EH avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2013/2589
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/võlgnik: EH (isikukood xxx, e-post xxx) Puudutatud isik: kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isiku lepinguline esindaja: A L (Marani Õigusbüroo OÜ; e-post xxx) Puudutatud isik/sissenõudja: Manoteks invest OÜ (registrikood 11491403) Puudutatud isiku/sissenõudja lepinguline esindaja: S E (OÜ Rapid Finance; e-post xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldaja EH 15.09.2023 esitatud (teiskordselt esitatud 18.09.2023) vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta avaldaja EH 01.11.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta avaldaja EH avaldus rahuldamata ning täitemenetlus täiteasjas nr 025/2013/2589 lõpetamata.
4.Menetluskulud jätta avaldaja EH kanda.
5.Rahuldada kohtutäitur Kaire Põltsi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõista avaldajalt EH kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja menetluskulud kokku summas 450 eurot.
6.Mõista avaldajalt EH kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurolt) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7.Rahuldada
sissenõudja
Manoteks
invest
OÜ
taotlus
menetluskulude
kindlaksmääramiseks ja mõista avaldajalt EH Manoteks invest OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 240 eurot.
8.Mõista avaldajalt EH Manoteks invest OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurolt) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
9.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele (v.a määruse p 1 ja 2) võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud, seisukohad ja menetluse käik
1.08.09.2023 esitas EH Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 025/2013/2589 täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Täiteasja nr 025/2013/2589 täitedokumendiks on Harju Maakohtu 01.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-17484, mis on esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 29.08.2013. Täiteasi on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts menetluses.
2.Kohus võttis avalduse 12.09.2023 määrusega menetlusse, edastas puudutatud isikutele ning andis tähtaja avaldusele kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
3.15.09.2023 (korduv 18.09.2023) esitas avaldaja vastuväite kohtu tegevusele. Avaldaja palub eemaldada menetlusest puudutatud isikuna Kaire Põlts. Kohus on kaasanud isiku eraisikuna, vaatamata sellele oleks põhjendamatu ka tema kaasamine täiturina. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 2 kohaselt on avalduse, täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, läbivaatamisel kohtus menetlusosalisteks avaldaja ja sissenõudja. Avaldus on esitatud põhinõude osas aegumise kohaldamiseks, mitte aga täitekulude osas. Menetluses ei saa asuda esitama mh seisukohti aegumise osas isik, kes on kaasatud põhjendamatult ja õigusvastaselt.
4.Vastusena avaldusele teatas kohtutäitur Kaire Põlts 02.10.2023, et täitemenetlus täiteasjas nr 025/2013/2589 on algatatud 29.08.2013 täitedokumendi Harju Maakohtu 01.03.2013 otsuse nr 2-10-17484 ja sissenõudja Manoteks invest OÜ 29.08.2013 avalduse alusel. 29.08.2013 täitmisteade on loetud ametlikes teadaannetes avaldamisega võlgnikule kättetoimetatuks 03.10.2013. 29.08.2013 koostas kohtutäitur keelumärke seadmise avalduse võlgniku nimele registreeritud väärtpaberikontole xxx ja rahalise nõude arestimise akti kohtutäiturile Elin Vilippus ning 24.10.2013 arestis võlgnikule kuuluvad arveldusarved. 11.11.2019 koostas kohtutäitur sundtäitmisega ühinemise avalduse kohtutäiturile Elin Vilippus, kelle avalduse alusel oli kantud käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluvale varale 1⁄2 kaasomandiosa kinnisasjast nr xxx. Lisaks koostas ja edastas kohtutäitur 11.11.2019 keelumärke seadmise avalduse võlgniku nimele registreeritud varale, milleks oli võlgniku nimel registreeritud osamakse xxx OÜ (xxx) nimiväärtuses 2500 eurot. 