Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. november 2023
Tsiviilasja number
2-21-18712
Tsiviilasi
Reio Raudsepa hagi Änny Paala ja Liina Paala vastu kaasomandi lõpetamiseks Änny Paala ja Liina Paala vastuhagi Reio Raudsepa vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. veebruari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Reio Raudsepa apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Reio Raudsepp (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Vastustajad: Änny Paala (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Liina Paala (isikukood XXXXXXXXXXXX), ühine esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. veebruari 2023. a otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud Reio Raudsepa kanda ja mõistis Reio Raudsepalt Änny Paala ja Liina Paala kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Änny Paala ja Liina Paala kanda.
4.Mõista Änny Paalalt ja Liina Paalalt solidaarselt Reio Raudsepa kasuks välja menetluskulu 1252 eurot.
5.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Änny Paalal ja Liina Paalal tasuda Reio Raudsepale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Reio Raudsepp (hageja) esitas 29. novembril 2021 Tartu Maakohtule Änny Paala (kostja I) ja Liina Paala (kostja II) vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ning mõista need koos viivisega kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja palus esimese alternatiivina lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale asukohaga XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) (kinnisasi) järgmiselt: ▪ jätta kinnisasi hageja ainuomandisse; ▪ kohustada hagejat hüvitama kostjatele nende kaasomandi mõttelise osa kaotamise eest 17 980 eurot (29/100 kinnisasja väärtusest); ▪ kohustada kostjaid andma nõusolek registriosa nr XXXXXXX II jakku kostjate kohta tehtud kaasomaniku kande kustutamiseks ja hageja kohta kinnisasja ainuomaniku kande tegemiseks; ▪ asendada kostjate nõusolekud kohtuotsusega. Hageja palus teise alternatiivina lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale järgmiselt: ▪ kaasomanike vahelisel enampakkumisel, alghind 60 000 eurot, samm 500 eurot; ▪ jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele; ▪ enampakkumine viiakse läbi Tartu kohtutäituri juures, kelle poole hageja või kostja esimesena pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist pöördub; ▪ kohustada kostjaid juhul, kui enampakkumise võidab hageja, andma nõusolek registriosa nr XXXXXXX II jakku kostjate kohta tehtud kaasomaniku kande kustutamiseks ja hageja kohta kinnisasja ainuomaniku kande tegemiseks; ▪ asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega. Hagejale kuulub 71/100 ja kostjatele 29/100 kaasomandi osa kinnisasjast. Kinnisasja koosseisus on maatulundusmaa pindalaga kokku 21 065 m2 (14 956 m2 + 6109 m2).
Kinnisasi on hoonestatud ning jagatud kaheks katastriüksuseks. Kinnisasja väärtus on 62 000 eurot. Hageja soovib saada kinnisasja ainuomanikuks. Hageja ei soovi, et kaasomand jagatakse kinnisasja reaalosadeks jagamise või avalikul enampakkumisel müümise teel. Hageja üritas korduvalt jõuda kostjatega enne kohtusse pöördumist kokkuleppele.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata, esitasid vastuhagi ning palusid jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista need koos viivisega hagejalt kostjate kasuks välja. Kostjad palusid lõpetada kaasomandi kinnisasjale järgmiselt: • kinnisasi jagatakse reaalosadeks nii, et tekib X kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 14 956 m2 ja XX kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 6109 m2 vastavalt maakatastris ning lisas 1 ja 2 plaanidel ja tunnustel toodud viisil; • X kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX jääb hageja ainuomandisse; • XX kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX jääb kostjate ühisomandisse; • kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX sulgemiseks; • kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu kohta kahe iseseisva kinnistusregistri registriosa avamiseks, millest ühte iseseisvasse registriossa kantakse X kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 14 956 m2 ja selle ainuomanikuna kantakse sisse hageja ning teise iseseisvasse registriossa kantakse XX kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX suurusega 6109 m2 ja selle ühisomanikena kantakse sisse kostjad; • kohustada hagejat vabastama XX kinnistu katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXXX alates vastavate registriosade moodustamisest ja kostjate nimele omanikukande tegemisest. Kaasomand tuleb lõpetada, kuid mitte hageja soovitud viisil. Kinnisasja saab jagada reaalosadeks nii, et reaalosade suurused vastavad poolte kaasomandi osade suurusele.
