Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.Viru Maakohtu 28.02.2018 määrusega kuulutati välja A. G.i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Kohus 17.10.2018 määrusega lõpetas A. G.i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
Pankrotimenetluses oli ainult üks võlausaldaja, Eesti Energia AS, võlausaldajal jäi saamata raha summas 2 181,64 eurot.
2.A. G. esitas perioodi 17.10.2018-26.10.2023 eest kohtule usaldusisiku aruanded. 10.10.2022 aruandele oli lisatud konto väljavõte, 2 maksekorraldust võlgnevuse tasumise kohta ja Eesti Töötukassa otsus töötuna arvele võtmise kohta. Võlgnik on antud perioodil tasunud võlausaldajale võlgnevuse katteks 1 638,17 eurot (1 200+438,17 eurot, mõlemad maksed on teostatud 2022. aastal, varasematel perioodidel ei ole võlgnik võlgnevuse katteks makseid teostanud). 26.10.2023 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, märkides, et võlgnevus on tasutud.
3.Kohus kohustas 01.11.2023 kohtunõudes võlgnikku täpsustama võlgnevuse tasumisega seonduvat, kuna: „Kohus tutvunud esitatud aruandega, leiab, et enne peab võlgnik esitama kohtule täiendavad tõendid/selgitused. Kohus pöörab Teie tähelepanu asjaolule, et eelmistel aastatel Teie poolt esitatud maksekorraldustest tulenevalt olete Te tasunud võlausaldajale Eesti Energia AS - 1638,17 eurot ning tasumata oli veel 543,47 eurot.“
4.A. G. esitas 09.11.2023 vastuse, milles märgib, et ta on tasunud 1 200 eurot ja talle on ebaselge, mida võlausaldaja veel nõuab.
5.Kohus kohustas 14.11.2023 kohtunõudes võlausaldajat esitama seisukoht võlgniku taotluse osas, sh teatama: 1) kas ja millises summas maksis võlgnik A. G. välja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele hüvitisi (makseid) kogu võlgniku kohustusest vabastamise menetluse perioodi eest; 2) milline on võlgnevuste jääk; 3) võlausaldaja seisukoht A. G. võlgades vabastamise menetluse lõpetamise/pikendamise osas; 4) kas võlausaldaja soovib enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku kohustustest vabastamise osas.
6.Eesti Energia AS vastust kohtunõudele ei esitanud, seega eeldab kohus, et võlausaldajal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. Kohtule teadaolevalt moodustab võlgnevuse jääk 543,47 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud võlgnike taotlusega võlgniku taotlus on põhjendatud.
ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et
8.Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
9.Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 05.01.2018, seega kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 193 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teisele lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ning PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus otsustab võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1).
Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud natuke enam kui 5 aastat.
10.Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldaja nõudest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
11.PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohtul on kaalutlusõigus otsustamaks, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine on põhjendatud või on põhjendatud menetlust pikendada. Viidatud sätte rakendamisel tuleb kohtul hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on selle perioodi jooksul tasunud oma võlgnevust tema jaoks olulisel määral, kogusummas vähemalt 1 638,17 eurot, mis moodustab ca 75% nõudest. Kas võlgnik on tasunud ka võlgnevuse summas 543,47 eurot, ei ole kohtule teada.
12.Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgnike hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgnike sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda.
13.Kohtu arvates on üheks kohustustest vabastamise eelduseks võlausaldajate nõuete rahuldamine (selleks vähemalt endast parima andmine). Maakohus, arvestades võlgniku püüdlusi võlgnevust vähendada peab võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks põhjendatuks. Kohus võtab arvesse ka seda, et võlausaldaja ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele ja kohustustest vabastamisele esitanud, seega eeldab kohus, et võlausaldaja on võlgniku taotlusega nõus. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.