11.11.2019 saabus kohtutäituri büroosse võlgniku kaebus, millega võlgnik taotles ebaseadusliku täitemenetluse lõpetamist täiteasjas 025/2013/2589. 19.11.2019 edastas kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäiturile Kaire Põlts otsuse sundtäitmisega ühinemiseks EH menetluses, millega lubab sissenõudjal Manoteks Invest OÜ ja kohtutäitur Kaire Põlts osaleda EH suhtes läbiviidavas menetluses, kus sissenõue on pööratud võlgnikule kuuluvale 1⁄2 kaasomandiosale kinnisasjast nr xxx, asukohaga: xxx; xxxx; xxx. 02.12.2019 laekus kohtutäituri Elin Vilippuse büroost kohtutäiturile Kaire Põlts teade võlgniku EH 29.11.2019 esitatud kaebuse ja kaebuse läbivaatamise kohta. 04.12.2019 koostas ja edastas kohtutäitur
Kaire Põlts seisukoha vastuse võlgniku kaebusele kohtutäiturile Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2015/544. 05.12.2019 koostas ja edastas kohtutäitur Kaire Põlts menetlusosalistele kohtutäituri otsuse võlgniku 11.11.2019 kaebusele, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. 14.12.2020 avaldati kohtutäiturile e-toimikus võlgniku määruskaebus tsiviilasjas nr 2-20-15119. 20.01.2021 edastas kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäiturile Kaire Põlts täitetoimingust teatamise ja enampakkumise kuulutuse, mille kohaselt müüb võlgnikule, EH, kuuluvat 1/2 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga xxx aadressil xxx. 03.02.2021 laekus kohtutäiturile Kaire Põlts kohtutäiturilt Elin Vilippus võlgniku EH 01.02.2021 esitatud kaebus ja teade kaebuse läbivaatamise kohta. Lisaks edastas kohtutäitur Elin Vilippus võlgniku 03.02.2021 vastuskirja kaebuse läbivaatamise teatele. 11.02.2021 koostas Harju Maakohus kohtumääruse 2-19-19228, millega esialgse õiguskaitse abinõuna peatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2013/2589. Kohtutäitur koostas ja edastas 12.02.2021 täitemenetluse peatamise otsuse menetlusdokumendina menetlusosalistele, millega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2013/2589 kuni peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. 23.02.2021 edastas kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäiturile Kaire Põlts otsuse võlgniku 01.02.2021 kaebusele. 01.11.2022 teostas kohtutäitur Kaire Põlts päringu menetluse jätkamisest kohtutäiturile Elin Vilippus, viimase vastuse kohaselt on täitemenetlused kohtumääruse alusel endiselt peatatud ning võlgnik vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 2-19-19228 Riigikohtus. 07.02.2023 laekus kohtutäituri büroosse kohtutäiturilt Elin Vilippus täitemenetluse uuendamise otsus, mille kohaselt Harju Maakohtu 21.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-19228 tühistati Harju Maakohtu 11.02.2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud. Kohtulahend jõustus Riigikohtu 06.02.2023 kohtumäärusega kohtuasjas 2-19-19228. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse täiteasjas nr 025/2013/2589 peatamise asjaolu on äralangenud Riigikohtu 06.02.2023 kohtumääruse kohtuasjas 2-19-19228 jõustumisega ning menetlus kuulub jätkamisele. Täiteasjas nr 025/2013/2589 esinevad kohtutäituri hinnangul täitemenetluse aegumist välistavad asjaolud (täitemenetluse peatamine ajavahemikul 11.02.202106.02.2023 ning lisaks hagi esitamisest tsiviilasjas nr 2-20-15119 kuni lõpliku lahendi jõustumiseni, millele võlgnik esitas määruskaebuse 14.12.2020). Toodust tulenevalt ei kuulu võlgniku EH avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamisele täiteasjas nr 025/2013/2589 rahuldamisele põhjusel, et pole möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
5.Puudutatud isik Manoteks invest OÜ esitas 09.10.2023 enda seisukoha, mille järgi on avaldus õiguslikult perspektiivitu, põhineb teadlikult valeväidete esitamisel ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Sissenõudja nõue ei ole aegunud ainuüksi põhjusel, et 12.02.2021 kuni 07.02.2023 oli täitemenetlus 025/2013/2589 peatatud kohtumenetluse tõttu. Kuna täitemenetlus oli peatatud, ei kulgenud ka aegumise tähtaeg ning seega on hageja hagi teadlikult valelik ja alusetu. Nõue ei ole aegunud. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