3.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja tegi kulutusi XX katastriüksusel asuva sauna parandamiseks. Saun jääks kaasomandi kostjate soovitud viisil lõpetamise korral kostjatele. Poolte suhted on halvad. Kinnisasja reaalosadeks jagamine toob kaasa uued vaidlused. Kostjad ei tõendanud, et kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik. Hageja kasutab kinnisasja sagedamini kui kostjad. Hageja on selle eest rohkem hoolitsenud. Kinnisasja kostjate soovitud viisil jagamise tulemusena saaks hageja 8020 euro võrra vähem kui kinnisasja hageja soovitud viisil jagamise tulemusena. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel sõltumata lahendist kostjate kanda. Hageja üritas enne kohtusse pöördumist pikalt kostjatega kaasomandi lõpetamises kokku leppida, kuid edutult. Kostjad ei teinud enne kohtumenetlust kaasomandi lõpetamiseks ettepanekuid. Hageja pakkus, et kaasomandi võib lõpetada selle reaalosadeks jagamise teel. Kostjad ei olnud nõus. Hageja pidi hagiga kohtusse pöörduma. Sellises olukorras ei anna kostjate vastuhagi rahuldamine alust jätta menetluskulusid hageja kanda. See ei ole õiglane. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostjate kanda. Kostjad nõustusid kohtumenetluses kaasomandi lõpetamisega ja täitsid sellega hageja nõude.
TsMS § 163 lg 2 ei kohaldu. Kostjad ei pakkunud menetluses kompromissi. Seda tegid hageja ja kohus. Kostjad olid kompromissiga nõus alles pärast aastaid kestnud kohtueelseid läbirääkimisi ja aastast kohtumenetlust. Hagejal olid selleks ajaks kulud tekkinud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis 14. veebruari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi kinnisasjale ja jagas kinnisasja järgmiselt: ▪ X kinnistu (registriosa nr
XXXXXXX)
katastriüksus numbriga XXXXXXXXXXXXXX jääb olemasolevates piirides hageja ainuomandisse ja sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega "X"; ▪ X kinnistu (registriosa nr
XXXXXXX)
katastriüksus numbriga XXXXXXXXXXXXXX jääb olemasolevates piirides kostjate ühisomandisse ja sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega "XX". Maakohus mõistis kostjatelt ühiselt hageja kasuks välja 8000 eurot selle eest, et kostjad saavad kaasomandi jagamisel reaalosa, mille väärtus ületab neile kuuluva mõttelise osa väärtuse. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, jagamise teel tekkivate uute kinnisasjade moodustamiseks ning jagamiseks vajalike omandiõiguse muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus kohustas hagejat täitma tahteavalduse andmise kohustused tingimusel, et kostjad tasuvad hagejale hüvitise 8000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Poolte kaasomand kinnisasjale tuleb lõpetada selliselt, et kinnisasi jagatakse olemasolevatest katastriüksustest lähtuvalt reaalosadeks. Kinnisasja reaalosadeks jagamine on võimalik. Selline kaasomandi jagamise viis arvestab enim mõlema poole õigustatud huve. Kinnisasja reaalosadeks jagamisel tekkivate maaüksuste suurused on poolte kaasomandi osade suurustega proportsionaalsed. Kinnisasja reaalosadeks jagamisel jääks kostjatele aga reaalosa, mille väärtus ületab kostjate osa kinnisasja kui terviku väärtusest. Selle kompenseerimiseks tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis 8000 eurot. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise tõttu hageja kanda. Menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjusel, et kostjad ei nõustunud ühegi kaasomandi jagamise viisiga, ei ole põhjendatud. Kostjad ei vastuta varasemalt asja kokkuleppel lahendamata jäämise eest. Hageja püüdis nõuda kostjatelt kaasomandi kohtuvälisel lõpetamisel leppetrahvi. Välistatud ei ole, et hageja ei kasutanud läbirääkimistel oma õigusi heauskselt. Hageja taganes eelistungil arutatud kompromissist ja nõudis hüvitisena oluliselt suuremat summat. Kulud jääksid hageja kanda ka TsMS § 163 lg 2 alusel, kuna kostjad nõustusid juba novembris 2022 peetud istungil kompromissiga, mis oli sarnane lõpplahendiga.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostjate kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjatelt välja või jätta
menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Hageja ei vaidlusta menetluskulude kindlaksmääramist, s.o et maakohus määras kostjate menetluskulude suuruseks 3594 eurot. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel sõltumata lahendist kostjate kanda. Hageja on püüdnud vähemalt 2017. aastast kostjatega läbi rääkida ja kaasomandi lõpetamises kokku leppida. Kostja I kinnitas 15. novembri 2022. a istungil, et kostjad soovisid enda omandis oleva kaasomandi osa varem müüa. Hageja esitas hagiavalduses kaasomandi lõpetamise viisina seega variandi, mida soovis hageja ja mida olid kostjad varem tahtnud. Kostjad ei teinud 2017. aastast jõupingutusi, et kaasomand mõistlikult lõpetada. Hageja tegi kõik ettepanekud. Hageja pakkus kostjatele muuhulgas, et jagada kaasomand kinnisasja reaalosadeks jagamise teel. Kostjad ei olnud millegagi nõus. Hagejal ei olnud võimalik kaasomandit muul viisil lõpetada, kui pöörduda kohtu poole. Kostjate poolt vastuhagi esitamine ei muuda seda. Kostjad pidid vastuhagi esitama, et hagi jääks rahuldamata. Hageja ei nõudnud kostjatelt leppetrahve. Tegemist oli kompromissi pakkumise, mitte nõudega. Leppetrahv oli ette nähtud juhuks, kui teine pool rikub kokkulepet. Hageja ühte kompromissi pakkumist ei saa käsitleda hageja pahatahtlikkusena, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja pahauskne käitumine ei ole tõendatud. Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 alusel kostjate kanda. Kostjad nõustusid alles kohtumenetluses kaasomandi lõpetamisega ja täitsid sellega hageja nõude. Kostjad ei olnud 15. novembri 2022. a istungil nõus tasuma hagejale 8000 euro suurust hüvitist, kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks. Kostjad muutsid meelt alles pärast hageja poolt kompromissi pakkumise saamist. Menetluskulude jaotamisel ei ole põhjendatud lähtuda TsMS § 163 lõikest 2. Kostjad ei teinud kompromissi pakkumisi. Neid tegid hageja ja kohus. Hageja oli 15. novembri 2022. a istungil peaaegu kõikide kohtu pakutud kompromissidega nõus. Kostjad ei olnud. Kostjad pakkusid arvestatavat kompromissi alles pärast aastaid kestnud kohtueelseid läbirääkimisi ja enam kui aasta kestnud kohtumenetlust. Hagejal olid olulised kulud juba tekkinud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lõiget 1. Kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides. Hagi eesmärk saavutati, s.o kaasomand jagati. Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vähemalt poolte endi kanda. Menetluskuludelt viivise väljamõistmine on hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4).
6.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas TsMS § 162 lõiget 1 õigesti. Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise korral ei saa jätta menetluskulusid kostjate ega poolte endi kanda. Kohtueelselt läbirääkimiste pidamine ning nende ebaõnnestumise põhjused ei ole olulised. See, kas hageja tegi kostjatele enne kohtusse pöördumist ettepaneku vastuhagis nimetatud viisil kaasomandi lõpetamiseks, ei ole asjakohane. Hagejal oli võimalik hagis esitada kaasomandi lõpetamise alternatiivse viisina kinnisasja reaalosadeks jagamine. Hageja ei teinud seda. Hageja võttis sellega riski, et hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei rahuldanud pärast hagi esitamist hageja nõuet. Kostjad ei nõustunud pärast hagi esitamist ühegi hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga, vaid esitasid vastuhagi kaasomandi muul viisil lõpetamiseks.
TsMS § 162 lg 4 eeldused ei ole täidetud. Selle sätte kohaldamist õigustavad erandlikud asjaolud puuduvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 3594 eurot koos viivisega. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotamist ning kostjate menetluskulude hagejalt koos viivisega väljamõistmist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust üksnes selles osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel ülejäänud osas jõustunud.
8.Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel põhjendamatult TsMS § 162 lõiget 1. Säte kohaldub hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korra. Maakohtu otsuse põhjendustest ei saa aga järeldada, et maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hageja esitas kostjate vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja soovis kaasomandi lõpetada nii, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjatele nende omandi kaotamise eest hüvitise, või nii, et kinnisasi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostjad esitasid vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostjad soovisid kaasomandi lõpetada nii, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks lähtuvalt kinnisasja koosseisu kuuluva kahe katastriüksuse piiridest. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi. Maakohus tegi seega vähemalt osaliselt otsuse, mille vastu oli pooltel ühine huvi. Maakohus ei lõpetanud kaasomandit viisil, mida soovis hageja, ega ka viisil mida soovid vastuhagis kostjad. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi nii, et jagas kinnisasja kostjate poolt vastuhagis taotletud viisil reaalosadeks. Samas mõistis maakohus kostjatelt hageja kasuks välja hüvitise 8000 eurot selle eest, et kostjad saavad kaasomandi jagamisel reaalosa, mille väärtus ületab kostjatele kuuluvale mõttelisele osale vastava osa kinnisasja väärtusest. Kostjad ei taotlenud seda vastuhagis. Kostjad nõustusid alles menetluse kestel tasuma hagejale kinnisasja reaalosadeks jagamise korral hüvitise 8020 eurot. Kostjad nõustusid algselt maksma hüvitist ühe aasta jooksul (tl 59 pöördel), hiljem ühe kuu jooksul (tl 73). Maakohus kohustas hagejat andma tahteavaldusi ja asendas need kohtuotsusega. Maakohus seadis hageja tahteavalduste andmise kohustuse sõltuvusse kostjate hüvitise tasumise kohustuste täitmisega. Kostjad ei esitanud vastuhagis sellist taotlust. Maakohus lõpetas kaasomandi seega poolte huve kaaludes ega rahuldanud täielikult hagi ega vastuhagi.
