Kuulutada välja võlgniku M P (isikukood XXX) pankrot 09.11.2023 kell 11:00 ja algatada võlgniku M P kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada M P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, telefon 44 31 313, e-post [email protected]). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27.11.2023 algusega kell 10:15 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1. Kohustada võlgnikku M Pt andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 27.11.2023 kell 10:15. Kui M P vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 09.11.2024. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese
2-23-12754 üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Jätta menetluskulud võlgniku M P kanda.
10.1.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot.
10.2.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu 145 euro ulatuses, kokku summas 870 eurot, mis hüvitada riigi vahenditest ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-s, so. büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.3.Usaldusisiku tasu summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot, mõista välja võlgnikult OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-s, so. büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
11.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
12.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 10.2. viivitamatuks täitmiseks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.Võlgnik M P esitas 07.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik töötu alates 2023. aastast. Võlgnikul varad puuduvad, sissetulekuteks on avalduses märgitud 560 eurot toetusraha. Igakuisteks väljaminekuteks on avalduses märgitud 690 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa avaldusest nähtuvalt puudub. Võlgnevuste summa on 7500 eurot. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused 2023. aastast, kui võlgnik ei suutnud kohustusi enam korrektselt tasuda, sest sissetulekutest ei jätkunud ning võlgnik võttis erinevaid kiirlaenusid, saamata aru tagajärgedest. Võlgnikul on igapäevane stress ja pingeline olukord, mistõttu on tal raske eluga hakkama saada. 2023. aasta augustikuus pöördus võlgnik võlanõustaja poole, kes aitas kaardistada võlasituatsiooni ning selgus, et oma kohustuste tasumisega võlgnik majanduslikult toime ei tule. Makseraskuste ületamiseks on võlgnik planeerinud eelarve planeerimist ja võlanõustamise teenuse kasutamise jätkamist.
2-23-12754 Võlgnik palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik kinnitab, et avalduses esitatud andmed on mulle teadaolevalt õiged ja täielikud.
2.Usaldusisik esitas 09.10.2023 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et M P on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid nii sissenõutavaks muutunud kohustuste kohaseks tasumiseks. Usaldusisik on seisukohal, et M P oma kohustusi täita ei suuda, võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks ja laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada M P pankrot ja algatada M P kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et võlgniku M P maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on M P ainsaks ja igakuiseks sissetulekuks riiklik töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kokku summas 613 eurot /dtl 57/. Võlgniku varaks on lisaks pensionikontol 514,62 eurot, kuid käesolevas menetlusstaadiumis ei ole veel selge, kas tegemist on II või III sambaga ja kas pankrotimenetluses võimalik seda on realiseerida. Võlgnikule kuulub ka kerghaagis xxx, väljalaskeaasta 1988, mille väärtuseks on võlgnik hinnanud kuni 300 eurot /dtl 57-60/. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 12926,91 eurot, kõik kohustused on tagamata /dtl 52/. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku makseraskused tekkisid 2022. aastal, kui sissetulekutest ei jätkunud olemasolevate kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on järelemõtlematult võtnud arusaamatuteks kuludeks laenusid olukorras, kus tal oli piisav sissetulek igapäevaste kulutuste katmiseks /dtl 236/.
7.PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, arvestades käesoleval hetkel võlgniku vara ja kohustusi. Võlgnikul on püsiv
2-23-12754 maksejõuetus, mis on tingitud kergekäeliselt võetud laenukohustustest, mille tagasimaksetega võlgnik on sattunud raskustesse, kuna finantsvõimekust ei ole õigesti hinnatud. Võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et M P on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks, edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest /dtl 16/. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, Andrus Õnnik on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku M P pankroti välja 09.11.2023 kell 11.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.11.2023 algusega kell 10.15, mis toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1. PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 27.11.2023 kell 10.15.
10.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,
2-23-12754 võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 09.11.2024. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: • Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2). • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
13.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
14.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
2-23-12754
15.FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 kohaselt on alates 01.01.2023 kuupalga alammäär 725 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.Võlgniku M P usaldusisik Andrus Õnnik esitas kohtule 09.10.2023 usaldusisiku tasu taotluse koos arvestustega /dtl 238-240/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi, arvestusega 120 eurot tunnis on usaldusisiku tasu kokku xxx eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so. x eurot. Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (registrikood 10016048), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja päringute vastuseid töötlenud, suhelnud korduvalt võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Samuti on põhjendatud usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
18.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud
2-23-12754 kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.
20.Menetlusabi kuutasu määra ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult, so. xxx eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas xxx eurot (koos käibemaksuga) hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (registrikood 10016048), mille konto nr on EE861010902001530007, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
21.Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja avaldajale. Menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo väljamakse tegemiseks saadab kohus kohtumääruse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.