6.12.10.2023 seisukohas märkis avaldaja, et ebaõiged on sissenõudja väited nagu täitedokumendist tuleneva nõude nõudeõigus ei oleks aegunud. Täitemenetluse peatamine ja nõudeõiguse aegumine ei ole faktiliselt samastatavad st täitemenetluse peatamine ei peata automaatselt nõudeõiguse aegumist. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine saab peatuda ainult teatud juhtudel, mis on sätestatud TsÜS-is. Avaldaja oli esitanud teises täiteasjas kaebuse kohtutäituri tegevusele, mida lahendati tsiviilasjas nr 2-19-19228 mille raames kohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja peatas ka antud täiteasja ja samas täitemenetluse nr 025/2013/2589 peatas ikkagi kohtutäitur oma otsusega täiteasjas, täites kohtumäärust, mitte ei peatanud see esialgse õiguskaitse osas tehtud määruse tõttu. Samas viidatud kaebusmenetluses kohtutäituri tegevusele/otsusele ka kõrgemal seisev kohtuaste tühistas madalamaastme lahendi, seega ei olnud avaldaja kaebus põhjendamatu kohtutäituri otsusele/tegevusele teises täiteasjas.
Täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse aegumine ei peatu kõikidel juhtudel kui täitemenetlus peatatakse kohtu poolt ja/või täituri otsuse alusel.
7.01.11.2023 esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning palus peatada täitemenetlus täiteasjas 025/2013/2589 kuniks antud asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Avaldaja märkis, et antud asja võimalik tulem on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, sellises olukorras ei saa olla põhjendatud täitemenetlusega jätkamine, kuna peale nõudeõiguse aegumist saab sõltuda nõude täitmine täitemenetluses avaldaja tahtest. Avaldaja on koos avaldusega esitanud sissenõudjale kohustuse täitmisest keeldumise TsÜS § 142 lg 1 alusel. Täitur aga kõigest hoolimata täidab nõuet edasi, seega võib tekkida olukord, kus nõue nõutakse õigusvastaselt sisse kas siis osaliselt või täielikult. Seega on võimaliku kohtulahendi täitmine kas raskendatud või hoopiski võimatu, mis võib muuta seega antud menetluse, mille võimaliku tulemina tunnistada sundtäitmine lubamatuks, sisutuks. Kui avalduse menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib seega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendada lahendi täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib avalduse rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vastuväite lahendamine kohtu tegevusele
9.TsMS § 333 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Kohus möönab, et TMS § 2231 lg 2 järgi on avalduse, täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, läbivaatamisel kohtus menetlusosalisteks avaldaja ja sissenõudja, kuid kohus on kohtutäitur Kaire Põltsi kaasanud menetlusse TsMS § 198 lg 3 alusel. Isegi, kui kohus kohtutäiturit ei kaasaks puudutatud isikuna, küsiks kohus kohtutäiturilt teavet ja olemasolevaid tõendid selle kohta, millal esitati täitedokument esimest korda täitmiseks, samuti teavet ja tõendeid täitemenetluse aegumise võimaliku peatumise ja katkemise kohta. TsMS § 477 lg 7 teise lause kohaselt kogub kohus hagita menetluses tõendeid omal algatusel. Kohtutäitur on nimetatud teabe esitamiseks pädev isik, kes saab ja peabki antud menetluses ka oma seisukoha aegumise osas esitama. Samuti märgib kohus, et ei ole Kaire Põltsi kaasanud eraisikuna, vaid kohtutäiturina. Avaldaja sellekohane väide on põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Avaldaja nõude lahendamine
10.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
11.Avaldusest nähtub, et täiteasja nr 025/2013/2589 täitedokumendiks on Harju Maakohtu 01.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-17484. Lähtuvalt kohtutäituri poolt esitatust on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 29.08.2013. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 29.08.2013.
