Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5954
Tsiviilasi
A Ki kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Võlgnik/usaldusisik A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. xxxx)
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 26.04.2018 määrusega välja A Ki pankroti. 05.03.2019 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas A Ki kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks A Ki. Kohtumääruse kohaselt kohustati usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. 05.03.2019 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 toodud rahuldamisjärgu nõuded: Võlausaldaja
Rahuldamisjärk
Tunnustatud nõue (eurodes)
Rahuldamata nõude jääk (eurodes)
Eesti Energia AS
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
1337.16
1337.16
Condor Inkasso OÜ
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
335.04
335.04
Aktiva Finants OÜ
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
552.64
552.64
Kohtutäitur Katrin Vellet
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
115.20
115.20
Kohtutäitur Katrin Vellet
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
202.16
202.16
Coop Liising AS
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
23 310.29
23 310.29
Riigi Tugiteenuste Keskus
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
478.38
478.38
Võlgnik on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühe aruande 09.10.2023. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt puudub võlgnikul püsiv elukoht. Võlgnik on invaliid ja saab täieliku töövõimetuse toetust 558 eurot ning puudetoetust 40 eurot. Muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Igakuised püsikulud on 598 eurot. Võlgnik toob välja, et kahjuks ei ole ta saanud midagi maksta, kuna ta ei teadnud, et on iseenda usaldusisikuks. Alguses oli usaldusisikuks keegi teine. Kogu võlgniku sissetulek kulub täielikult ära elamiseks ja tal pole õnnestunud leida püsivat elukohta. Võlgnikul on olnud insult ja ta mälu ei tööta korralikult. Võlgnik on olnud kogu aeg kodutu, elanud tänaval. Võlgnik loodab, et kui kohus teda kohustustest vabastab, siis saab ta oma elu järje peale ja saab elamispinna üürida. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid menetluse kestel võimalikult suures ulatuses rahuldada. Võlgnik on täielikult töövõimetu.
Kohtu põhjendused
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 05.03.2019, seega täitus menetluse algatamisest kolm aastat 05.03.2022 ja menetluse algatamisest täitub seitse aastat 05.03.2026. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. PankrS § 175 lg 11 kohaselt peab kohus hindama, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on riiklikud toetused ning tal puudub täielikult töövõime. Võlgniku selgituste kohaselt on kogu võlgniku sissetulek täielikult ära kulunud elamiskuludeks ja tal pole õnnestunud leida püsivat elukohta. Võlgniku selgituste kohaselt oli tal insult, mille tagajärjel ei tööta ta mälu korralikult. Võlgnik on olnud kogu aeg kodutu, elanud tänaval. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades võlgniku töövõime puudumist ning tema senist elukorraldust, ei saa võlgnevuste mittetasumist antud juhul pidada rikkumiseks, mis välistaks kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et A K ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on invaliid ja saab puuduva töövõime tõttu toetust 558 eurot ning puudetoetust 40 eurot. Arvestades võlgniku täieliku töövõime puudumist, ei ole töökoha mitteotsimine etteheidetav tegu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud ühe aruande, mille kohaselt puudub võlgnikul kindel elukoht. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. Arestida ei saa sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnik töötasust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg 1-2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5) või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Samas ei saa seda antud juhul pidada rikkumiseks, mis välistaks kohustustest vabastamise. Võlgniku sissetulekuks on olnud täieliku töövõime puudumise tõttu saadav töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja keerulist majanduslikku olukorda, ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 05.03.2026. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. Arvestades eelnevat, ei pea kohus võlgnevuste mittetasumist ja töökoha mitteotsimist süüliseks rikkumiseks. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A K tuleb PankrS § 175 lg 11 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A Ki pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A Ki pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A Ki kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A K vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.