1.Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista A.G.lt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks võlg 4934 (neli tuhat üheksasada kolmkümmend neli) eurot 59 senti.
3.Välja mõista A.G.lt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks viivis alates 24.08.2023.a kuni põhinõude (4487,55 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta A.G. kanda. 4.1 Välja mõista A.G.lt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu esitas 24.08.2023.a. Viru Maakohtule avalduse A.G. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Avalduse kohaselt on A.G. Kohtla-Järve linnas, Sinivoore tn 5 korterelamus korteri nr x omanik ja Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu liige. Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu võlgnikule igakuiselt arved. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Seisuga 31.07.2023. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 4487,55 eurot, viivisevõlgnevus 447,04 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul oktoober 2016 – juuli 2023. a avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas, andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata tasub puudutatud isik arveid äärmiselt ebaregulaarselt kandes aegajalt ühistu arvele väikeseid summasid erinevas suuruses ega ole kohaselt oma jooksvaid arveid tasunud. Kuivõrd korteriomanik tasub makseid ebaregulaarselt ja suvalistes summades, suureneb tema võlg pidevalt. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust 4487,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 447,04 eurot ja lisanduvat viivist alates 24.08.2023.a. Avaldaja selgitab, et korteriühistu kannab kõik vajalikud kulud korterelamu majandamisel ja haldamisel. Igakuiselt esitatakse liikmetele seaduse, põhikirja ja liikmete üldkoosolekute otsuste alusel eeltoodud kulud tasumiseks. Seega igakuiselt tekkivad liikmel eristatavad kohustused. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (seega antud juhul eelnevalt esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevus), teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus (antud juhul on koormavam ajaliselt varem kohustus kuna kuulub arvestamisele viivis), ning neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Seega antud juhul avaldaja on käitunud õiguspäraselt kustutades jooksvalt tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja viivitusintressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Avaldaja tegevus vastab ka antud normile ning nõue puudutatud isiku vastu aegunud ei ole. Alternatiivselt eeltoodule on avaldaja seisukohal, et nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudutatud isik maksis kogu perioodi jooksul avaldajale erinevad (selgituseta) summad, sh summad võlgnevuse ja viivise katteks.
Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid (kommunaalteenuste eest): maja hooldus, remondifond, vesi ja kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu, küte, koristaja. Maja hooldus ja remondifond arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi suurus on 46,8 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 3.2.5, 6.2.7). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Kuni 30.09.2018 oli maja hoolduse tariifi suurus 0,57 eurot/m2 (lisad 5.1-5.3). Alates 01.10.2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suurus 0,45 eurot/m2 ja remondifond on 0,25 eurot/m2 (lisad 5.4 ja 5.5). Vesi ja kanalisatsioon, üldvesi, prügivedu, küte on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Seisuga 31.07.2023. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 4487,55 eurot. Lähtudes ülaltoodust esitab avaldaja puudutatud isiku vastu põhivõla tasumise nõude summas 4487,55 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas mainitud seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 31.07.2023. a seisuga 447,04 eurot. Lähtudes ülaltoodust esitab avaldaja puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude summas 447,04 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isikute vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude (s.o 4487,55 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja mõista A.G.lt avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv, 240 eurot esindaja tasu (arvestusega 2 töötundi x 120 eurot töötunni hind) ning 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu (väljavõte kinnistusraamatust).
3.Kohus saatis avalduse koos lisadega A.G.le ja nõudis kirjalikku vastust avaldusele. Materjalid toimetati A.G.le kätte isiklikult 17.10.2023.a. Kohtu määratud tähtajaks asjast puudutatud isik vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
6.Avaldaja tugineb asjaolule, et A.G. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A.G. xxx (registriosa nr xxx) omanik alates 13.10.2016.a. (dtl 16). Seega on A.G. Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu liige (korteriühistu põhikirja p 2.1, dtl 9).
7.Kuivõrd puudutatud isiku võlg on tekkinud perioodil oktoober 2016-juuli 2023, kuulub kohaldamisele ka kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriühistuseadus (KÜS). Vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasukorteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018.a. (ja käesoleval ajal) kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha Krts § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Vastavalt KrtS § 42 lg 1 kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Nimetatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes.
8.Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil 31.10.2016-juuli 2023.a (viimane arve 30.06.2023) esitatud arveid kokku 8935,18 eurot, millest 4000, 59 eurot (sh teenuste eest 3793,60 + viivist 206,99 eurot) on makstud ning maksmata on 4934, 59 eurot (sh teenuste eest 4487,55 + viivist 447,04 eurot, vt dtl 19-21). Esitatud käibeandmikult nähtub kulude lõikes tariif, tarbitud kogus ning tasumisele kuuluv makse (sh viivis) iga kululiigi (küte, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, maja hooldus, üldvesi) kohta (dtl 22-31). Puudutatud isiku korteriomandi suurus on 46,8 m2. Tasu maja hoolduse ja remondifondi eest arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariifid kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 3.2.5, 6.2.7).
Kuni 30.09.2018 oli maja hoolduse tariifi suurus 0,57 eurot/m2 (dtl 32-38). Alates 01.10.2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suurus 0,45 eurot/m2 ja remondifond on 0,25 eurot/m2 (dtl 39-46).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel viivist lg 1 p 1 ja 6). Avaldaja on viivist arvestanud seadusjärgses määras. Seisuga 31.07.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 447.04 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 24.08.2023.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (4487,55 euro) tasumiseni. A.G. kohtule vastust ega vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda. Samuti pole esitatud vastuväiteid nõude suurusele. Kuivõrd puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud ja rahuldab korteriühistu nõude.
10.Avaldaja viited nõude aegumisele (avaldaja leiab, et nõue ei ole aegunud kuivõrd avaldaja on rakendanud puudutatud isikult maksete laekumisel VÕS § 88 lg 6 ja 8 ning lugenud kaetuks varasema sissenõutavaks muutunud kohustuse) jätab kohus tähelepanuta kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestatu kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. A.G. omapoolset vastust/vastuväiteid (sh võimalikku nõude aegumise vastuväidet) avaldusele ei ole esitanud. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu/esindaja tasu 240 eurot (arvestusega 2 töötundi x 120 eurot töötunni hind), kokku 293 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 293 eurot.
12.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.