 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 314,66 eurot. Alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast 04.05.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 611,18 eurolt määraga 0,05% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
37.VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtumenetlusele eelnenud ajal saatis hageja kostjale kaks võlateatist 28.11.2022 (dtl 64 ja dtl 66) ja ühe hagi hoiatuse 07.11.2022 (dtl 65). Hageja palus kostjalt võla sissenõudmise kuluna kokku välja mõista 85 eurot ehk esimese nõude eest tasulise kirja saatmise tõttu 40 eurot, teise nõude eest 30 eurot ja tasulise kirja eest 15 eurot.
38.Kohus leiab, et kuigi hageja on kostjale erinevate arvete alusel saatnud erinevaid nõudekirju, on hageja nõude kogusumma käesolevas kohtumenetluses alla 1000 eurot. Eeltoodut arvestades saab hageja võla sissenõudmise kogukulu olla kogusummas 40 eurot, mitte 85 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 40 eurot.
39.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja kulu õigusabile 949,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjalt menetluskuluna esmalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna TsMS § 4842 alusel. Hagiavalduse koostamisele kulus 2,5 tundi tunnitasuga 169 eurot ehk 422,50 eurot. 03.05.2023 kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 h ehk 42,25 eurot. Kostja vastusele vastamiseks kulus 2,5 tundi ehk 422,50 eurot ja lõplike menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ehk 42,25 eurot.
41.Esmalt leiab kohus, et puudub õiguslik alus kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 euro väljamõistmiseks. TsMS § 4842 näeb ette, et 20 euro ulatuses hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluse kulu vaid siis, kui koostatakse maksekäsk või menetlus lõpeb määrusega võla tasumise tõttu. Antud juhul jätkus menetlus hagimenetluses, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse kulu eraldiseisvaks väljamõistmiseks alus puudub.
42.Kohus samuti leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel on üle paisutatud. Tegemist oli lihtsa vaidlusega, kus kostja ei vaielnud vastu enamikule hageja nõudele ega selle nõude aluseks olevatele asjaoludele. Hagiavalduse koostamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus kogumis 2 tundi koos menetluskulude nimekirja koostamisega ning kostja vastusele vastamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 1,5 tundi koos menetluskulude nimekirja koostamisega. Kogumis loeb kohus hageja esindaja mõistlikuks ajakuluks õigusabi osutamisel
3,5 tundi ehk 591,50 eurot. Koos hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 euroga on hageja põhjendatud menetluskulud 871,50 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 871,50 eurot.
43.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 871,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.