Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1/4

2-23-130179 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 426,12 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus 17.10.2023 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.11.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja, R (müüja) ja E AS (faktor) sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega. Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.ks kuupäevaks, esimese osamaksega 15.07.2021 summas 16,39 eurot ning viimase osamaksega 15.06.2024 summas 16,39 eurot. Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,90% aastas ja 0,03% päevas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,90 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr aastas oli 37,96% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 590,04 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik 2/4

2-23-130179 teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida ostja on kohustatud maksma: krediidisumma 373,39 eurot, aastane intressimäär 9,90%, igakuine haldustasu 2,90 eurot, ühekordne lepingutasu 0 eurot. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.02.2022 osamaksest. Faktoor teavitas kostjat 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis Kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.07.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 15.07.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX. 20.09.2022 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 317,92 eurot, intresside 26,65 eurot, lepingu haldustasu 14,50 eurot, viiviste 40,96 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot väljamõistmist. Hageja nõuab ka mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 317,92 eurot alates 02.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni 9,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Viru Maakohus 02.11.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 08.11.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja muu hulgas sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 580 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg 1, lg 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud hageja menetluskulud 3/4

2-23-130179 maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu seoses hagiavalduse koostamisega (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on mõistliku suurusega. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 180 eurot (seal hulgas käibemaks). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 340 eurot (140+20+180). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.