Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9400
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) 06.06.2022 otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5577
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207) Puudutatud isik (sissenõudja): OÜ AIRES LAENUD (registrikood 10995828), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed AN ja VV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus Harju Maakohtu 27.10.2022 määruse resolutsiooni punkti 1 peale läbi vaatamata.
2.Keelduda X määruskaebusele tõendina lisatud Harju Maakohtu 13.10.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-4404 (riigilõivu tagastamine) vastuvõtmisest.
3.Täiendada Harju Maakohtu 27.10.2022 määruse põhjendusi. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.10.2022 määrus muutmata.
5.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-9400 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (võlgnik) esitas 27.06.2022 (täpsustatud 25.07.2022) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 06.06.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2021/5577, paludes kohtutäituri 06.06.2022 otsuse tühistada ja kohustada täiturit 16.05.2022 kaebust uuesti läbi vaatama, arvestades maakohtu 01.03.2022 määruse põhjendusi tsiviilasjas nr 2-21-16608.
1.1.OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja) avalduse alusel algatas kohtutäitur 11.08.2021 täiteasjas nr 022/2021/557 täitemenetluse võlgniku suhtes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks summas 15 000 eurot. Kohtutäitur suurendas sundtäidetavat nõuet 21.09.2021 täitmisteates. Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 25.02.2015 notariaalne dokument nr 963, mille alusel on võlgnikule kuuluv kinnisasi (asukohaga XXX, Tallinn) koormatud hüpoteekidega ja selle igakordne omanik on nõustunud kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega on tagatud sissenõudja nõuded, mis tulenevad sissenõudja ja võlgniku ning C (võlgniku lahutatud abikaasa) vahel 25.02.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 1500812 ja selle võimalikest lisadest. Samuti on täitedokumendiks Tallinna notari Margus Veskimäe 31.08.2021 notariaalne dokument nr 5408, mille alusel omandas sissenõudja AS-lt TBB pank (endine ärinimi TALLINNA ÄRIPANGA AS) I järjekoha hüpoteegi summas 60 000 eurot, mis andis sissenõudjale õiguse nõuda I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude täitmist.
1.2.Maakohus rahuldas 01.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-16608 võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri 08.10.2021 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5577 ning kohustas kohtutäiturit vaatama võlgniku 20.09.2021 kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks uuesti läbi. Maakohus nõustus võlgnikuga, et täitmisavalduses kajastatud sissenõudja põhi- ja kõrvalnõuete suuruse kujunemine ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1-41 kohaselt piisavalt selge ja detailne selleks, et algatada selle alusel rahalise nõude sundtäitmine.
1.3.Juhindudes maakohtu selgitustest vaatas kohtutäitur võlgniku 20.09.2021 kaebuse uuesti läbi. Kohtutäitur andis sissenõudjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Sissenõudja esitas 03.03.2022 täiendatud täitmisavalduse, täies ulatuses krediidilepingu nr 1500812 lisad 1 ja 2 ning nendes kokkulepitud tasumise graafikud, krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirja ning täpsustatud põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse. Kohtutäitur jättis 28.04.2022 otsusega võlgniku kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse läbiviimiseks on sissenõudja piisavalt põhistanud nimetatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav. Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 28.04.2022 otsusele täiteasjas 022/2021/5577, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-7297.
1.4.Kohtutäitur koostas 04.05.2022 teate võlgnikule täiteasjas nr 022/2021/5577, millega täiendati 11.08.2021 täitmisteadet võlgnikule ja täpsustati täitemenetluses sissenõutavat summat. Võlgnik esitas kohtutäiturile 16.05.2022 kaebuse 04.05.2022 teate peale. Võlgnik on
2-22-9400 seisukohal, et sissenõudja ei esitanud põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust ning kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud ja võlgnevuse arvestus ei ole selge. Sissenõudja väitel on krediidilepingu nr 1500812 alusel perioodil 17.08.2020 kuni 15.06.2021 tasumata 6640,93 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõtte järgi on ta tasunud lepingu nr 1500812 alusel perioodil 10.09.2020 kuni 09.05.2021 4930,80 eurot. Perioodil 2015-2021 tegi võlgnik makseid kokku 15 503,90 eurot, mitte 15 406,08 eurot nagu väidab kohtutäitur. Sissenõudja ei ole esitanud krediidilepingule vastavat nõudearvestust, mille usutavust saaks hinnata. Sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet võlgnike vastu 15 000 eurot ületavas summas. 25.02.2015 tagatiskokkuleppes on ka hüpoteegiga tagatud nõuete loovutamine, nende nõuete loovutamise järjekord, kokku lepitud notariaalselt kinnitatud vormis ning seda järjekorda ei ole notariaalselt kinnitatud kokkuleppega muudetud. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. Võlgnik palus lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/5577.
