AS Aktiva Portfolio hagiavaldus X vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
389,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Aktiva Portfolio (kustutatud, registrikood 16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) kirjalik (liht)menetlus
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagiavaldus X vastu osaliselt.
2.Mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 98,81 eurot, samuti viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.
3.Mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed nr 42-48) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev
4.Jätta maakohtu menetluskuludest 54% kostja kanda ja 46% hageja kanda.
2-22-125333
5.Mõista Xlt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulud 164,16 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 17. juunil 2020.a järelmaksulepingu nr PHO02102, mille alusel sai kostja 299 eurot krediiti. Krediit on välja makstud, kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 134,52 eurot, sellest 45,38 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 69,24 eurot intressi katteks ning 19,90 eurot lepingutasu katteks.
2.Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu
26.oktoobri 2021.a avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 29. oktoobri 2021.a kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 253,62 eurot, intressi 22,24 eurot, võla sissenõudmiskulusid 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 41,76 eurot ning viivist alates 10. septembrist 2022.a kuni põhivõla tasumiseni 15,9% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
2/7
2-22-125333
4.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 01. märtsil 2023.a ettepaneku esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet. Selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest ja kontrollis maksehäirete olemasolu, maksehäireid ei tuvastatud.
5.Maakohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu andmisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 12. septembril 2023.a ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 299 eurot ning on teinud tagasimakseid 134,52 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja kostjalt 299 – 134,52 = 164,48 euro väljamõistmist ning viivist põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud, taotleb hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist kostjalt.
7.Kohus täpsustas 07. novembril 2023.a hageja nõudearvestust. Menetlusosalised täpsustatud nõudearvestusele vastuväiteid ei esitanud.
8.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna. Vastusena kohtu
04.septembri 2023.a kohtunõudele täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitatud, seega lähtub kohus 08. novembri 2022.a nimekirjast, mille kohaselt on hageja menetluskulud 380 eurot (riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 98,81 eurot ning seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõistab kohus välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed (põhi)osamaksed. Krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
10.Inbank AS ja X sõlmisid 17. juunil 2020.a järelmaksulepingu, mille alusel sai kostja 299 eurot krediiti (dtl 23). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu punktile 3 oli Xl kohustus krediit vastavalt graafikule (dtl 24) tagasi maksta.
11.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30. novembril 2019.a krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. Maakohus ei lähtu 31. mai 2020.a määrast, kuna see avaldati 25. juunil 2020.a, s.o pärast järelmaksulepingu nr PHO02102 sõlmimist. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 34,61% aastas (dtl 23), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 134,52 eurot, millest 45,38 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 69,24 eurot intressi katteks ning 19,90 eurot lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (253,62 eurot), intressi (22,24 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks 3/7
2-22-125333 muutunud viivise (41,76 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina (15,9%) põhinõudest.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Kohus selgitas 01. märtsil 2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 60-61).
16.Hageja 03. aprilli 2023.a vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt täitis kostja küsimustiku, mille kohaselt oli ta igakuine netosissetulek 608 eurot ja väljaminekud puudusid (dtl 74-75). Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, arvutas netosissetulekust maha laenu osamakse (10,41 eurot) ning järeldas, et kostjale jääb igakuiselt reservi vähemalt 597,59 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 93).
16.2.Krediidiandja lähtus kostja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Objektiivselt ei ole võimalik, et kostjal üldse väljaminekuid ei olnud, nagu ankeedis on märgitud.
16.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse 4/7
2-22-125333 korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
16.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Hageja on 12. septembril 2019.a esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
19.Kostja sai lepingu alusel krediiti 299 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 134,52 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud esialgse maksegraafiku (dtl 24) järgsed põhivõla osamaksed nr 1-28 täies ulatuses ning 0,24 eurot 29. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 12. novembril 2022.a.
20.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 26. oktoobri 2021.a avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
21.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
5/7
2-22-125333
22.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa esialgse maksegraafiku 29. põhiosamaksest (6,66 – 0,24 = 6,42 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 30-41 (summas 92,39 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 98,81 eurot. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja osamaksed nr 42-48 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Hageja ei esitanud 07. novembril 2023.a saadetud nõude arvestust puudutavale kohtunõudele (dtl 107) vastuväiteid.
23.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 15,9% aastas) jäävad rahuldamata. Hageja 12. septembri 2023.a avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.
24.Kohtuotsuse kuulutamist ei takista asjaolu, et hageja on 06. novembril 2023.a äriregistrist kustutatud (Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tulemusena). TsMS § 353 lg-te 1 ja 2 kohaselt peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus juriidilise isiku lõppemise korral, välja arvatud juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Hagejat esindab lepinguline esindaja ning menetluse peatamise taotlust esitatud ei ole. Seetõttu kuulutab kohus otsuse kavandatud ajal. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
25.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
26.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 305,86 euro tasumist (sh põhivõlg 253,62 eurot, intress 22,24 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot) ning viivist 15,9% aastas. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 98,81 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 65,67 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 54% (arvestuse aluseks olev tehe: 164,48 / 305,86 * 100 = 54%). Seega jäävad menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud 46% ulatuses hageja kanda.
27.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 380 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 220 eurot). Kohus andis hagejale 04. septembril 2023.a võimaluse esitada lõplik menetluskulude nimekiri. Kuna hageja seda ei teinud, lähtub maakohus 08. novembri 2022.a menetluskulude nimekirjast (dtl 46).
28.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
29.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS 6/7
2-22-125333 § 484 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on 220 eurot ning toiminguks on hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule (ajalise arvestusega 1,8 tundi ehk 1 tund ja 48 minutit, tunnitasu 120 eurot, käibemaksu ei lisandu). Maakohus on seisukohal, et 1 tund ja 48 minutit hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (koos alusdokumentide kogumise ja analüüsiga) ei ole ülemäärane. Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude ja tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 1,8 * 80 = 144 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
30.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 + 144 = 304 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 54% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,54 * 304 = 164,16 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
31.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 18. jaanuari 2023.a määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.