9.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kaasomandi lõpetamine oli poolte ühine huvi. Mõlemad kandsid seetõttu menetluskulusid. Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi ja esitasid pakutud kompromissidele eri ajal eri
vastuväiteid. Menetluskulusid ei ole käesolevas asjas võimalik jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel seega poolte endi kanda.
10.TsMS § 163 lg 2 kohaldamine ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt üritas hageja enne kohtusse pöördumist kostjatega kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele saada, kuid see ei õnnestunud (tl 34, 35). Hageja oli seega sunnitud kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduma. Pooled pidasid
15.novembri 2022. a istungil kompromissiläbirääkimisi. Mõlemad esitasid erinevaid seisukohti ja vastuväiteid. Kompromissi tingimused jäid istungi lõpus osaliselt lahtiseks, kuivõrd need sõltusid Maanteeametile esitatava päringu vastusest. Hageja suurendas pärast 15. novembri 2022. a istungit soovitava hüvitise nõuet. Kompromiss jäi seetõttu sõlmimata. Kompromissi sõlmimine oleks andnud kokkuhoidu ligikaudu 3 tundi 30 minutit kummagi poole esindaja põhjendatud ajakulu osas. Ajakulu, mida oleks saanud kompromissi sõlmimisega kokku hoida, oli väike võrreldes kogu menetluse ajakuluga. Sellises olukorras ei ole õiglane jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kõiki menetluskulusid üksnes hageja kanda.
11.TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda. Selle sätte alusel ei saa jätta menetluskulusid tervikuna ühe poole kanda.
12.TsMS § 168 lg 4 ja 5 ei kohaldu. Kostjad ei rahuldanud pärast hagi esitamist hageja nõuet, vaid vaidlesid sellele vastu.
13.Apellatsioonkaebuse ühe alternatiivse taotluse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 639, § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
14.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi apellatsiooniastmes kantud menetluskulude suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja kulu 3104 eurot ja prognoositavad lepingulise esindaja kulud 416 eurot, kokku 3940 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 160 eurot (käibemaksuta).
14.1.Riigilõiv on 100 euro ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse hind on maakohtule esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse ulatust arvestades TsMS § 122 lg 2 ja 4, § 132 lg 4 p 4 ja § 137 lg 1 järgi 0 eurot. Hageja peab RLS lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuse eest riigilõivu seega 100 eurot. Hageja tasus riigilõivu 420 eurot. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda 320 euro ulatuses riigilõivu tagastamist. Riigilõivu kostjatelt hageja kasuks välja mõistmine ei ole põhjendatud ulatuses, milles hagejal on õigus riigilõiv tagasi taotleda.
14.2.Ringkonnakohus lähtub hageja esindajakulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi sellest, et kulud oleks kantud apellatsioonimenetluses, ning TsMS § 175 lg 1 järgi kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Hageja esitas 30. jaanuaril 2023 vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hageja esitas apellatsioonkaebuse
17.märtsil 2023. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamine ei ole apellatsioonkaebuse esitamist ettevalmistav ega ka apellatsioonimenetluses tehtud toiming. Sellele kulunud aega ei saa apellatsioonimenetluses kantud kulude kindlaksmääramisel arvestada. Hageja ei esitanud ringkonnakohtu menetluses kostjate menetluskulude kohta vastuväiteid. Hageja ei ole ringkonnakohtu otsusega tutvunud. Toimingute, mida ei ole
apellatsioonimenetluses tehtud, ajakulu ei saa ka arvestada. Apellatsioonastmes ei olnud vaidlus õiguslikult keeruline. Menetlustoimingud ei olnud mahukad. Hageja kordas hilisemates menetlusdokumentides varem esitatud seisukohti (tl-d 75–76, 89–91, hageja
1.novembri 2023. a menetlusdokument). See võttis vähem aega, kui uute seisukohtade väljatöötamine. Hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) on vajalik ja põhjendatud. See ei ületa olulisest esindaja keskmist tunnitasu sarnastes vaidlustes. Hageja esindajakulu on 960 (6 tundi × 160). Arvestades hageja kinnitust ja TsMS § 174 lõiget 10, tuleb esindajakulu hüvitada käibemaksuga, s.o kokku 1152 eurot.
15.Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on kokku 1252 (100 + 1152) eurot. Ringkonnakohus mõistab selle solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.