1.5.Kohtutäitur vaatas võlgniku 16.05.2022 kaebuse läbi 06.06.2022 otsuses, milles jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur osundas, et võlgniku kaebuses käsitletud küsimused kattusid olulisel määral 28.04.2022 otsusega lahendatuga. Täitur jäi 28.04.2022 otsuses toodud seisukohale, et täitemenetluse läbiviimiseks on sissenõudja piisavalt põhistanud nimetatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav. Esitatud on Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 31.08.2021 tõestatud hüpoteekide üleandmise leping nr 5408. Samuti on esitatud AS TBB Pank ja sissenõudja kinnitused selle kohta, et 08.09.2021 on sissenõudja ja AS TBB Pank vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel on AS-ile TBB Pank läinud üle sissenõudja kõik nõuded võlgniku ja C vastu, mis tulenesid sissenõudja ja võlgnike vahel 25.02.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 1500812 ja selle võimalikest lisadest ning nõude loovutamine tagasi AS TBB Pank poolt sissenõudjale. Toimunud on võlgniku poolt kirjeldatud olukord, kus sissenõudja loovutas kõigepealt nõude pangale ja seejärel loovutas pank nõude sissenõudjale tagasi.
1.6.Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 06.06.2022 otsusele täiteasjas 022/2021/5577 koos taotlusega tõendite kogumiseks, milles kordab 16.05.2022 kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud seisukohti. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur pidas kaebust põhjendamatuks ja jäi 06.06.2022 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palus jätta menetluskulud võlgniku kanda.
2.1.Lähtutud on sissenõudja poolt 03.03.2022 esitatud täpsustatud täitmisavaldusest, arvestusest, krediidilepingu lisadest ja nendes kokkulepitud tasumise graafikutest, lepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirjast.
2.2.Esitatud lepingu, selle lisade ning arvestuse kohaselt on sissenõudja krediidilepingu ja selle lisade alusel teostanud laenusaajale kolm makset: 25.02.2015 40 000 eurot, 07.07.2017 suurendati laenusummat 10 000 euro võrra ja 19.02.2019 suurendati laenusummat täiendavalt 7750 euro võrra. Laenumaksed kajastusid laenujäägi suurenemises. Kokku väljastas sissenõudja laenu 57 750 eurot. Sissenõudja arvestuse kohaselt on võlgniku poolt alates lepingu nr 1500812 sõlmimise hetkest kohustuse täitmiseks laekunud kokku 15 406,08 eurot, millest on vastavalt kokkulepitud maksegraafikutele arvestatud 1162,84 eurot põhiosa ja 14 243,24 eurot kõrvalnõuete katteks. Sissenõudja kinnitas, et on täitmisvalduse koostamisel arvestanud
2-22-9400 võlgniku poolt tasutud makseid vastavalt lepingule, selle lisadele ja kokkulepitud maksegraafikutele, kuid hilisema laenukohustuse täitmata jätmise tõttu tuli leping üles öelda ja sissenõudja kinnitab võlgnevuse olemasolu summas 63 729,24 eurot (03.08.2021 täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga). Kaebusele esitatud lisa kohaselt on vastuses märgitud sissenõudja nõue 20.01.2022 seisuga, mitte 03.03.2022 seisuga nagu see on esitatud täitemenetluses, seega võibki lisanduva viivise arvelt nõue olla muutunud.
2.3.Sissenõudja esitatud arvestuse kohaselt oli lepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga 28.06.2021 laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020 summas 6987,86 eurot (335,96 eurot + 6651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses. Krediidilepingu ülesütlemist võlgnikud teadaolevalt vaidlustanud ei ole, nõue on sissenõutavaks muutunud, seega on täitemenetluses realiseeritavaks muutunud ka kinnisasja koormavad hüpoteegid. Täitmisavalduse esitamisel moodustas sissenõudja nõue 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg on 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot (17.08.2020-28.06.2021 tasumata intressimaksed) ja viivis 690,18 eurot (29.06.202103.08.2021, viivis 0,034% päevas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 56 387,16 eurot). Sissenõudja viitas lepingu punktidele, millises ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Sissenõudja detailsele arvestusele täpseid vorminõudeid ja tingimusi ei ole kehtestatud.
