lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9359/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 24.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-9359/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-9359

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:

ja

Viru Maakohus Angelina Abol 24. november 2023, Rakvere 2-23-9359 Renovum OÜ hagi V K vastu võlgnevuse nõudes

269.47 eurot nende Hageja: Renovum OÜ (RK 14042462, asukoht Tartu mnt 50, Tallinn 10115), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post [email protected]) Kostja: V K (IK xxxx, rahvastikuregistris viimane kehtiv elukoht xxxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Renovum OÜ hagi V K vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V Kilt Renovum OÜ kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 23.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 140.90 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta Renovum OÜ hagi V Ki vastu rahuldamata intressi 37.29 eurot, võla sissenõudmiskulude 24.25 eurot, 30.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 46.52 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud resolutsiooni p-s 2, nõudes.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud 58 % ulatuses V Ki kanda ja 42% ulatuses Renovum OÜ kanda.
2.Määrata Renovum OÜ menetluskulude suuruseks 220 eurot (riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu 120 eurot). V Kil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Välja mõista V Kilt Renovum OÜ kasuks menetluskulud 127.60 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.V Kil tuleb Renovum OÜ kasuks väljamõistetud summad tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr EE377700771002004100 LHV, märkides makse selgituseks võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1(6)

2-23-9359

6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Renovum OÜ (hageja) esitas 30.06.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse V Ki (kostja) vastu põhivõlgnevuse 140.90 eurot, intressi 37.29 eurot, seisuga 30.06.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 33 eurot, sissenõudmiskulude 24.25 eurot ja lisanduva viivise alates 01.07.2023 põhinõudelt kuni selle kohaselt tasumiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 23.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx summas 140.90 eurot (soetatud kaubaks kõrvaklapid ja arvutihiir Hobby Hall Group OÜ-lt). Lepingus lepiti kokku laenusummas 140.90 eurot, intressiga 33,53% aastas, tagasimakseperioodiga 15 kuud (s.h maksepuhkus 6 kuud) ja kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid kokku summas 185.84 eurot. Kostja ei ole teinud laenuandjale 2(6)

2-23-9359 ühtegi makset. Laenuandja on saatnud kostjale 15.04.2022, 20.05.2022, 20.06.2022 tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks, kostja ei reageerinud neile ja lepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Laenuandja saatis 09.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoitatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ega avaldanud soovi kokkuleppele jõuda, edastas laenuandja kostjale 24.07.2022 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teate. Ülesütlemise aja seisuga oli kostja maksetega viivituses 4 kuu 14 päeva eest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja selgitas, et järelmaksulepingu vormistamisel täitis kostja taotluse, milles märkis igakuiseks sissetulekuks 900 eurot. Enne lepingu sõlmimist kontrollitud maksehäireteregistri andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Pensioniregistri järgi oli kostja igakuine sissetulek 625 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse kokku 20.84 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/palgainfo. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud (20,84/625,00 x 100 = 3,33 %). Kostjal jääb reserv summas 604,16 eurot (625,00-20,84). Eelneva põhjal laenuandja järeldas kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

2.Hagimaterjalid toimetati kostjale 11.10.2023 määruse alusel 28.10.2023 kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja krediidiandja vahel 23.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping (järelmaksuleping), mille alusel krediidiandja finantseeris kostjal asja omandamist summas 140.90 eurot. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuna kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja kostjale 09.07.2022 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ütles krediidiandja lepingu 24.07.2022 üles ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade. Seega on leping kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja on järelmaksulepingu alusel saanud laenu 140.90 eurot. Kostja ei ole teinud lepingu täitmiseks võlausaldajale ühtegi makset. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. 3(6)

2-23-9359

6.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. VÕS § 4034 lg 2 2. lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 2 3. lause näeb ette, et 2. lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1– 3, lg 3 p-des 1–3 ja lg‐s 7 sätestatust. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.
7.Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksvõime hindamisel kostja esitatud taotluses avaldatud teabest (sissetulek 900 eurot), samuti on teostatud päringud maksehäirete olemasolu kontrollimiseks (maksehäired puudusid) ja pensionikeskusesse sissetuleku (625 eurot) arvutamiseks. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 20.84 eurot. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kliendi sissetulekutest. Kostjal jääb reserv 604.16 eurot (625-20.84). Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma suurusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja 4(6)

2-23-9359 kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäire- ega pensioniregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Krediidiandja on kostja finantskohustusena arvestanud üksnes tema enda poolt võimaldatava krediidi igakuise tagasimakse summat. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

8.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingute sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0.00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale intressi ei võlgne.
9.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja selgitustest nähtub, et kostjale on võimaldatud laenu 140.90 eurot ja ta ei ole lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud. Kostjal on seega täielikult tasumata põhivõlgnevus 140.90 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud viivisemääras 24,15% aastas. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-24589, p 51). Praegusel juhul ei ole hageja avaldanud, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 140.90 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
11.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulu 24.25 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3). Samuti on sissenõudekulu põhjendamatu selle tõttu, et eelmises punktis väljatoodu kohaselt ei olnud kostja sattunud

5(6)

2-23-9359 sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulu hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 140.90 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 157.81 eurot (põhinõue 140.90 + lisanduv viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12% aastas 16.91 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 269.47 eurot umbes 58%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42 % hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot ja hageja õigusabikulu 120 eurot (1 h x 120 eurot/h). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel on tehtud töö mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ja mõistlikud hageja õigusabikulud summas 120 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 220 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 127.60 eurot (58% 220 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.
15.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja