2-23-128079/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K. H.il tasuda Revensen OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja sõlmis 18.05.2022 Ü OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr xxxx 500,00 EUR saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenusaaja sai lepingueelse teabe laenutaotluse esitamisel. Lisaks Lepingueelne teave saadetakse e-mailile enne lepingu sõlmimist. Laenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 500,00 EUR intressiga 21.00% aastas ja 0.058% päevas (p 1.10 ja laenulepingu põhitingimuste lisa 2 p 3), tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 20.06.2022.a. annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 23,34 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 20.05.2025.a. Kokku kohustus kostja tasuma 865,24 EUR (p 1.12; igakuised osamaksed 23,34 x 36 kuud + 25,00 eurot lepingutasu). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 18.05.2022 kostja pangakontole. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Pärast laenulepingu nr xxxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 250,04 EUR. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Ü OÜ saatis 05.02.2023; 05.06.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist.

Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Seega hageja on seisukohal, et täiendav aeg oli edutu. Ü OÜ edastas 28.06.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik Lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 28.06.2023 kostjal oli viivitus 4 kuu ja 9 päeva eest. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 13.07.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 13.07.2023 teatise. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 493,17 EUR (s.h põhivõlg 390,81 EUR, intressid 25,61 EUR, hooldustasust summas 19,35 EUR, viivis 22,40 EUR seisuga 02.10.2023 ja sissenõudmiskulud summas 35,00 EUR). Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 18.05.2022 laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 390,81 EUR, intress 25,61 EUR, lepingu hooldustasu 19,35 EUR, sissenõudmiskulud 35,00 EUR ja seisuga 02.10.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 22,40 EUR ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 03.10.2023.a põhinõudelt 390,81 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 21.00% aastas. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.10.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021.a. määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16.95%. Kostja sõlmis asjaolude kohaselt laenulepingu nr xxxx Ü OÜ-ga 18.05.2022, asjaolude kohaselt on laenulepingu põhitingimuste p 3 ja laenulepingu p 1.11 krediidikulukuse määr on 50,74%. Seega vastas 18.05.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr (50,74%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%) ning laenulepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406.2 lg 1 ega ole tühine. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulud 360 eurot. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 175 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 3 tundi, tunnimääraga 120 eurot/tund. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 390,81 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele ega ole õiguslikult keerukas. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*120). Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 435 eurot (175+20+240), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.