(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-4404
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5576
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.09.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik/määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Suido Västra (e-post:XXX) Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (aadress A.Lauteri 5 Tallinn, e-post:XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja): OÜ AIRES LAENUD (registrikood 10995828, aadress Teatri väljak 3 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.09.2022. a määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-22-4404 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 25.03.2022. a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5576, milles palub eelnimetatud otsuse (otsus) tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 20.09.2021. a kaebust ja selle kaebuse 10.02.2022. a täiendust uuesti läbi vaatama ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus 022/2021/5576, mille aluseks on sissenõudja OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja) avaldus ja täitedokumendiks Tallinna notar Margus Veskimäe 25.02.2015. a notariaalne dokument nr 961 (Keelumärgete kustutamise avaldused, hüpoteekide kustutamise avaldused, hüpoteekide seadmise lepingud, kokkulepe järjekoha kohta ja asjaõiguslepingud). Avaldaja esitas 20.09.2021. a kohtutäiturile kaebuse arestimise tühistamiseks, korteriomandile seatud käsutamise keelumärke kustutamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebuse aluseks oli asjaolu, et täitur ei ole lähtunud formaliseeritusse printsiibist, sissenõudjal puudub nõue võlgniku vastu ja vara arestimine ei ole põhjendatud. Kohtutäitur tegi kaebuse osas 08.10.2021. a otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja pöördus kaebusega kohtutäituri otsuse peale kohtusse ning Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022. a määrusega tsiviilasjas 2-21-16595 tühistati kohtutäituri 08.10.2021. a otsus ja kohustati kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Kohtutäitur tegi 07.03.2022. a avaldaja 20.09.2021. a kaebuse osas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt osas, mille kohaselt tuleb kohtutäituril sissenõudjalt sissenõutava nõude osas nõuda lisaandmete esitamist, muus osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.
4.Avaldaja ei ole rahul sellega, et kohtutäitur jättis 07.03.2022. a otsusega avaldaja kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata. Sissenõudja ei ole esitanud täiteasjas tõendit selle kohta, et on 25.02.2015. a tagatislepingus viidatud 55 000 eurot notarile 22.02.2015. a üle kandnud. Avaldaja leiab, et on sissenõudja kohustus teha oma nõue kohtutäiturile usutavaks ja kohtutäituri kohustus selle nõude usutavust hinnata tähendab, et avaldajal on õigus esitada kohtutäiturile ja kohtule tõendid selle kohta, et sissenõudja nõue usutav ei ole. Kohtutäituril, isegi kui ei ole õigust nõuda sissenõudjalt maksekorraldusi laenu maksmise kohta, on nõude usutavuse hindamise kohustuse täitmiseks kohtutäituril kohustus hinnata ka seda tõendit. Kohtutäitur saatis 25.01.2022. a avaldajale sissenõudja 20.01.2022. a täitmisavalduse ja 20.01.2022. a täitmisteate. Avaldaja esitas 10.02.2022. a kaebuse täienduse. Kohtutäitur määras kaebuse läbivaatamise 15.02.2022. a. Sissenõudja kaebuse läbivaatamisel ei osalenud ja 20.09.2021. a kaebuse läbivaatamist 15.02.2022. a sisuliselt ei toimunud. TMS § 217 lg 3 alusel oli kohtutäituril 25.02.2022. a alus täitemenetluse lõpetamiseks, vastava otsuse tegemiseks. Avaldaja 20.09.2021. a kaebuses ja 10.02.2022. a kaebuse täienduses palus täitemenetlus lõpetada, st otsusest järeldub kohtutäituri seisukoht, et TMS § 23 lg 41 nõuded on sissenõudja täitnud. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur 17.01.2022. a ringkonnakohtu määrust täitnud ning avaldaja 20.09.2021. a kaebust uuesti läbi vaadanud. 07.03.2022. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata sissenõudja 03.03.2022. a täitmisavalduse alusel, mille avaldaja sai 18.03.2022. a. TMS § 217 lg 1 sätestatud kohtueelne menetlus 03.03.2022. a täitmisavalduse alusel algab 08.03.2022. a täitmisteatest. Avaldaja hinnangul ei selgu ühestki
2-22-4404 varasemast nõudearvestusest, kuidas väidetavad nõuded, st põhinõue summas 52 666,72 eurot, intressinõue summas 5 750,02 eurot ja viivisenõue summas 4 440,86 eurot on saadud. Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäi otsuses toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde, leides, et see on õiguspärane. Kohtutäitur osundas, et kaebuse punktides 13.1 ja 14 toodud väiteid ei ole kaebaja esialgses kaebuses esile toonud, vaid alles 25.03.2022. a kaebuses, mille täitur on lahendanud 28.04.2022. a otsusega. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
6.Sissenõudja kohtule oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 02.09.2022. a määrusega X kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5576 rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud X kanda. Kohus määras, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. Kohus selgitas, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust ning neid väiteid, mida esialgses kaebuses esitatud ei olnud, kohus ei hinda.
