Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei otsuse peale täiteasjas nr 084/2025/1182
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group” määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ (Läti registrikood 40103872150), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isikud: Võlgnik Gllamm Assets OÜ (registrikood 12531777) Sissenõudja Nordic Hypo AS (registrikood 11881110) Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Oksana Kutšmei 4. septembril 2025 esitatud otsus täitemenetluse lõpetamise kohta.
2.Jätta rahuldamata Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ taotlus liita tsiviilasi nr 2-25-8997 tsiviilasjaga nr 2-25-5396.
3.Jätta Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 määrus muutmata ja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ (avaldaja) esitas 9. juunil 2025 kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 29. mai 2025 otsusele täiteasjas nr 084/2025/1182 ning taotles otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja on täiteasjas nr 084/2025/1182 menetlusosaline, menetluses täidetakse Nordic Hypo AS-i (sissenõudja) nõuet. Avaldaja kasuks on Gllamm Assets OÜ (võlgnik) kinnisasjale seatud hüpoteek kõige viimasele järjekohale, mistõttu kinnisasja müümisel see kustutatakse ja tema kohtuasjas nr 2-23-9338 esitatud hagi jääb tagamata. Võlgniku kinnisasjale sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid tagavad nõuded hoopis Green Pallet Production OÜ vastu, mis on registrist kustutatud. 1. mail 2025 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid kohtutäitur jättis selle rahuldamata põhjendusega, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-st 5 tulenevalt jääb pärast Green Pallet Production OÜ kustutamist sissenõudja ees vastutama võlgnik. Etteheitele tagatiskokkuleppe ja nõude detailse arvestuse esitamata jätmise kohta kohtutäitur ei vastanud. Kuivõrd avaldajale ei võimaldatud juurdepääsu täitetoimikule, siis tuleb eeldada, et alusnõuet tõendavaid dokumente ega nõude arvestust sissenõudja kohtutäiturile esitanud ei ole. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 2 annab kolmandale isikule õiguse taotleda täitemenetluse lõpetamist, mistõttu on see õigus ka avaldajal. Ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ei taga nõudeid võlgniku vastu. Kuigi AÕS § 325 lg 5 annab hüpoteegipidajale võimaluse nõude rahuldamiseks kinnisasjast saadava raha arvel ka siis, kui omanikust juriidiline isik on lõppenud, ei vabasta see kohtutäiturit TMS § 23 lg 41 täitmisest, mis kohustab sissenõudjat esitama kohtutäiturile lõikes loetletud dokumente ja kohtutäiturit neid kontrollima (Tln RgKm nr 2-21-16595/14, p 13.1). Neid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (TlnRgKm nr 2-229400/13, p 12; TlnRgKm nr 2-22-7294/22, p 13.1). Vaidlustatud otsuses ei väida kohtutäitur, et ta oleks hüpoteekidega tagatud nõuete põhistatust kontrollinud. Kohtutäitur nimetab, et sissenõudja esitas lepingu koos lisadega, kuid ei maini nõude arvestust. Seejuures on kohtutäitur teinud pingutusi, et takistada avaldajat täitetoimikuga tutvumast. TMS § 48 lg 1 p 7 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kuna täitemenetlust alustati vaatamata ühe sundtäitmise eelduse puudumisele, on kohane õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 tähenduses (TlnRgKm nr 2-21-16595/14, p 13.1).
2.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulu avaldaja kanda. 2
Sissenõudja jagab kohtutäituri seisukohti, kohtutäitur on õigesti kohaldanud AÕS § 325 lg-s 2 sätestatut. AÕS § 325 lg 5 kohaldamise kohtupraktikas on korduvalt välja toodud, et kohustuste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue lõpeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel. Ka on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 kohaldamise osas õiguskirjanduses selgelt väljendatud seisukoht, et juriidilise isiku lõppemisega ei lõpe tema kohustuste täitmiseks kolmandate isikute antud sellised tagatised, mis ei ole juriidilise isiku kohustustega aktsessoorselt seotud (nt hüpoteek, garantii). Kuivõrd AÕS § 325 lg 2 kohaldamise üle ei ole enam vaidlust, on avaldaja rajanud maakohtule esitatud kaebuse õigusliku põhjenduse väitele, et kohtutäitur ei olevat järginud täiteasja algatamisel TMS § 23 lg 4 1 nõudeid sellega, et ei kontrollinud hüpoteekide aluseks olevate nõuete põhistatust, kuivõrd jättis talle esitatud dokumentide hulgas mainimata nõuete arvestuse. Sissenõudja esitas kohtutäiturile mh nõuete detailse arvestuse (dtl 86), selles osas ei ole täitemenetluse alustamise tingimusi rikutud.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, menetluskulu tuleb jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri hinnangul ei tugine avaldaja kohtule esitatud kaebuses samadele asjaoludele, millele ta tugides kaebuses kohtutäiturile ja millele tal oleks jätkuvalt TMS § 217 lg 6 alusel õigus tugineda. Kaebus tuleks jätta läbi vaatamata TMS § 217 lg 6 ja § 218 lg 1 teise lause alusel. Kaebuses kohtutäiturile leidis avaldaja, et sissenõudjal ei saa olla sundtäidetavat nõuet, sest Green Pallet Production OÜ on äriregistrist kustutatud. Sellest järeldas avaldaja, et kohtutäitur ei ole piisavalt kontrollinud sissenõudja nõude olemasolu. Kohtule esitatud kaebuses tugineb avaldaja aga hoopis uuele asjaolule – nimelt sellele, et kohtutäitur ei ole kontrollinud sissenõudja nõude põhistatust. Sellele ei ole avaldaja varem tuginenud. Kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. TMS § 24 lg-s 41 sätestatut järgides on sissenõudja lisaks pandi- ja tagatiskokkuleppele esitanud kohtutäiturile ka Green Pallet Production OÜ-ga sõlmitud lepingu ja selle lisad, mis on aluseks sissenõudja põhi- ja kõrvalnõuetele. Need on avaldajale kättesaadavaks tehtud tsiviilasjas nr 2-25-5396. Nõude arvestus on esitatud täitmisavalduses (dtl 86).
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 4. augusti 2025 määrusega kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt tugines avaldaja kohtutäiturile esitatud avalduses ühele asjaolule ning kohtule esitatud avalduses teisele. Kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjuseks oli väide, et äriregistri andmetel on Green Pallet Production OÜ kustutatud äriregistrist 30. jaanuaril 2025 ning seega on nõue lõppenud. Kohtule esitatud avalduses nimetas avaldaja, et kohtutäitur ei ole nõuet piisavalt kontrollinud. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna avaldaja esialgses kaebuses nõude piisavale kontrollimisele ei tuginenud, ei saa ta sellele ka praegu viidata. Kaebuse esitamiseks piisaks ka sellest, et avaldaja jääks esialgses kaebuses toodud väidete juurde. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida, kas on olemas sundtäidetav dokument ning täidetud muud täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused (RKTKm 6. juuni 2018 nr 217-8643, p 17). Täitedokumendi olemasolu on nähtav menetlusosaliste esitatud asjaoludest. Nii sissenõudja kui ka kohtutäitur on kinnitanud, et täitemenetluse alustamise avaldus sisaldab 3
nõuete detailset arvestust. Maakohtul ei tekkinud kahtlust, et täitemenetlus ei ole formaalselt õigesti alustatud. Kohtutäituri otsus tuleb jätta tühistamata. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Esitatud asjaoludest nähtuvalt oli võlgnik Green Pallet Production OÜ (registrist kustutatud) ning kinnisasja omanik oli täitemenetluse alustamise hetkel Gllamm Assets OÜ. Hüpoteegiga olid tagatud sissenõudja nõuded Green Pallet Production OÜ vastu. Tulenevalt AÕS § 325 lg-st 5 ei ole nõue kinnisasja omaniku suhtes lõppenud. Lõike 5 mõte on tagada, et hüpoteegipidaja ei kaotaks oma võimalust rahuldada nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, kui võlgniku õigusvõime lõpeb. Seega oli sissenõudjal õigus nõude rahuldamisele hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. VÕS § 186 kohaselt ei ole kohustuse lõppemise aluseks juriidilise isiku kustutamine.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tühistatakse kohtutäituri 29. mai 2025 otsus täiteasjas nr 084/2025/1182 ja kohustatakse kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 ja § 477 lg 1 alusel kohtuasja liitmist tsiviilasjaga nr 2-25-5396, milles on vaidluse all täiteasjas nr 084/2025/1182 elektroonilise ärakirja saamise küsimus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud uurimispõhimõtet. Kohtutäiturile esitatud kaebuses seadis avaldaja kahtluse alla TMS § 23 lg 41 tõttu TMS § 2 lg 1 p-de 19, 191 täitmise (dtl 55 p-d 16–17). Maakohus seda ei kontrollinud. TMS § 23 lg 41 alusel esitatud andmeid peab olema võimalik kontrollida kohtumenetluses. TsMS § 477 lg 7 tulenevalt pidi kohus andmeid kontrollima täitetoimiku alusel (TlnRgKm nr 2-22-9400/13, p 13; TlnRgKm nr 2-22-7294/22, p 13.3). Kui kohus tuvastab kohtuasja lahendamisel määrava asjaolu isikute selgituste alusel, kes on huvitatud selle asjaolu tuvastamisest nende kasuks, muutub täitemenetluse algatamise kohtulik kontroll sisutühjaks. Kui kohtutäitur täitetoimikut kohtule ei esitanud ja kohus ei pidanud vajalikuks selle esitamist ka nõuda, siis tuli asjaolu hinnata kohtutäituri kahjuks ja avaldaja kasuks. Sissenõudja digiallkirjastamata ja lisadeta dokument (dtl 85–86) vaidlusalust asjaolu ei tõenda.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtutäituri otsuse tühistamata jätmist, samuti sissenõudja menetluskulu jätmist avaldaja kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik oli Green Pallet Production OÜ (registrist kustutatud) ning kinnisasja omanik täitemenetluse alustamise hetkel oli Gllamm Assets OÜ. Hüpoteegiga olid tagatud sissenõudja nõuded Green Pallet Production OÜ vastu. Maakohus kohaldas õigesti AÕS § 325 lg-t 5, mille kohaselt loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks, kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, ning antud asjaoludel ei ole nõue lõppenud kinnisasja omaniku suhtes. Kohtutäitur ja maakohus leidsid õigesti, et avaldaja tugines kohtutäiturile esitatud avalduses ühele asjaolule ning kohtule esitatud avalduses teisele. TMS § 217 lg 6 järgi kaotas avaldaja seega õiguse tugineda kohtus asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna 4
avaldaja esialgses kaebuses nõude piisavale kontrollimisele ei tuginenud, ei saa ta sellele ka praegu viidata. Sissenõudja esitas täitemenetluse alustamisel kohtutäiturile kõik TMS §-s 23 nõutud andmed ja dokumendid, sh nõude detailse arvestuse. Väär ja põhjendamatu on avaldaja väide, et sissenõudja täitmisavaldus, milles sisaldub nõude detailne arvestus, ei ole tõend, ning kohtutäituri kinnitus selle asjaolu kohta ei oma tõenduslikku tähendust. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. TsMS § 272 lg 1 järgi peab dokumentaalset tõendit olema võimalik esitada tajutaval kujul.
7.Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleks TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest sellega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kui kaebust ei jäeta läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta avaldaja kanda.
1.mail 2025 kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles avaldaja täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetlus on aga juba 25. juulil 2025 lõpetatud (dtl 135–136). Kuna juba lõpetatud täitemenetlust ei ole võimalik teistkordselt lõpetada, ei ole kaebusega taotletav eesmärk saavutatav. Avaldajal puudub ka õiguskaitsevajadus (vt RKTKo 30. jaanuar 2019, nr 2-17-8492/28, p-d 15–17). Avaldajal puuduvad täiteasjaga nr 084/2025/1182 seoses õigused, mille kaitseks oleks kaebuse lahendamine vajalik. Kohtutäitur jääb oma maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud kaebuses tugineb avaldaja uutele asjaoludele võrreldes nendega, millele ta tugines kohtutäiturile esitatud kaebuses. Kohtutäiturile esitatud kaebuses väitis avaldaja üksnes, et sissenõudjal ei saa olla nõuet, mida saaks täitemenetluses sundtäita, kuna tema nõue tuleneb Green Pallet Production OÜ-ga sõlmitud lepingust ning viimane on äriregistrist kustutatud. Asjaolu, et avaldaja selline seisukoht on ekslik, ei ole enam vaidluse all.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1, § 659). Määruskaebemenetluse kulud jäävad avaldaja kanda.
