2-22-10767/21 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning lg 2 järgi võib kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Eeltoodu alusel on otsuse kirjeldav ja ka põhjendav osa lihtsustatud vormis. II Hageja nõue ja põhjendused 12.03.2020 sõlmisid hageja ja kostja õigusteenuse lepingu nr 200708, mille alusel osutas hageja kostjale õigusabi. Hageja osutas kostjale teenust, mis seisnes kostja huvi esindamist ja kaitsmist tsiviilasjades 2-20-130295, 2-20-125358, 2-20-138945. Lepingu p 2.6 kohaselt esitab hageja kostjale teenuse eest tasumiseks arved lepingu täitmise eest igakuiselt või vastavalt lepingu raames antud ülesannete täitmisele. Makse tasumisega hilinemise korral kohustub kostja tasuma viivitusintressi 0,065% tasumata summalt iga hilinenud päeva eest. Hageja esitas 03.02.2021 kostjale õigusteenuse eest arve nr 18 summas 390 eurot, mille kostja jättis tasumata. Hageja esitas 05.03.2021 kostjale õigusteenuse eest arve nr 49 summas 120 eurot, mille kostja jättis tasumata. Hageja esitas 29.03.2021 kostjale õigusteenuse eest arve nr 202100070 summas 670eurot, mille kostja jättis tasumata. Kostja on viivituses. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1180 eurot ja viivis 375,28 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1555,28 eurot, millest 1180 eurot on põhivõlg ja 375,28 eurot on viivis, alates 26.07.2022 viivist 0,065 % päevas põhinõudelt (1180 eurot) kuni selle täitmiseni. Hageja palub, et kostja tasuks väljamõistetud Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx ja märgiks makse selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 2 (4)

III Kostja vastuväited Kostja tunnistas 12.10.23 esitatud avalduses hagi. IV Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. TsMS § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist protsendina võlalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Kostja esitas kohtule 12.10.23 hagi õigeksvõtmise avalduse (dtl 261). Kohtu arvates ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta. Kuna kostja on hagi tunnistanud, siis leiab kohus, et 1) pooled on sõlminud 12.03.20 teenuse osutamise lepingu nr xxxx (dtl 11), mida hageja täitis kohaselt ja esitas kostajale arved tasumiseks (dtl 21-23) ja millest tulenevat teenuse eest maksmise kohustust ei ole kostja täitnud, 2) kostja on tasumisega viivituses, lepingu p 2.6 järgi on viivise määr päevas 0,065% (dtl 12), 3) hageja nõue on muutunud kostja vastu sissenõutavaks. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud, tõendatud ning kuulub VÕS § 76 lg 1, 2, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 619, TsMS § 365 alusel rahuldamisele. I. K.lt tuleb OÜ Revonum kasuks välja mõista põhivõlga 1180 eurot, viivist 375,28 eurot, alates 26.07.2022 viivist 0,065 % päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: kostja kohustub väljamõistetud võla, viivised tasuma Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx ja märkima makse selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri. Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulideks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuluks lõiv ja lepingulise esindaja kulud.