9.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kohtutäitur on asja õigesti menetlusse võtnud ja kas täitur peaks juba alustatud täitemenetluse selle eelduste puudumise tõttu lõpetama. Avaldaja oli 20.09.2021. a kaebuses seisukohal, et täitur ei selgitanud täitemenetlust alustades välja, kas võlgnikul oli ikkagi võlausaldaja ees võlakohustus. Võlgnik leidis, et mingit laenu ta võlausaldajalt saanud ei ole, tegemist on olematu laenuga. Lisaks on võlgnik täitmisteates esitatud nõude rahuldanud ja seega peab kohtutäitur täitemenetluse lõpetama. 10.02.2022. a kaebuse täienduses vaidles võlgnik sissenõudja võlaarvestusele vastu ja leidis, et sissenõudja ei ole esitanud nõuetekohast põhi-ja kõrvalnõuete arvestust, sellest ei ole võimalik aru saada, milliste lähteandmete alusel on võlaarvestust võimalik kontrollida.
10.Kohus selgitas, et täitedokumenti täitmisele võttes peab kohtutäitur hindama selle formaalset kehtivust ja vastavust täiedokumendile esitatud nõuetele: kas täitedokument sisaldub TMS § 2 lõikes 1 toodud loetelus, kas see on jõustunud ning kas sellest on võimalik välja lugeda menetluse pooled ja sisu. Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama, selliste vaidluste tarbeks on teine õiguskaitsevahend – sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel, TMS § 221 korral aga on probleem nõude olemasolus või selle täidetavuses ja hagis toodud nõue on suunatud sissenõudja vastu.
11.Kohus leidis, et käesoleval juhul on täidetud täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused ning täitemenetluse lõpetamiseks alust ei ole. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohus märkis, et täitemenetlus on alustatud sissenõudja 03.08.2021. a avalduse ja 25.02.2015. a notariaalse dokumendi nr 961 alusel (tl 65-69). Viidatud lepingu 2.2.2
2-22-4404 ja 3.2 kohaselt on hüpoteegiga summas 15 000 eurot tagatud sissenõudja Aires Laenud OÜ nõuded, mis tulenevad Aires Laenud OÜ, X ning tema lahutatud abikaasa vahel 25.02.2015. a sõlmitud krediidilepingust nr. 1500811 ja selle võimalikest lisadest. Asja materjalide juurde on esitatud ka 31.08.2021. a notariaalne dokument nr 5408 (hüpoteekide üleandmise leping ja asjaõiguslepingud), millega anti avaldaja korteriomandile kantud hüpoteek summas 60 000 eurot eelmiselt hüpoteegipidajalt üle käesoleva täiteasja sissenõudjale (tl 70-71). Notariaalne hüpoteegi seadmise ja kohesele sundtäitmisele allumise leping on TMS § 2 lg 1 p 19 kohane täitedokument. Kohus märkis, et seega ei ole asjakohane avaldaja väide selle kohta, et tema ei ole laenu saanud, kuivõrd kohustatud isikuks ei ole mitte laenusaaja vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik. Avaldaja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on hüpoteegi seadmisel andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumise kohta ja seega ei ole tähendust sellel, kas avaldaja on sissenõudjalt isiklikult laenu saanud või mitte. Lisaks on tegemist materiaalõigusliku väitega, mis tuleks lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses.
12.Kohtu hinnangul on seadusega kooskõlas ka sissenõudja täitmisavaldus. Täitmisavaldus vastab TMS § 23 lg-s 2 sätestatud formaalsetele tingimustele, kuivõrd sellest selguvad kõik vajalikud rekvisiidid ja andmed kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku kohta. TMS § 23 lg 4 1 järgi TMS § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Sissenõudja on hüpoteegi seadmise lepingu kohtutäiturile esitanud, sellest nähtub, et avaldaja on võtnud endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Koos täitmisavaldusega on kohtutäiturile eelnevalt esitatud ka 25.02.2015. a krediidileping nr 1500811 koos maksegraafikuga (tl 54-58, 155-159). Tallinna Ringkonnakohus asus 17.01.2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-16595 seisukohale, et sissenõudja poolt varasemalt esitatud võlaarvestus ja seega põhi- ja kõrvalnõuete kujunemine ei olnud piisavalt selge ega kontrollitav. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu juhistele andis täitur sissenõudjale võimaluse nõude kujunemist täiendavalt selgitada ja põhistada.
13.Asja materjalidest nähtub, et sissenõudja esitas 03.03.2022. a täiendatud täitmisavalduse, võlgnevuse arvestuse laenulepingule 1500811 seisuga 03.03.2022. a, krediidilepingu nr 1500811 lisad 1 ja 2 koos maksegraafikutega (tl 144, 148, 149-154). Kohtu hinnangul on sissenõudja seega tõendanud põhi – ja kõrvalnõuete kujunemise aluse – ta on esitanud laenulepingu ja selle lisad ning dokumentidest nähtub nii laenusumma, laenu tähtaeg kui ka kõrvalnõuete määr. Kooskõlas TMS § 23 lg 4 ja 41 ei pea põhi- ja kõrvanõuete alust kinnitavad dokumendid olema notariaalselt tõestatud, kuivõrd seaduse sõnastus nõuab notariaalset tõestust vaid täitedokumendilt.
14.Kuigi käesolevas vaidluses on avaldaja esile toonud, et ta ei mäleta krediidilepingu nr 1500811 lisade nr 1 ja 2 sõlmimist, nende lisade maksegraafikute osadel lehtedel on puudu osa avaldaja allkirjast ning seega on laenulepingute lisade ehtsus kahtluse all, kohus avaldajaga ei nõustunud. Kohtu hinnangul on ka selle väite näol tegemist materiaalõigusliku asjaoluga, mille kohta tuleb seisukoht võtta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Kohtutäitur ei pea täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel hakkama tuvastama laenulepingute ja nende lisade ehtsust. Kohtutäituri jaoks piisab, kui sissenõudja tõendab talle laenulepingu esitamisega nõude aluse, seda on käesoleval juhul sissenõudja ka teinud. Kohus rõhutas, et sissenõudja vastutab täitmisavalduses toodud andmete õiguse eest. Kui sissenõudja on täitmisavalduses esitanud teadvalt valeandmeid ja tõendanud täitemenetluses oma nõude alust võltsitud dokumendiga, on tegemist karistusseadustikus sätestatud teoga, millele järgneb kriminaalvastutus, lisaks peab sissenõudja hüvitama ka kõik täitemenetluse kulud ja sellega kaasneva kahju. Seega vastutab nõude aluse ehtsuse eest sissenõudja ning kohtutäitur ei pea
2-22-4404 tuvastama laenulepingu ja sellel olevate allkirjade ehtsust, piisab kui kohtutäitur teeb kindlaks nõude aluseks oleva lepingu olemasolu ja selle tingimused. Kohtutäituril puuduvad ilmselgelt ka erialased oskused, et hinnata laenulepingul või selle lisadel olevate allkirjade ehtsusust.
15.Täpsustatud täitmisavalduse kohaselt oli nõude summa 03.08.2021. a seisuga kokku 59 061,38 eurot, millest põhiosa võlg on 52 666,72 eurot, intressivõlg 5 750,02 eurot ja viivis 644,64 eurot. Nõude summa 03.03.2022. a seisuga on 62 857,60 eurot, millest põhiosa võlg 52 666,72 eurot, intressivõlg 5750,02 eurot ja viivis 4440,86 eurot. Sissenõudja on märkinud, et igapäevaselt lisandub viivis 0,034% võlgnevuse põhiosalt eh 17,91 eurot päevas (tl 144 pöördel). Krediidilepingust nr 1500811 ja selle lisadest 1 ja 2 selgub, et sissenõudja on laenusaajale teinud kolm põhisosa väljamakset - 25.02.2015. a - 40 000 eurot, 07.07.2017. a – 10 000 eurot ja 19.02.2019. a - 3 800 eurot. Seega on nende dokumentide alusel laenusaajale kokku väljastatud laenu summas 53 800 eurot. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17.01.2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-16595, et kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust nõuda sissenõudjalt maksekorraldusi laenu laenusaajale välja maksmise kohta (p 12.2). Seega tuleb eeldada sissenõudja esitatud dokumentide õigsust.
16.Koos täpsustatud täitmisavaldusega 03.03.2022. a esitas sissenõudja ka krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirja ja täpsustatud põhi- ja kõrvalnõuete arvestuse. Kohus leidis, et sissenõudja on piisava detailsusega selgitanud esitatud nõude kujunemist ja kohtutäitur on seda piisava põhjalikkusega kontrollinud. Sissenõudja on esile toonud, et alates laenulepingu sõlmimisest 25.02.2015. a - 18.09.2019. a toimus laenusaaja poolt laenukohustuste täitmine suures osas vastavalt laenulepingu ja selle lisades kokkulepitud graafikule. Hiljem on maksed toimunud korrapäratult ja tähtaegu järgimata. Viimane laekumine laenukohustuste katteks toimus 09.05.2021. a, mis on arvestatud osaliselt 17.08.2020. a graafikujärgse makse katteks, pärast seda ei ole kohustust enam täidetud. Sissenõudja poolt esitatud arvestuse kohaselt on võlgniku poolt lepingu nr. 1500811 täitmiseks laekunud kokku 18 765,21 eurot, millest on arvestanud 1 133,28 eurot põhiosa ja 17 631 eurot kõrvalnõuete katteks (tl 148). Kohtutäitur on kaebust lahendades kontrollinud, et sissenõudja poolt esitatud krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirjas on kõik võlgniku poolt edastatud maksekorraldustes märgitud maksed kajastatud ja need on laenukohustuse täitmiseks arvestatud. Kohus leidis seega, et kohtutäiturile on sissenõudja esitanud TMS § 23 lg 41 alusel ka põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse ja kohtutäitur on seda põhjalikult kontrollinud.
17.Kohus kontrollis samuti üle sissenõudja esitatud arvestuse ning nõustus sellega. Avaldaja poolt avaldusele lisatud kontoväljavõtetest nähtub, et avaldaja on krediidilepingu nr 150811 katteks teinud sissenõudjale makseid ajavahemikul 15.09.2015. a - 09.05.2021. a kokku summas 17 240,90 eurot (tl 15-32). Seega kinnitavad ka avaldaja enda esitatud tõendid sissenõudja väidete õigsust. Kui avaldaja on seisukohal, et sissenõudja on valesti arvestanud tasutud summasid põhi – ja kõrvalnõuete vahel, on avaldajal võimalus esitada oma väide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda, millises osas on võlgniku tehtud makseid arvestatud kas põhi- või kõrvalnõuete katteks, ei saa kohtutäitur täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida, kuivõrd see väljuks taaskord täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega ja selle lahendamiseks tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu.
18.Kohus selgitas, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei kontrolli kohtutäitur täitemenetluse alustamisel materiaalõiguslikke asjaolusid, sh kas nõue on olemas. Käesoleval juhul on kohtutäitur täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-16595 antud juhised, andnud võimaluse sissenõudjale detailse arvestuse esitamiseks ja seejärel kaebuse uuesti läbi vaadanud. Asjaolu, et sissenõudja kaebuse läbivaatamisele ei ilmu,
2-22-4404 ei takista kaebuse läbivaatamist ega anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on kontrollinud ja kaebuse lahendamise käigus tuvastanud, et sissenõudja nõudearvestus vastab laenulepingule. See, et avaldaja kohtutäituri hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks ringkonnakohtu juhiseid täitnud. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 alusel, on kohtutäitur õigesti jätnud võlgniku kaebuse rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt jättis kohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/55876 rahuldamata. Kohus ei vastanud ka kaebuse p 13.1 ja p 14 toodud väidetele, kuivõrd need on täitur lahendanud 28.04.2022. a otsuses. Määruskaebus
19.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 07.03.2022. a otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 20.09.2022. a kaebust ja selle 10.02.2022. a täiendust uuesti läbi vaatama; välja nõuda sissenõudjalt avaldajaga sõlmitud krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalid ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
20.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus TMS § 23 lg 41 valesti kohaldanud ja oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust.