2.4.Käesoleval juhul on sissenõudja täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks piisavalt põhistanud täitmisele esitatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Nõude täiendava hindamisega ületaks kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet. Võlgniku väitel on ta nõude tasunud, kuid sissenõudja kinnitusel on see toimunud vaid osaliselt ja krediidilepingu kehtivuse ajal. Sissenõudja on esitanud materiaalõigusliku vastuväite, mida kohtutäitur lahendada ei saa. Võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
3.Sissenõudja kaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 27.10.2022 määrusega võlgniku taotluse tõendite kogumiseks (p 1) ja kaebuse (p 2) rahuldamata. Menetluskulud jäid võlgniku kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.1.Kohtutäitur ei pea täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel hakkama tuvastama lepingute ja nende lisade ehtsust. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile lisaks täpsustatud täitmisavalduse, krediidilepingu lisad, krediidilepingu ülesütlemise teate, kinnituse nõude loovutamise kohta ja maksete arvestuse. Nimetatud dokumendid on edastatud kohtule kohtutäituri vastuse lisana. Täitemenetluse seadustikust lähtuvalt on kohtutäituri jaoks piisav, kui sissenõudja tõendab kohtutäiturile nõude aluse, mida käesolevalt on sissenõudja ka teinud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas on sissenõudja nõue kujunenud ning esitatud on nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 27.10.2022 määruse ja kohtutäituri 06.06.2022 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5577 tühistada ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 16.05.2022 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
2-22-9400
5.1.Maakohus on TMS § 23 lg 41 valesti kohaldanud ja rikkunud oluliselt määruse põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub kohtutäituriga, et võlgnikul on tasumata graafikujärgsed põhiosa ja intressimaksed summas 6987,86 eurot ning sissenõudja nõue täitmisavalduse esitamisel oli 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot ja viivis 690,18 eurot. TMS § 23 lg 41 näeb ette, et koos hüpoteegi seadmise lepinguga tuleb täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile esitada ka tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, et vähendada vaidlusi sissenõutava summa suuruse üle ja riski sissenõudja positsiooni kuritarvitamiseks. Tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega. Hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril kohustus täitemenetluse alustamise eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida.
5.2.Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei oma tähtsus võlgniku väide, et sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas. Tagatislepingu punkti 2.2.3 järgi selleks, et sissenõudjal tekiks hüpoteegiga tagatud nõue võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingust nr 1500812 tulenevas nõudes, peab sissenõudja kõigepealt selle nõude loovutama pangale ja seejärel peab pank selle nõude loovutama sissenõudjale tagasi. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. 25.02.2015 tagatiskokkuleppes on hüpoteegiga tagatud nõuete loovutamine, nende nõuete loovutamise järjekord, kokku lepitud notariaalselt kinnitatud vormis ning seda järjekorda ei ole notariaalselt kinnitatud kokkuleppega muudetud.
6.Kohtutäitur leiab, et vaidlustatud 27.10.2022 määrus on õige ja seaduslik ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Määrus on piisavalt põhjendatud. Võlgniku poolt kohtule esitatud määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja maakohtule esitatud korduvate kaebustega ning kohtutäituril puudub võimalus uusi ja täiendavaid selgitusi enam anda. Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud nõude arvestus on kohtutäiturile piisaval määral jälgitav ning kõikide maksekorralduste nõudmine täitmisavalduse esitamisel ei saa olla kooskõlas seadusandja tahte ega kohtupraktikaga. Kohtutäitur ei saa lahendada materiaalõiguslike asjaolusid ning võlgnikul on TMS § 221 aluse võimalik esitada selles osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida ta on käesoleval juhul ka teinud.
7.Sissenõudja määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1 peale kaebeõiguse puudumise tõttu. Maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud.
9.1.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis
2-22-9400 maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
9.2.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Võlgnik vaidlustab määruse tervikuna, vaidlustades sellega maakohtu määrust ka osas, milles maakohus otsustas jätta võlgniku taotluse tõendite kogumiseks TsMS § 236 lg 2 tähenduses (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) rahuldamata. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ei näe TsMS ette kaebeõigust.
10.Võlgnik esitas koos määruskaebusega Harju Maakohtu 13.10.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-4404, millega lahendati riigilõivu tagastamise taotlus. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Esitatud tõend peab olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1). Kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust teise tsiviilasja riigilõivu tagastamise määrus, mistõttu tuleb see jätta asja materjalide juurde võtmata. Kuna dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus see tagastada.