9.Ringkonnakohus võtab asja juurde kohtutäituri 4. septembril 2025 esitatud täitemenetluse lõpetamise otsuse.
10.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse liita tsiviilasi tsiviilasjaga nr 2-255396. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on avaldajal õigus tutvuda täitetoimikuga, ei ole sisuliselt seotud vaidlusega selle üle, kas kohtutäitur on täitemenetlust alustanud õiguspäraselt. Praeguse kohtuasja lahendamiseks vajalikud dokumendid täitetoimikust on kohtule esitatud. Avaldaja ei ole taotlenud täiendavate dokumentide kohtutäiturilt välja nõudmist.
11.Kohtutäitur on nii maakohtule esitatud kaebusele kui ka määruskaebusele vastates taotlenud, et kaebus jäetaks läbi vaatamata. Maakohus ei võtnud selle taotluse suhtes selgesõnalist seisukohta, kuid kuna maakohus vaatas kaebuse läbi, jättis ta kohtutäituri taotluse sisuliselt rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et avaldaja tugineb kohtule esitatud kaebuses uutele asjaoludele võrreldes nendega, millele ta tugines kohtutäiturile esitatud kaebuses. Lisaks juhib kohtutäitur
5
määruskaebuse vastuses tähelepanu sellele, et vaidlusalune täitemenetlus lõpetati 25. juulil 2025 (dtl 135–136), mistõttu ei ole kaebusega taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada. Kohtutäituri tegevusega rahulolematu menetlusosaline peab esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile endale, ilma selleta kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1 teine lause; RKTKm 22. jaanuari 2025 nr 2-24-6287/14, p 8). Riigikohus on leidnud, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata nende väidete osas, mille peale ei ole eelnevalt kaevatud kohtutäiturile (RKTKm 4. märtsi 2008 nr 3-2-1-3-08, p 16). Samas on Riigikohus möönnud kohtu kohustust teatud juhtudel kontrollida omal algatusel täitedokumendi olemasolu, kuid seda pigem arestimise kontekstis (RKTKm 6. juuni 2018 nr 2-17-8643/28, p 17; RKTKm 27. aprilli 2009 nr 3-2-1-45-09, p 19). Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri tegevus, mille peale avaldaja antud juhul kaebuse esitas, oli täitemenetluse vale alustamine. Avaldaja tugines küll kaebuses kohtutäiturile ja kohtule erinevatele asjaoludele, kuid on läbivalt olnud seisukohal, et täitemenetlust ei oleks tohtinud alustada, viidates seejuures mõlemas kaebuses TMS § 23 lg-le 41. Seega järgis avaldaja kohtueelse menetluse korda, mistõttu vaatas maakohus kaebuse õigesti läbi. Maakohtule saab ette heita, et maakohus jättis kohtule esitatud kaebuse väited tähelepanuta. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada.