21.Avaldaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022. a määrusele tsiviilasjas nr 2-2116595. TMS § 23 lg 41 näeb ette, et koos hüpoteegi seadmise lepinguga tuleb täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile esitada ka tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, et vähendada vaidlusi sissenõutava summa suuruse üle ja riski sissenõudja positsiooni kuritarvitamiseks. Eelnimetatu on ühtlasi tõendiks nõude sissenõutavuse kohta. Kui seadus kohustab sissenõudjat viidatud dokumente esitama, siis on kohtutäitur kohustatud neid ka kontrollima, sh tuleb kohtutäituril kontrollida seda, kas nõudearvestus vastab lepingule. Täitemenetluse alustamise üks eeldus on, et konkreetses täitemenetluses sissenõutavate nõuete suuruse kujunemine on selge ja arusaadav. Tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (Riigikohtu 29.05.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 36). Hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril kohustus täitemenetluse alustamise eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida.
22.Täitmisavaldusest ei nähtu detailset intressi- ja viivisearvestust. Sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete alust ega detailset arvestust, mille õigsust oleks võimalik kontrollida. Kontrollitavat arvestust selle kohta, kuidas on saadud põhinõue 52 666,02 eurot, intressinõue 5 750,02 eurot ja viivisenõue 3 699,93 eurot, ei ole sissenõudja esitanud, kohtutäitur ega maakohus ei ole sissenõudja arvestuse õigsust kontrollinud ega põhjendanud, miks nad avaldaja põhjendustega, vastuväidetega nõudele ei nõustu.
23.Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 20.01.2022. a täpsustatud täitmisavalduse, milles on nõude arvestus laenulepingu lisa nr 1 ja nr 2 alusel, mille kohaselt avaldaja on saanud täiendavat laenu summas 10000 eurot ja 3800 eurot. Lisa 1 maksegraafiku järgi (dtl 95) ja lisa 2 maksegraafiku järgi (dtl 101) oli avaldaja täitnud maksegraafikuid 15.03.2019. a seisuga korrektselt, sest laenujääk seisuga 15.03.2019. a oli 49286,59 eurot, st sama summa, mis oli 15.07.2017. a maksegraafiku järgi seisuga 15.03.2019. a. Seega seisuga 15.03.2019. a avaldajal laenu põhiosa, intressi ega viivise võlga ei olnud. Perioodil 2019 märts - 2021 juuni on avaldaja
2-22-4404 tasunud sissenõudjale kokku 6832,59 eurot laenulepingu nr 15000811 alusel. Millistest liidetavatest intressimaksetest koosneb intressinõue 5750,02 eurot ja viivisenõue 3699,93 eurot, selle kohta ei ole sissenõudja kontrollitavat arvestust esitanud.
24.Sissenõudja konto väljavõtte järgi (dtl 50-52) on sissenõudja kandnud oma kontolt notarile, kohtutäituritele 2015 veebruaris ja märtsis kokku 76457,45 eurot. Sissenõudja kohustus teha oma nõue kohtutäiturile usutavaks ja kohtutäituri kohustus selle nõude usutavust hinnata tähendab, et avaldajal on õigus esitada kohtutäiturile ja kohtule tõendid selle kohta, et sissenõudja nõue usutav ei ole. Kohtutäituril isegi kui ei ole õigust nõuda sissenõudjalt maksekorraldusi laenu maksmise kohta, on nõude usutavuse hindamise kohustuse täitmiseks kohustus hinnata ka seda tõendit.
25.Asjaolud, mida kohus saab arvesse võtta ka hagita asja lahendamisel: 1) sissenõudja ei ole kandnud avaldaja kontole laenu summas 40000 eurot ega lisaks sellele 10000 eurot ega 3800 eurot ega mingis muus summas, vaid sissenõudja on kandnud otse kolmandatele isikutele 76457,45 eurot (laen), mis oli Äripanga laen sissenõudjale; 2) sundtäitmised avaldaja vara suhtes (täitemenetlused nr 022/2021/5576 ja nr 022/2021/5577, Harju Maakohtu tsiviilasjad nr 2-22-4404, 2-22-9400, 2-21-15333) lähtuvad sisuliselt laenust sissenõudjale Äripangalt; 3) avaldaja on sissenõudjale tasunud kokku 32169,11 eurot; 4) sissenõudja nõue avaldaja vastu saab lähtuda arvestusest 76457,45-32169,11=44288,34 eurot, millest tagatiskokkuleppe järgi sissenõudjal sundtäidetavat nõuet avaldaja vastu 15000 eurot ületavas summas ei ole.