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Vaidlustatud määruse põhjendusi tuleb täiendada võlgniku vastuväite osas, et võlaõigusliku nõude loovutamine peab toimuma notariaalses vormis. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Võlgniku vastuväidete kohaselt puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu. Kohtupraktikas on TMS 23 lg 41 kohaldamisel selgitatud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-164-12, p 36). Kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-29-14, p 23). Kohtupraktikas ja õigusnormides ei ole kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja vormis nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb. Nõude kujunemine peab olema kohtutäituri jaoks arusaadav ja kohtu poolt kontrollitav. Vastavalt maakohtu poolt 01.03.2022 tsiviilasjas nr 2-21-16608 antud juhistele tuli kohtutäituril võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kuidas on kujunenud sissenõudja täitmisavalduses märgitud võlgnevus nii põhi- kui kõrvalnõuete osas.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur on maakohtu poolt antud juhiseid järginud ja sissenõudja nõuet on piisaval määral kontrollitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud määruses, et esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas on sissenõudja nõue kujunenud ja esitatud on nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid. Sissenõudja esitas 03.03.2022 kohtutäiturile täpsustatud täitmisavalduse, nõude arvestuse seisuga 03.03.2022, krediidilepingu lisad 1 ja 2 maksegraafikutega ning laekunud maksete ülevaate (vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisad 1 kuni 5). Materjalidest nähtuvalt väljastas sissenõudja laenu kokku 57 750 eurot. Vastavalt krediidilepingu lisale 2 oli seisuga 17.08.2020 tagastamata laenu põhiosa jääk 56 387,16 eurot. Viimane laekumine laenukohustuste katteks toimus 10.05.2021, mis on arvestatud osaliselt 17.08.2020 graafikujärgse makse katteks. Kohtutäitur on 28.04.2022 ja 06.06.2022 otsuses toonud välja selge võlgnevuse arvestuse, mis vastab 03.03.2022 esitatud võlgnevuse arvestusele. Sissenõudja poolt 03.03.2022 esitatud
2-22-9400 arvestuse kohaselt oli laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga 28.06.2021 laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020 summas 6987,86 eurot (335,96 eurot + 6651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses. Ringkonnakohtu hinnangul saab 03.03.2022 esitatud põhi- ja kõrvalnõuete arvestust pidada arusaadavaks ja piisavalt detailseks. Sissenõudja nõude kujunemine on kontrollitav ja jälgitav ning nõuded on kohtutäiturile tehtud usutavaks (vt ka poolte vaidlust sama nõude selguse osas samas täiteajas TlnRnKm 19.10.2023, 2-22-7297, p-d 15, 16 ja 37).
14.Ülesütlemise teatest nähtuvalt ütles sissenõudja krediidilepingu nr 1500812 üles 28.06.2021 (vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisa 6). Seega on nõue muutunud sissenõutavaks võlaõigusseaduse § 82 lg 7 järgi ja täitemenetluses on täidetavaks muutunud ka kinnisasja koormavad hüpoteegid. Võlgniku väitel järeldub tagatislepingust, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. Ringkonnakohus selgitab, et AS TBB pank ja sissenõudja on esitanud kinnituse selle kohta, et 08.09.2021 on pooled sõlminud nõudeõiguse loovutamise lepingu. Toiminud on pangale loovutatud nõude tagasiloovutus sissenõudjale (vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisad 8 ja 9). Kohtule on esitatud ka Tallinna notari Margus Veskimäe 31.08.2021 notariaalne dokument nr 5408, mille alusel omandas sissenõudja AS-lt TBB pank I järjekoha hüpoteegi summas 60 000 eurot, mis andis sissenõudjale õiguse nõuda I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude täitmist (vt võlgniku 27.06.2022 kaebuse lisa 16).
15.Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse etteheitega maakohtu põhjendamiskohustusele. Vastatud ei ole võlgniku vastuväitele, et võlaõigusliku nõude loovutamine peab toimuma notariaalses vormis. Maakohtu minetus ei anna alust vaidlustatud määrust tühistada, sest praegusel juhul sellist kokkulepet tõendatud ega põhistatud ei ole. 25.02.2015 tagatiskokkuleppes sellist kokkulepet ei nähtu. Seega sai võlaõigusliku nõude loovutada ka lihtkirjalikus vormis, mis on toimunud (vt kohtutäituri 08.08.2022 vastuse lisad 8 ja 9). Ringkonnakohus täiendab määruse põhjendusi selles osas.
16.Eeltoodust tulenevalt puudus kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks või alustatud täitemenetluse lõpetamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäitur avaldas, et temal lepinguline esindaja puudub ja ta ei esitanud menetluskulude nimekirja. Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastust esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
18.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.