Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht Tartu mnt 13, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja A. K. (e-post XXX)
esindajad
Kostja D. M. (isikukood XXX; registrijärgne elukoht XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista D. M.lt välja Revensen OÜ kasuks võlgnevus kokku 1537,82 eurot, millest põhivõlgnevus 1328,95 eurot, intress 43,19 eurot, lepingu haldustasu 20,44 eurot ja kuni 07.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 145,24 eurot.
3.Mõista D. M.lt välja Revensen OÜ kasuks viivis põhinõudelt 867,97 eurot alates 08.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni 15,90% aastas.
4.Mõista D. M.lt välja Revensen OÜ kasuks viivis põhinõudelt 460,98 eurot alates 08.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni 24,15% aastas.
5.Jätta rahuldamata Revensen OÜ sissenõudmiskulude nõue summas 58,20 eurot.
6.Menetluskulud jätta 96,4% ulatuses D. M. kanda ning 3,6% ulatuses Revensen OÜ kanda.
7.Määrata Revensen OÜ põhjendatud menetluskulude suuruseks 675 eurot, s.o riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 360 eurot.
8.Mõista D. M. välja Revensen OÜ kasuks Revensen OÜ menetluskulud 96,4% ulatuses, s.o summas 650,70 eurot.
D. M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 650,70 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2(6)
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 07.02.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse (sh 20.03.2023 ja 12.04.2023 hagiavalduse täiendused) D. M. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu 315 eurot.
2.Hageja esitas hagiavalduse ning täpsustas 20.03.2023 ja 12.04.2023 hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 01.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 10766499 ning 06.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 10816148. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 23.08.2022. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas kostja vastu nõuded Renovum OÜ-le, kes loovutas nõuded omakorda Revesen OÜ-le. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1328,95 eurot, intressi 43,19 eurot, haldustasu 20,44 eurot, sissenõudmiskulu 58,20 euro, kuni 07.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 145,24 eurot ning viivise lepingu nr 10766499 alusel 15,9% aastas alates 08.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni ja viivise lepingu nr 10816148 alusel 24,15% aastas alates 08.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt laenulepingute tingimustele leppisid pooled kokku, et viivisemäär on lepingus nr 10766499 15,9% aastas ehk 0,0442% päevas ning lepingus nr 10816148 24,15% aastas ehk 0,0671% päevas.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.04.2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjalt avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele XXX ja XXX ning kostja võimalikele aadressitele XXX (tagastatud – hoiutähtaja möödumisel) ja XXX (tagastatud – muu põhjus). Kohus püüdis kostjat kätte saada telefoni teel, kuid edutult. Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Sotsiaalkindlustusametile teadaolevad kostja kontaktandmed pärinevad rahvastikuregistrist. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad kostjaga kokkupuuted, täiendav info isiku elukoha- ja viibimise ning kontaktide kohta. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks XXX, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 20 päeva, mis möödus XXX. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
6.Kohtule esitatud hagiavaldusest tarbijakrediidilepingust.
nähtuvalt
tuleneb hageja
nõue
kostja vastu
3(6)
Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C-154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C-377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendustega otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva.
8.Hageja palub VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 alusel ning üldtingimuste p-st 3.7 tulenevalt mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud kummagi lepingu puhul 29,10 eurot ehk kokku 58,20 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevusest tegutsev isik. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuseajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 4). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 5). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust.
4(6)
Hagiavaldusest ja selle täiendustest nähtub, et lepingu nr 10766499 kehtivuseajal saatis laenuandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjale meeldetuletuskirjad 15.05.2022 (4,85 eurot), 19.06.2022 (4,85 eurot) ja 20.07.2022 (4,85 eurot) ning lepingu nr 10816148 kehtivuseajal saatis laenuandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjale meeldetuletuskirjad 15.05.2022 (4,85 eurot), 19.06.2022 (4,85 eurot) ja 20.07.2022 (4,85 eurot). Kohtule ei nähtu, et hageja oleks enne iga nimetatud kirja saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja. Kuivõrd VÕS § 1131 lg 1 sätestatud eeldused pole käesoleval juhul täidetud, jätab kohus lepingute kehtivuse aja eest esitatud võla sissenõudmiskulude nõude 29,10 euro ulatuses rahuldamata.
9.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostjale saadetud järgmised teatised ning nendega seonduv sissenõudekulu on kujunenud järgmiselt: lepingu nr 10766499 puhul ülesütlemise hoiatus 4,85 eurot, ülesütlemise teatis 4,85 eurot ja nõude loovutamise teatis 4,85 eurot ning lepingu nr 10816148 puhul ülesütlemise hoiatus 4,85 eurot, ülesütlemise teatis 4,85 eurot ja nõude loovutamise teatis 4,85 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud. Kohtule nähtub, et hageja viidatud kõigi kirjade eesmärgiks ei ole vaid võlgnikule meelde tuletada oma kohustust. Kohtu hinnangul ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda VÕS § 1132 mõistes hageja saadetud ülesütlemise hoiatuse, ülesütlemise ning nõude loovutamise teatisi, kuivõrd viidatud teatiste eesmärgiks on kostja teavitamine ülesütlemise võimalikkusest, ülesütlemisest ning nõude loovutamisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 29,10 eurot rahuldamata.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1596,02 eurot, s.o põhivõlgnevus 1328,95 eurot, intress 43,19 eurot, haldustasu 20,44 eurot, sissenõudmiskulu 58,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 145,24 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja aga 1537,82 eurot, s.o põhivõlgnevus 1328,95 eurot, intress 43,19 eurot, haldustasu 20,44 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 145,24 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 96,4%.
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 96,4% ulatuses kostja kanda ning 3,6% ulatuses hageja kanda.
12.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulude 600 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 915 eurot.
13.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg-ga 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
14.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et
5(6)
Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks hageja esindaja tunnitasu 120 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 360 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 3 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 240 eurot rahuldamata.
15.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 675 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot, millest kostja kanda jääb 96,4% ehk 650,70 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 24,30 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
17.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
18.Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa p-i 3), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.