26.Kohtutäituri järelduse 07.03.2022. a otsuses, et sissenõudja poolt esitatud arvestuse kohaselt on võlgniku poolt lepingu nr 1500811 täitmiseks laekunud kokku 18765,21 eurot, millest on arvestanud 1133,28 eurot põhiosa ja 17631,93 eurot kõrvalnõuete katteks, õigsust ei ole võimalik kontrollida. Sundtäidetav saab sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõue avaldaja vastu olla juhul, kui see on selge ja arusaadav. Avaldaja kaebust, et nõue ei ole selge ega arusaadav, lahendab kohus ka hagita menetluses. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei oma asja lahendamisel tähtsust, et sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet avaldaja vastu 15000 eurot ületavas summas.
27.Avaldaja viitab 25.02.2015. a tagatiskokkuleppele: 2.1. Omanik seab Hüpoteegipidaja II kasuks lepingu esemele esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga kuuskümmend tuhat (60 000) eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 2.2. Hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja II nõuded alljärgnevalt: 2.2.1. Kõik nõuded Hüpoteegipidaja III vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III vahel 25.02.2015. a sõlmitud laenulepingust nr 12382015J ja selle võimalikest lisadest. 2.2. Kõik nõuded Omaniku ja Omaniku lahutatud abikaasa vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja III, Omaniku ja Omaniku lahutatud abikaasa vahel 25.02.2015. a sõlmitud krediidilepingust nr 1500811 ja selle võimalikest lisadest kui Hüpoteegipidaja III loovutab nimetatud lepingutest tulenevad Omaniku ja Omaniku lahutatud abikaasa vastu suunatud nõuded Hüpoteegipidajale II. 2.3. Osalejad lepivad kokku, et Hüpoteegipidajal II on õigus loovutada käesoleva lepingu alusel seatav hüpoteek Hüpoteegipidajale III, loovutades sellisel juhul Hüpoteegipidajale III tagasi ka hüpoteegiga tagatud nõuded Omaniku ja Omaniku lahutatud abikaasa vastu, mis on Hüpoteegipidajale II loovutatud käesoleva lepingu punkti kaks kaks kaks (2.2.2.) kohaselt.
28.Tagatislepingus hüpoteegipidaja II on Tallinna Äripanga AS (pank) ja hüpoteegipidaja III on sissenõudja. Tagatislepingu punkti 2.2.3. järgi selleks, et sissenõudjal tekiks hüpoteegiga tagatud nõue avaldaja vastu 15000 eurot ületavas summas krediidilepingust nr 1500811 tulenevas nõudes, peab sissenõudja kõigepealt selle nõude loovutama pangale ja seejärel peab
2-22-4404 pank selle nõude loovutama sissenõudjale tagasi. Sellise tingimuse põhjuseks on avaldaja arusaamise järgi tagatislepingu p. 2.2.1. viidatud laenuleping nr 12382015J, mille alusel pank eeldatavalt andis sissenõudjale laenu 55000 eurot, mille sissenõudja 22.02.2015. a notari deposiitarvele edasi kandis, st pank soovis seda laenu sissenõudjale selliselt tagada. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500811 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud, st 31.08.2021. a hüpoteegi ülekandmise leping hüpoteegisummat krediidilepingu nr 1500811 tagamiseks ei suurendanud. Tagatislepingus ei ole kokku lepitud mingit teist võimalust, kuidas hüpoteek krediidilepingu nr 1500811 tagamiseks saaks olla suurem kui 15000 eurot, st alustada nõude loovutamist nö otsast peale tagatislepingu p 2.2.3. kokku lepitud tagajärge kaasa ei tooks. Isegi kui sissenõudja nõue avaldaja vastu TMS § 2 lg 1 p 19 alusel oleks olemas, ei ole see 15000 eurost suurem.
29.Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile lisa 1 koopia, millel maksegraafiku lk 1 on avaldaja allkirjast osa puudu, ja lisa 2 koopia, millel maksegraafiku lk 1-4 on avaldaja allkirjast osa puudu. Hagita menetluses lähtub kohus uurimisprintsiibist ja selleks, et hinnata, kas kohtutäitur on TMS § 23 lg 41 nõuded täitnud või kaebuse rahuldamisel oleks tal võimalik need nõuded täita, on oluline välja selgitada, millise lepingu on avaldaja sissenõudjaga sõlminud. Kuna avaldaja allkirja ehtsus vähemalt krediidilepingu lisadel ei ole üheselt selge, palub avaldaja sissenõudjalt krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalid välja nõuda. Menetlusosaliste seisukohad
30.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maakohtu määrus on õige ja seaduslik ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebaja poolt kohtule esitatud määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustega. Kohtutäituril puudub võimalus uusi ja täiendavaid selgitusi enam anda. Kaebaja ei ole endiselt põhjendanud, miks ja kuidas peab kohtutäitur tuvastama maksekorraldusi ja allkirjade õigsust. Lepingute ja allkirjade ehtsust puudutav on materiaalõiguslik vaidlus, milline tuleb lahendada hagimenetluses. Kohtutäitur ei saa lahendada materiaalõiguslikke asjaolusid ning võlgnikul on TMS § 221 aluse võimalik esitada selles osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida ta on käesoleval juhul ka teinud.
