3.Välja mõista R. R.ilt viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (3417,04 eurot) alates 12.07.2023 (hagi esitamisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta kostja R. R.i kanda.
4.1 Välja mõista R. R.ilt OÜ GS Core kasuks hageja menetluskulude katteks 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
alates kohtulahendi
Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE062200221059223099 AS-s Swedbank riigilõivu 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (RLS § 59 lg 19). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse 2(6)
peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.OÜ GS Core esitas 31.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. R.i vastu võla nõudes. Kohus tegi 03.04.2023 R. R.ile makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.06.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue R. R.i vastu anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus jättis 14.06.2023.a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused kohtu määratud tähtajaks ja maakohus võttis 18.07.2023.a. määrusega OÜ GS Core hagi R. R.i vastu menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS laenuandjana ja R. R. laenusaajana 19.12.2019 laenulepingu (tarbijakrediidilepingu) nr BL1745769, mille alusel sai kostja laenu 6698 eurot aastaintressiga 8,64 %. Laenulepingu järgi kohustus laenusaaja tagastama laenu 60 kuumaksega iga kuu 18. kuupäevaks alates 20.01.2020 kuni 18.12.2024.a Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 398 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 3.1. kinni laenusummast. Laenuandja on laenusaajale laenu üle kandnud. 15.06.2020 sõlmisid pooled laenulepingu muutmiseks lisakokkuleppe (dtl 65), millega kehtestasid lepingule uue maksegraafiku (dtl 71-72). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd krediidiandja ei ole andnud hagejale andmeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, järeldab hageja, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena kõik kostja maksed põhivõla tagastamiseks ja nõudes kostjalt ainult tasumata põhivõla jääki (kuivõrd seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning viivist seadusjärgses määras. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 1053,07 eurot. Lisaks peeti lepingutasuna kinni 398 eurot. Hageja arvestab nimetatud summad, so kokku 1451,07 eurot põhivõla katteks. Kostja tasumata põhivõla jääk on 5246,93 eurot, millest 2927,10 eurot on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 2319,83 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Sissenõutavaks muutumata võla põhiosa summad ja maksetähtpäevad on järgmised: 18.07.2023 121,17 eurot 18.08.2023 122,04 eurot 18.09.2023 122,92 eurot 18.10.2023 123,81 eurot 20.11.2023 124,70 eurot 18.12.2023 125,59 eurot 18.01.2024 126,50 eurot 19.02.2024 127,41 eurot 18.03.2024 128,33 eurot 18.04.2024 129,25 eurot 20.05.2024 130,18 eurot 18.06.2024 131,12 eurot 19.07.2024 132,06 eurot 19.08.2024 133,01 eurot 18.09.2024 133,97 eurot 18.10.2024 134,94 eurot 3(6)
18.11.2024 135,91 eurot 18.12.2024 136,92 eurot Summad muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 74), millest teavitati ka kostjat. Hageja soovib kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (2927,10 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 12.04.2020. See annab aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagiavalduses märgitu kohaselt kokku 900 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (vt TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 pga 3 ja § 172 lg-ga 9) ning lepingulise esindaja õigusabikulust 600 eurot (5 x 120). Hageja lepingulisel esindajal kulus asja materjalidega tutvumisele, tõendite hankimisele, asjaolude ja tõendite analüüsile, kompromissläbirääkimistele kostjaga, põhjendatud nõude analüüsile ning hagiavalduse koostamisele kokku 5 tundi hinnaga 120 eurot tund käibemaksuta. Hageja kinnitab nende menetluskulude kandmist seoses käesoleva kohtuasjaga (TsMS § 176 lg 5).
3.Kohus saatis hagimaterjalid R. R.ile kohtule teadaolevatel kostja aadressidel (sh e-post), kättetoimetamine ei õnnestunud. Kostja tegelik asukoht oli teadmata, mistõttu toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.09.2023.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.09.2023.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
4.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 4(6)
7.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7, TsMS § 367; §
369.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja esitatud nõudest (5246,93 eurot) sissenõutavaks muutunud 2927,10 eurot, tulevikus muutub sissenõutavaks 2319,23 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud (maksetähtajad möödunud) nõue 3417,04 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 1829,89 eurot. Vastavalt TsMS § 369 võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 369 näeb tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohutust õigel ajal ei täida. Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on seisukohal, et kuivõrd R. R. on viimase makse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 12.04.2020.a. ning ei ole edaspidi üles näidanud vähimatki huvi võla tasumiseks, on alust eeldada, et ta ei tee (ei kavatse seda teha) ka tulevikus. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. Kostja ei ole tagasimakseid teinud kolme aasta vältel, lisaks sellele ei ole talle võimalik kätte toimetada ka menetlusdokumente (toimetati Ametlike teadaannete kaudu). Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas R. R., et elab Saksamaal ja kasutab e-posti XXX (dtl 1), kuid oma aadressi ei teavitanud, e-posti aadressilt puudub kinnitus kohtu materjalide kättesaamise kohta. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb.1Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega R. Rosenbergilt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud nõude 3417,04 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 1829,89 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule (dtl 71-72).
8.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
9.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 900 eurot, millest riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 600 eurot (arvestusega 5 töötundi x 120 töötunni hind).
Hageja on ekslikult märkinud hagiavalduses tasutud riigilõivu 280 eurot, tegelikkuses on hageja menetluses tasunud riigilõivu kokku 595 eurot (240 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses täiendavalt 355, dtl 42). Seega on hageja menetluskulud kokku 595 + 600 + 20 = 1215 eurot.
10.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise eest tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses on õigusabikulu taotlus 600 eurot ebamõistlikult ega vasta toimingutele tegelikult kulutatud ajahulgale ja töömahule. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kuluga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 595 + 20 + 240 = 855 eurot.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.