Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on TVM Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi V. T. ja L. L. vastu kahju hüvitamiseks. V. T. suhtes on hagi rahuldav kohtulahend jõustunud. Kohus taastas kostja II kaja alusel 31. jaanuaril 2023 menetluse. Harju Maakohus kuulutas tsiviilasjas nr XXX XX.XX.XXXX kell 17.00 määrusega välja L. L. pankroti. Hageja teavitas 7. novembril 2023 kohtule kostja II pankrotist ning esitas taotluse

2-22-9126 menetluskulude jaotamise osas. Kostja II pankrotihaldur esitas 8. novembril 2023 taotluse hagi L. L. vastu läbivaatamata jätmiseks ja L. L. vastu esitatud nõudega seotud menetluskulude poolte kanda jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja II pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja II vastu ning kostja II suhtes on välja kuulutatud pankrot XX.XX.XXXX kell XXX. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja II suhtes otsust teinud, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja II vastu pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 43 lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel § 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. TsMS § 169 lg 2 kohaselt tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud alates kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemisest, st 3. novembrist 2023, poolte endi kanda, va kaja esitamisega seotud täiendavate menetluskulude osas, mis tuleb jätta kostja II kanda. Kui haldur vastab TsMS § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud (PankrS § 65 lg 14). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et TVM Baltic OÜ (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli TVM Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihalduri ajakulu kajaga seonduvalt 1 tund 30 minutit ja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja II esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja II arvates on

2-22-9126 hageja väidetavad menetluskulude esitatud kujul ebavajalikud ning põhjendamatud. Kajaga tutvumine ja vastuse koostamine ei see võtta aega rohkem kui 45 minutit. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 2-1910324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kajaga seotud menetlustoimingutele kulunud aeg. Põhjendatud hageja õigusabikulu kajaga seotud täiendavatele menetlustoimingutele on seega 234 eurot (1,5 x 130 x 1,2). Kohus mõistab kostjalt II välja hageja kasuks menetluskulud 234 eurot. Kuna ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole nende kindlaksmääramine vajalik. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.