Mõista K A Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 298,80 eurot. Menetluskulud kanda J I OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
6.Mõista K A Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (298,80 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale tagaseljaotsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P G OÜ ja kostja 24. oktoobril 2022 lepingu nr XXX, mille järgi on kostja laenu 280 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu kuue osamaksena. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 0%. Krediidi kulukuse määr on 0% aastas ja viivis 0,00% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kostja on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid põhiosa katteks 46,67 eurot. Kostja rikkus oma kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja saatis 9. veebruaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 24. veebruaril 2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas 28. veebruaril 2023 nõude hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 233,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,13 eurot ja sissenõudmiskulu 30,00 eurot, samuti menetluskulud 458 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise tasumata summalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1. 2(6)
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 4. novembril 2023. Kostja kohtule vastanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
7.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
9.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.P G OÜ ja kostja sõlmisid 24.10.2022 lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 280 eurot (dtl 26). Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st nimetatud laenulepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on laen välja makstud.
11.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
12.9. veebruaril 2023 on krediidiandja edastanud kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta kohustuse täitmiseks ja selgitanud nõude täitmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Krediidiandja on selgitanud, et kui nõuet ei täideta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles ja loovutab nõude hagejale (dtl 41).
13.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi 3(6)
lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. P G OÜ on loovutanud oma nõude hagejale.
14.Vaidlust ei ole, et kostja on kasutanud laenu 280 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
15.Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
16.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
18.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: - arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; - aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; - teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
19.KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste kohta järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, 4(6)
tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
21.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
23.Kohus on 9. oktoobri 2023 määrusega andnud hagejale võimaluse selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas hagiavalduse, kuid vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitusi ja tõendeid ei esitanud ega kirjeldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
24.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
25.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 280 eurot ning on kohustuste katteks tasunud 46,67 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 233,33 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis 5(6)
arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata. Edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ei ole hageja kohtule nõuet esitanud.
27.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
28.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 233,33 eurot ning hagiavaldus jääb ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.
31.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 169 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kaks tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi (253,50 eurot). Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.
32.Menetluskulude jaotusest lähtudes (80%) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (373,50x0,8) 298,80 eurot.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.