lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-7247/8

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-7247/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-7247/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.05.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Inventor10679843(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-23-7247

Kohtuasi

X (X) hagi OÜ Inventor vastu osanike lepingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ave-Ly Kõuts Kostja OÜ Inventor (registrikood 10679843)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 28.08.2023 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 17.05.2023 Harju Maakohtule hagi OÜ Inventor (kostja) vastu osanike lepingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja leiab, et osanike leping on vastuolus töölepinguseadusega (TLS) ja seal sisalduva keeluga, sest osanike lepinguga muudeti Callisto Group OÜ-s töötavate töötajate töölepinguid ja töölepingust tulenevate kohustuste täitmist töötajatele ebasoodsalt. Alternatiivselt võib leping olla vastuolus konkurentsiseadusega ja heade kommetega.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

2-23-7247 Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus keeldus 28.08.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Esitatud hagi on perspektiivitu. Hagi kohaselt on hageja, kostja ja Y sõlminud 16.12.2015 osanike lepingu. Hageja leiab, et osanike leping on tühine, kuna see on vastuolus TLSga. Esmalt märgib kohus, et lepingu vastuolus olemine selle seadusega eeldab töölepingu olemasolu. Hageja ei ole hagis esile toonud, et pooled oleksid sõlminud töölepingu. Hageja on hagis selgitanud, et sõlmis osanike lepingu vaid seetõttu, et soovis, nagu teisedki osanikud, olla eelkõige äriühinguga töösuhtes, teha kutsetööd ja saada selle eest töötasu. Nimetatu viitab, et töösuhte võimaldas hageja hinnangul hagejale osanike leping. Samas töölepingu puudumisel ei saa osanike leping olla tühine vastuolu TLS-ga.
5.Osanike lepingut ja töölepingut tuleks vaadelda eraldiseisvalt. Hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled on osanike lepinguga soovinud töölepingut sõlmida. Vastupidi, hageja on hagis leidnud, et osanike leping ei ole tööleping, kuna äriühingu osanikud ei ole tööandjad. Kohus leiab, et isegi kui hageja peaks olema kahes rollis, s.o ta on töötaja ja osanik samaaegselt, ei tähenda, et osanike lepinguga ei või kokku leppida punkte, mis on TLS-ga vastuolus. Osanike lepingule ei kohaldu TLS-s märgitud piirangud ning osanike lepingus käsitatakse üksnes osanikele kehtivaid õigusi ja kohustusi. Juhul, kui pooltel ei olnud soov sõlmida tööleping, ei saa osanike lepingule kohaldada TLS-i sätteid ja väita, et leping on vastuolus TLS-ga. TLS-ga lepitakse kokku töötaja kehtivad õigused ja kohustused ning osanike lepinguga osaniku õigused ja kohustused ning tööleping ja osanike leping ei pea olema üksteisega kooskõlas. Kohus leiab, et kuivõrd osanike lepingu puhul ei ole tegemist töölepinguga ning osanike lepingule ei kohaldata TLS-i, ei kuuluks hagi rahuldamisele hagis toodud põhjendustel ning hagi on perspektiivitu. Kohtu hinnangul ei saa hagi selles toodud asjaoludel rahuldada ühelgi õiguslikul alusel.
6.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hageja poolt esitatud hagi menetlusse.
8.Maakohus oleks pidanud andma TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ega saanud kohe hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruse põhjendusest nähtub, et kohus pidas hagi perspektiivituks seetõttu, et osanike leping ei saa olla vastuolus töölepinguga, kui hageja ja Callisto Groupi vahel ei ole töölepingut sõlmitud. Hageja tõi aga hagis selgelt välja, et hageja on Callisto Groupi töötaja ning temaga on sõlmitud lisaks osanike lepingule ka tööleping. Töölepingulised suhted on osaliselt aga jäetud enne osanike lepingut sõlmitud töölepingus reguleerimata, reguleerides neid osanike lepingus töötajat kahjustavalt. Seega maakohtu seisukoht töölepingu puudumise osas on ekslik ja põhjendamata ega lähtu hagis esile toodud asjaoludest. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, et hageja ja Callisto Group vahel on sõlmitud tööleping, oleks kohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
9.Hageja märgib, et vastavalt TLS §-le 2 on igasugune kokkulepe tühine, mis on vastuolus TLS-i ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätetega ning kaldub kõrvale töötaja kahjuks lepingupoole

2-23-7247 õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas, v.a kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-s ette nähtud. Kui töötaja (s.o hageja) on sõlminud mistahes lepingu, antud juhul osanike lepingu, saab selles sisalduvaid kokkuleppeid hinnata ka TLS-i alusel.

10.Alternatiivselt võib osanike leping olla vastuolus konkurentsiseadusega ja heade kommetega. Isegi juhul kui osanike leping ei ole vastuolus TLS-ga ja selles sisalduva keeluga (millega hageja ei nõustu), oleks maakohus pidanud enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hindama, kas nõue võiks kuuluda rahuldamisele teistel alustel, sh seetõttu, et osanike leping on vastuolus konkurentsiseadusega ja heade kommetega.
11.Kokkuvõttes leiab hageja, et maakohus on rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et maakohus on sellise otsustuse teinud ennatlikult.
15.Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). See tähendab muuhulgas ka seda, et juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 2-20-15376, 24.11.2021, p 15). Seega arvestades eeltoodut pidanuks maakohus, leides, et hagi on puudustega andma hagejale täiendava tähtaja oma haginõude täpsustamiseks. Praegusel juhul on maakohus 28.08.2023 määrusega täiendavat tähtaga määramata keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.
16.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist maakohtus, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
17.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium