Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2023, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-103682
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi A L vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1089,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ GS Core, rk 16183586, asukoht Jõe 2a, Tallinn, lepinguline esindaja Riho Siil
A L, ik xxxx , elukoht xxxx Kirjalik menetlus
kontrollis laenutaotleja esitatud teavet ning vastavalt panga sise-eeskirjades kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale, analüüsis laenuandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenutaotleja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõik laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Pangal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Bigbank AS-i krediiditingimuste kohaselt laenuteenindusmäär ei tohi ületada 55% netotulu. Laenuteenindusmäär (DTI)= kõigi olemasolevate finantskohustuste kuumaks + taotletava laenu kuumaks / taotleja netotulu. Laenutaotluse analüüsi käigus oli arvestatud: laenutaotleja deklareeritud sissetulek 600 eurot, igakuised finantskohustused 0 eurot, taotletava laenu kuumakse 26,66 eurot. Laenuteenindusmäär DTI = 26,66 : 600 = 4,44 % Päring Krediidiinfo andmebaasi 06.04.2019 kinnitas, et kostjal puudusid maksehäired. Kogutud andmete põhjal asus Bigbank AS seisukohale, et kostja on suuteline võlakohustuse täitma 26,66 euro suuruste kuumaksetega ning rahuldas kostja taotluse. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 1.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bigbank AS kostjale 18.05.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli nelja kuu maksetega viivituses, ning tuginedes lepingu punktile 4.1.1., saatis Bigbank AS 01.07.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 4.1. ja 4.1.1. ütles Bigbank lepingu üles 01.07.2020. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale nii posti teel Omniva vahendusel kui ka e-posti vahendusel. Omniva tõendid kinnitavad, et „Saaja ei olnud kättesaadav“. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja tasunud krediidisumma katteks 151,82 eurot (662,90 – 151,82 = 511,08). Kostja poolt tasumata põhivõlg Bigbank AS-le on 511,08 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata alljärgnevad maksegraafikujärgsed intressi maksed: 16.03.2020 maksest 3,36 eurot; 15.04.2020 makse summas 11,01 eurot; 15.05.2020 makse summas 10,67 eurot; 15.06.2020 makse summas 10,33 eurot; 15.07.2020 maksest 4,80 eurot. Tasumata intressi kogusumma 40,17 eurot. Käesoleval juhul on lepingu põhitingimustes kokku lepitud viivisemäär 25,85 % aastas tagastamata järelmaksu summa jäägilt. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata viivis osamaksete tasumisega hilinemise eest, kuid hageja loobub laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise nõudest. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 01.07.2020 järgnevast päevast, mis on alates 02.07.2020 kuni hagi esitamiseni alljärgnevalt: põhinõudelt 511,08 eurolt perioodil 02.07.2020 – 05.05.2023 ehk 1038 päeva eest kokku summas 375,71 eurot (511,08 x 25,85 % x 1083/365). Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Samuti on hageja seisukohal, et hagiavalduses välja toodud viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Seadusandja ja kohtupraktika on asunud seisukohale, et ebamõistlikult suureks saab pidada viivise määra, mis ületab kolmekordselt VÕS § 113 lõikes 1 ja §-s 94 sätestatud viivise määra. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 511,08 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 06.05.2023 vastavalt lepingus kokku lepitud määras 25,85 % aastas. Bigbank AS loovutas 07.08.2020 lepingust nr xxxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le, mida tõendab lisatud kinnitus (dtl 55). Loovutatud nõudes oli kostja põhivõla suuruseks 511,08 eurot, tasumata intress 40,17 eurot, viivis ja võla sissenõudmisega seotud kulu. 10.08.2020 saadetud meeldetuletusega (dtl 56) teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 20.08.2020 (dtl 57) ja 30.08.2020 (dtl 58). Tuginedes tarbijakrediidilepingu punktile 5.3. ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 30 eurot (20 + 5 +5 = 30).
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ema I A vahendusel – 19.07.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 19.07.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 02.08.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 07.08.2020 Bigbank AS kinnituse nõude loovutamise kohta, milles pank kinnitab, et on 07.08.2020 loovutanud Bigbank AS ja A L vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva nõude vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 GelvoraSergel OÜ-le (praegune GS Core OÜ) (dtl 55). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Bigbank AS vahel 06.04.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Sellele vaatamata ei ole kostja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 511,08 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu lõpetamise seisuga 01.07.2020 olid sissenõutavaks muutunud graafrikujärgsed intressimaksed
kokku summas 40,17 eurot, sh. 16.03.2020 - 3,36 eurot; 15.04.2020 - 11,01 eurot; 15.05.2020 10,67 eurot; 15.06.2020 - 10,33 eurot; 15.07.2020 - 4,80 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele tasumata intress sumnmas 40,17 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista peale lepingu lõppemist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel edastatud tasuliste meeldetuletuskirjade (10.08.2020, 20.08.2020, 30.08.2020) eest 30 eurot (20 + 5 + 5). VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 25,85% aastas põhinõudelt 511,08 eurolt alates 02.07.2020 – 05.05.2023 kokku summas 375,71 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 25,85% aastas vastavalt hageja taotlusele alates 06.05.2023 – 27.11.2023 (k.a) 206 päeva eest, mis moodustab 74,56 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.11.2023 seisuga kokku summas 450,27 eurot (375,71 + 74,56). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.11.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 25,85% aastas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 511,08 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 60,81 eurot (511,08 – 450,27). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja esindaja tasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja õigusabikulu summas 20 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 300 eurot (280 + 20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.