Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants) hagi D. U. e vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1170,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja A.Ž. (e-post [email protected]) Kostja D. U. (isikukood XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. U. e vastu võla väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 686,10 eurot.
3.Mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 686,10 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi D. U. e vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas summas kui 686,10 eurot, intressi 62,41 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 85,30 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.
5.Jätta menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 65% ulatuses D. U. e kanda.
6.Mõista D. U. elt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 312 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D. U. el tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Toimetada otsus pooltele kätte. Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19) Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15) Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 5. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse D. U. elt (kostja) võla väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 847,68 eurot, intressi 62,41 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 85,30 eurot ja edasiulatuva viivise alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja kinnitas, et kasutab e-posti aadressi XXX ja et sinna võib dokumendid edastada (dtl 162). Kuna kostja hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude saamist ei kinnitanud, edastas
kohus 30. juunil 2023 dokumendid kostjale koos hoiatusega, et need loetakse kolme tööpäeva jooksul kättetoimetatuks. Kohus loeb TsMS § 3141 lg 2 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 5. juulil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 25. juulil 2023. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4.Kohus selgitas 13. aprilli 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuse kohaselt laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja poolt taotluses toodud andmetest, mille kohaselt kostja igakuine sissetulek oli 800 eurot ning igakuised kohustused olid 200 eurot. Laenuandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud,
et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Hageja leiab, et laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning lähtumine kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja laenulepingus sisalduvast kinnitusest, mille kohaselt ta omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks, ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § 4034 lg-te 1 – 6 mõttes. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud või palunud kostjal esitatud andmeid täpsustada. Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär kogu lepingu kehtivuse ajal 0,00% aastas. Seega lepingu kehtivuse ajal kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt soetas kostja kauba maksumusega 1349 eurot. Hageja sõnul on kostjalt toimunud laekumisi endisele võlausaldajale kokku 662,90 eurot, millest põhiosa katteks läks 501,32 eurot, intressi katteks 142,58 eurot, lepingutasu katteks 19,00 eurot (dtl 66). Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 686,10 eurot (1349 - 662,90). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 686,10 eurot. Hageja intressinõude jätab kohus rahuldamata.
6.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 686,10 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
7.Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu, et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 35% ulatuses ja kostja kanda 65% ulatuses.
9.Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulud 696 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ning toiminguid seoses hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 676 eurot (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 169 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 180 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud enam kui 120 euro ulatuses.
10.Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 480 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 312 eurot (480 x 0,65).
11.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.