2-25-122549
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-122549
Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad
ja
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi H.M vastu võlgnevuse nõudes nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (RK 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX) Kostja: H.M (IK XXX, elukoht XXX, XXX, e-post xxxx)
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine, riigilõivust poole tagastamine
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 19.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Seoses võlgniku H.M (kostja) vastuväitega 1(4)
2-25-122549 makseettepanekule andis kohtunikuabi asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. Hageja esitas 23.10.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse (leppetrahv) 55 eurot nõudes. Hageja nõue kostja vastu tuleneb kostja poolt sõiduki registreerimismärgiga nr xxxx omaniku/ vastutava kasutajana 06.11.2024 hageja opereeritavas parklas xxxx parkimiskorralduse rikkumisest. Viru Maakohus 28.10.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ning andis kostjale 14 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esitas 29.10.2025 kohtule omapoolsete selgitusteta maksekorralduse EFTA Legal OÜ-le 70 euro tasumise kohta. Kohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimiseks tuleb kostjal pöörduda otse hageja poole. Hageja esitas 07.11.2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt hageja loobub hagist põhjusel, et hagejale on tasutud hagiavalduse aluseks olev 55 eurot leppetrahvi võlgnevus ja menetluskulud 15 eurot. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-25-122549 menetluse lõpetamist. Hageja palub: 1) võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-122549 edasine menetlus; 2) rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (17,5 eurot) hageja esindaja arveldusarvele; 3) mõista kostjalt hageja kasuks ülejäänud riigilõiv summas 82,5 eurot; 4) jätta tekkinud menetluskulud summas 275 (270 + 5) eurot täielikult kostja kanda; 5) märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole tähtaegselt, so hiljemalt 03.12.2025, esitanud seisukohta menetluse lõpetamise ja hageja menetluskulude osas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja esitas 07.11.2025 hagist loobumise taotluse. Kohus andis kostjale 5 päeva seisukoha esitamiseks loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirjale. Kostja sai vastuse kätte hiljemalt 28.11.2025 (TsMS § 3141 lg 2 alusel, kohtumäärus toimetati hagejale kätte selle saatmisega hageja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile). Kostja seisukohta kohtule ei edastanud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostjale on antud täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks, kuid ta pole seda teinud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 2(4)
2-25-122549
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist kohtule. Hageja on kohtule avaldanud, et arvestas kostja poolt tasutud summa 70 eurot põhivõlgnevuse katteks (55 eurot) ja osaliselt menetluskulude katteks (15 eurot). Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 03.12.2025, esitanud seisukohta hageja menetluskulude osas. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, milles selgitas, et ta ei olnud rahatrahvist teadlik. Seega sai kostja vähemalt maksekäsu kiirmenetluses teada parkimislepingu rikkumisest ja leppetrahvi nõudest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni saamiseks ning leppetrahvi tasumiseks. Seda kostja aga ei teinud. Kostja esitas 29.10.2025 kohtule omapoolsete selgitusteta maksekorralduse EFTA Legal OÜ-le 70 euro tasumise kohta, kuid see toimus peale hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus ei tuvastanud, et esinevad TsMS § 162 lg 4 erandlikud asjaolud TsMS § 168 lg 5 kohaldamise kõrvalekaldumiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + hagi esitamisel 35 eurot). Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 17.5 euro tagastamist oma arvelduskontole ning ülejäänud 82.5 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist kostjalt. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17.5 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel, hageja taotluses näidatud esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele EE507700771007682828 LHV Pank, kasutades viitenumbrit 6872999. Kuivõrd kohus tagastab hagejale osaliselt riigilõivu summas 17.5 eurot, saab hagejale hüvitatava riigilõivu suurus olla maksimaalselt 82.5 eurot. Menetluses tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd hagi võeti menetlusse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 82.5 eurot, mis tuleb tasuda hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EE642200221076244488 Swedbank AS-is, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6872999. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 5 eurot (20-15). 3(4)
2-25-122549 Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 5 eurot (TsMS § 4842). Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2h15min. Hageja selgitab, et 2h15min on tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning hagist loobumise taotluse esitamisega. Kuigi kohus nõustub, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, on vaidluse mahtu ja vähest keerukust arvestades õigusabikulu ajaline maht üle paisutatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks ning hagist loobumise taotluse koostamiseks võiks mõistlikult kokku aega kuluda 1h15min. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus märgib, et õigusabi maht ei saa olla oluliselt suurem ka näiteks tõendite kogumise tõttu, kuivõrd eeldatavasti olid hagiavaldusele lisatud tõendid (fotod sõidukist ja parkimisalast ning väljavõtted kohtueelsetest nõudekirjadest) hageja valduses. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 150 eurot (1,25x120). Kogumis on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 237.50 eurot (150+5+82.5), mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt (237.50 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.