31.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Sissenõudja nõustus kohtutäituri vastuväidetega. Sisulised etteheited nõude suuruse osas on põhjendamatud ning lahendatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses, millise hagimenetluse määruskaebuse esitaja on alustanud. Nõue on tegelik, sissenõutav ja esitatud täitmiseks õige isiku poolt õiges summas. Loovutatud ja tagasi loovutatud. Puudutatud isik on väljastanud laenu, mida ei ole tagastatud.
Menetluse edasine käik
32.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-22-4404
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
34.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamine ette heidetav.
35.Nii nagu määruskaebuse esitaja õigesti esile toob, on kohtupraktikas TMS 23 lg 41 kohaldamisel selgitatud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (vt RKTKo 29.05.2012. a, 3-2-1-64-12, p 36). Selle seisukoha juurde on Riigikohus jäänud ka hilisemas kohtupraktikas (vt nt RKTKo 14.10.2015. a, 3-2-1-102-15, p 12), täpsustades, et kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (vt nt RKTKo 30.04.2014. a, 3-2-1-29-14, p 23).
36.Samas ei ole kohtupraktikas ega õigusaktides kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja millises vormis eelnimetatud nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb. Vaieldamatult selge on, et sissenõudja nõude kujunemine peab olema kohtutäituri jaoks arusaadav ning kohtu poolt kontrollitav. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 17.01.2022. a määruses tsiviilasjas nr 221-16595 antud juhistele tuli kohtutäituril avaldaja kaebuse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kuidas on kujunenud sissenõudja täitmisavalduses märgitud võlgnevus nii põhi- kui kõrvalnõuete osas, arvestades ka avaldaja väidet, et sissenõudja nõuet on mingis osas täidetud.
37.Analoogselt maakohtuga on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole kaebuse uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu antud juhiseid rikkunud ning on sissenõudja nõuet piisava põhjalikkusega kontrollinud. Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi ja seadusest tulenevalt neid ei korda. Sissenõudja nõude kujunemine on, arvestades esitatud dokumente ja selgitusi, 03.03.2022. a seisuga (tlk 66) kontrollitav ja jälgitav. Sissenõudja poolt esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et ta on oma nõuded kohtutäiturile usutavaks teinud, sh on arusaadavad nii tasumata laenu põhiosa kui intressi summade suurused, tasumisele kuuluvate graafikujärgsete maksete suurused, viivisemäär, intressimäär, tasumata maksete arvestusperiood, maksete sissenõutavaks muutmise aeg, avaldaja poolt teostatud maksete aeg ja suurused.
38.Ringkonnakohtu hinnangul lähtub määruskaebuse esitaja vääralt väitest, et sissenõudja nõue avaldaja vastu saab lähtuda arvestusest 76 457,45 – 32 169,11 = 44 288,34 eurot. Kuigi avaldaja esitatud kontoväljavõtetest nähtub tõepoolest, et sissenõudjale on tasutud 32 169,11 eurot (tlk 29-32), selgub nende analüüsist, et selle summa hulgas on ka lepingu nr 1500812 järgsed maksed.
39.Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu, et käesolevas asjas lahendatakse kaebust kohtutäituri otsusele täiteasjas nr 022/2021/5576, milles esitatud täitmisavaldusest nähtuvalt tagavad hüpoteegid sissenõudja, avaldaja ja SA vahel 25.02.2015. a sõlmitud krediidilepingust nr 1500811 tulenevaid nõudeid (tlk 37). Ka sissenõudja nõudearvestused on
2-22-4404 seotud ainult laenulepinguga nr 1500811 (tlk 38, 66). Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja määruskaebuses ka ei väideta, et hüpoteekidega tagatavate nõuete kokkulepet on muudetud, ei puutu lepingu nr 1500812 järgsed maksed käesoleval juhul asjasse ning neid ei ole alust arvestada krediidilepingu nr 1500811 järgsete maksetena.