12.Kaebuses kohtutäiturile tugines avaldaja sellele, et täitemenetlust alustati vaatamata ühe alustamise eelduse puudumisele, sest sissenõudjal ei saa enam olla nõuet Green Pallet Production OÜ vastu või on nõue lõppenud Green Pallet Production OÜ registrist kustutamisega (dtl 54–56). Kohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja, et kohtutäitur ei vastanud kaebust lahendades etteheitele, et esitamata on tagatiskokkulepe ja nõude detailne arvestus vastavalt TMS § 23 lg-le 41. Tegelikult avaldaja ainult tsiteeris kohtutäiturile esitatud kaebuses TMS § 23 lg-le 41 sõnastust, kuid ei tuginenud sellele, et tagatiskokkulepe ja nõude detailne arvestus on kohtutäiturile esitamata. Väite, et kohtutäitur ei kontrollinud täitemenetlust alustades, kas talle esitati kõik TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokumendid, esitas avaldaja esmakordselt maakohtus. Erinevalt avaldaja väidetust ei jätnud maakohus kaebust rahuldamata põhjendusel, et kaebaja ei tuginenud kohtutäiturile esitatud kaebuses nõude ebapiisavale kontrollimisele. Maakohus vastas määruses avaldaja väidetele, mis sisaldusid kohtutäiturile esitatud kaebuses, ja jättis kaebuse rahuldamata seetõttu, et sissenõudja nõuet ei loeta AÕS § 325 lg 2 alusel kinnisasja omaniku suhtes lõppenuks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kui avaldaja sisuliselt väidab, et nõue on lõppenud, on selle lahendamiseks nähtud ette sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur hindab täitemenetluse alustamisel menetluse lubatavuse formaalseid eeldusi, eelkõige seda, kas talle on esitatud TMS § 2 lg-s 1 nimetatud dokument ja kas see on jõustunud. Kohtutäitur ei saa kontrollida nõude kehtivust.
13.Kaebuses maakohtule heitis avaldaja kohtutäiturile ette seda, et kohtutäitur ei kontrollinud menetluse alustamisel nõude põhistatust, sest ei nõudnud sissenõudjalt nõude detailse arvestuse esitamist. Maakohus seda väidet ei käsitlenud, kuid see minetus ei anna alust maakohtu lõppjäreldust muuta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Tagatud lepingu ja nõude detailse arvestuse esitamine täitemenetluse alustamisel on vajalik eelkõige võimaldamaks kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (RKTKo 29. mai 2012 nr 3-2-1-6412, p 36). Menetluse alustamisel ei saa kohtutäitur kontrollida, kas nõue on tegelikult täidetud või kas sissenõudja esitatud andmed võlajäägi kohta on õiged. Nii on see ka muudest täitedokumentidest pärinevate nõuete puhul. 6
13.2.Avaldaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendites on muu hulgas nenditud, et kohtupraktikas ega õigusaktides ei ole seni kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja millises vormis nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb (TlnRgKm 2-22-7294, p 35; TlnRgKm 2-22-9400, p 12). Täitmisavalduses tõi sissenõudja välja laenu põhiosa jäägi, intressi ja leppetrahvi (dtl 86), mida saab kohtutäituri kontrollikohustust arvestades pidada minimaalselt piisavaks.
13.3.Avaldaja viidatud sissenõudja allkirjastamata dokument (dtl 85–86) sisaldub sissenõudja juhatuse liikme Heikki Ranniku allkirjaga digikonteineris, tema on ka teksti järgi mõlemale dokumendile alla kirjutanud. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et nõude arvestus ongi sissenõudja avaldatud summa, mille saamiseks on ta kogunõudest lahutanud selle, mis talle on makstud. See ei pea sisalduma eraldi vormistatud ja kinnitatud dokumendis. Kohtutäitur ei saa nagunii kontrollida ega sissenõudja tõendada seda, et sissenõudja ei ole raha saanud. Maksmist saaks tõendada võlgnik, esitades dokumendi, mis näitab makse tegemist. Kui menetluse käigus tekib sissenõudja ja võlgniku vahel nõude suuruse üle erimeelsusi, saab sissenõudja esitada kas täpsema arvestuse või tuleb vaidlus lahendada eraldi hagimenetluses.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tagumise järjekoha hüpoteegipidaja võimalused oma nõuet kinnisasjast rahuldada ongi piiratud ning sellega tuleb tagatise valikul arvestada. Enampakkumisel lõppevate õiguste omajatel on õigus tulemile TMS § 176 ja § 108 lg 2 alusel, hagi tagamiseks on võimalik arestida see osa tulemist, mis sissenõudja nõude rahuldamisest ja täitekuludest üle jääb.
15.Eelnevast tulenevalt ei ole kohtutäituri otsuse tühistamine põhjendatud. Ka ei ole taotlus kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi kaebust, milles avaldaja taotles täitemenetluse lõpetamist või peatamist, enam asjakohane, sest täitemenetlus on praeguseks lõpetatud (dtl 135–136), seda ei saa veelkord lõpetada ega peatada.
16.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.