40.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et käesolevas asjas tuleb arvestada asjaolusid, et sissenõudja ei olegi avaldaja kontole laenu summas 53 800 eurot kandnud, vaid kandis otse kolmandatele isikutele 76 457,45 eurot, mis oli Äripanga laen sissenõudjale ja sundtäitmised avaldaja vara suhtes (täitemenetlused nr 022/2021/5576 ja nr 022/2021/5577) lähtuvad Äripanga laenust sissenõudjale.
41.Sisuliselt väidab avaldaja ringkonnakohtu hinnangul taas kord seda, et tema ei ole sissenõudjalt laenu saanud. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega, mis tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses. Toodust johtuvalt ei pidanud kohtutäitur kontrollima ega hindama avaldaja poolt tõendina esitatud sissenõudja konto väljavõtet. Seda, et kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust sissenõudjalt nõuda maksekorraldusi laenu maksmise kohta, selgitas avaldajale ringkonnakohus ka oma 17.01.2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-16595 (p 12.2.).
42.Ringkonnakohus on seisukohal, põhjendamiskohustuse rikkumine.
et
maakohtule
ei
ole
ette
heidetav
ka
43.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt nt RKTKm 01.04.2009. a, 3-2-1-20-09, p 10).
44.Eeltoodust tulenevalt tuli avaldajal kõik asjaolud, millele ta soovis oma kaebuses kohtutäituri otsusele tugineda, esitada esmalt kohtutäiturile. Arvestades, et avaldaja esitas kaebuse punktides 13.1 ja 14 väited esmakordselt alles 25.03.2022. a maakohtule esitatud menetlusdokumendis ning neid ei ole esitatud tema 20.09.2021. a kaebuses (tlk 11-12), mida kohtutäitur oli kohustatud uuesti läbi vaatama ega ka selle 10.02.2022.a täienduses (tlk 40-41), ka on kohtutäituri neile väidetele vastanud 28.04.2022. a otsuses (tlk 95-98), ei pidanudki maakohus nende kaebuse väite osas seisukohta võtma. Neil põhjendustel ei saa neid avaldaja kaebuse väiteid analüüsida ja oma seisukohta avaldada ka ringkonnakohus.
45.Määruskaebusest nähtuvalt on avaldaja kahtluse alla seadnud ka oma allkirja ehtsuse sissenõudja poolt esitatud maksegraafiku lehekülgedel ning kordab maakohtu menetluses esitatud taotlust krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalide sissenõudjalt välja nõudmiseks.
46.Analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et selle taotluse rahuldamiseks seaduslik alus puudub. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kohtutäitur ei pea täitemenetluse algatamisel tegelema lepingute ehtsuse tuvastamisega. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saaks kohtutäitur kontrollida nt väiteid, et allkiri dokumendil on võltsitud, kuna selline vaidlus väljub kohtutäituri pädevuses olevate küsimuste kontrollimise raamidest (vt RKTKm 20.11.2013.a, 3-2-1-138-13, p-d 18 ja 19). Kuivõrd tegemist on sisulise etteheitega sissenõudjale ja tema nõudele, on
2-22-4404 tegemist materiaalõigusliku vastuväitega, mis tuleb avaldajal esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses, nagu on vaidlustatud määruses õigesti leidnud ka maakohus.
47.Praegusel juhul on täitemenetlus algatatud täitedokumendi alusel, milleks on notariaalselt tõestatud kokkulepe avaldaja kohesele sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (vt ka VÕS § 82 lg 7), st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Kui hüpoteegipidaja ei ole põhistanud, et tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, peab täitur keelduma täitemenetluse algatamisest, alustatud täitemenetluse aga TMS § 48 p 4 või 7 alusel lõpetama (vt nt RKTKo 28.09.2011.a, 3-2-1-60-11, p 17).
48.Võttes arvesse, et sissenõudja hüpoteegipidajana on kohtutäiturile põhistanud oma nõude sissenõutavaks muutumise ja avaldaja ei ole määruskaebemenetluses suutnud põhistada vastupidist, kohtutäiturile ei ole etteheidetav ka ringkonnakohtu poolt 17.01.2022. a tsiviilasjas nr 2-21-16595 tehtud määruses antud juhiste täitmata jätmine või avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmine, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ning maakohtu määruse tühistamiseks ja avaldaja kaebuse kohtutäiturile uueks läbi vaatamiseks saatmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
49.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
50.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel määruskaebemenetluses menetluskulud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
51.TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.