12.Kohtutäitur tõi oma 02.10.2023 vastuses ja sissenõudja oma 09.10.2023 seisukohas välja, et 12.02.2021 kuni 07.02.2023 oli täitemenetlus 025/2013/2589 peatatud tsiviilasja nr 2-19-19228 tõttu, lisaks on kohtutäituri hinnangul aegumist välistavaks asjaoluks menetlus tsiviilasjas nr 2-20-15119. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr 025/2013/2589 teatavaks saanud.
13.Kohus leiab, et antud asjas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud alates 29.08.2023. Nimelt pole möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Tsiviilasjas nr 2-20-15119 esitas EH 15.10.2020 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2013/2589. 17.09.2021 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata EHe hagi Manoteks invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2013/2589. Kohtuotsus jõustus 27.06.2022. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohtu hinnangul ei peatunud täitemenetluse nr 025/2013/2589 aegumine tsiviilasja nr 2-20-15119 menetluse ajaks 15.10.2020-27.06.2022 TsÜS § 160 lg 1 alusel, kuna sellise hagi esitamine iseenesest täitemenetlust ei peata ning hagi esitamine ei takista sissenõudjal oma õigusi realiseerida. Tsiviilasjas nr 2-19-19228 esitas EH 07.12.2019 kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 25.11.2019 otsuse peale täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840. Samas tsiviilasjas peatas Harju Maakohus 11.02.2021 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetlused täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849, 025/2013/2589, 027/2013/311, 027/2013/924, 034/2020/852, 022/2020/9521. 21.05.2021 kohtumäärusega kohus tühistas Harju Maakohtu 11.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-19228 rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud. Kohtumäärus jõustus 06.02.2023. Kohtu hinnangul peatus täitemenetluse nr 025/2013/2589 aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks tsiviilasjas nr 2-19-19228 11.02.2021 tehtud kohtumääruse alusel seega perioodiks 11.02.2021-06.02.2023, kuna kohus peatas täitemenetluse nr 025/2013/2589. Nimetatud perioodil sissenõudja oma õigusi realiseerida ei saanud. Seadusandja mõtteks ei ole täitemenetluse peatamise võimalusega kahjustada ja lasta sissenõudja nõude täitmise sel ajal aeguda. Kuna kohus peatas tsiviilasjas nr 2-1919228 11.02.2021 tehtud kohtumääruse alusel 11.02.2021-06.02.2023 täitemenetluse nr 025/2013/2589, peatus nimetatud perioodiks eeltoodust tulenevalt ka täitemenetluse aegumine. Seega ei ole nõue käesolevaks ajaks veel aegunud. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust täiteasjas 025/2013/2589 TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada, mistõttu jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.TsMS 4771 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks on seega vajalik välja tuua, mis on see oluline kahju, omavoli vältimine või muu põhjus. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esialgse õiguskaitse taotluses esitanud ühtki veenvat väidet ega põhistanud, et esialgse õiguskaitse seadmine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Esialgse õiguskaitse regulatsiooni eesmärgiks ei ole iga kohtusse esitatud avalduse reguleerimine esialgse õiguskaitse korras, vaid see eeldab selliseid erakorralisi asjaolusid, millest kohus saab järeldada, et üksnes esialgse õiguskaitse regulatsiooni kohaldamine on ainuvõimalik viis, et vältida olulist kahju või omavoli. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole tegemist olukorraga, mille puhul oleks vaja õigussuhet esialgse õiguskaitse korras esialgselt reguleerida. Käesoleval juhul pole täidetud TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud esialgse õiguskaitse eeldused. Samuti märgib kohus, et kuna kohus on eelnevalt leidnud, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata, siis ei ole ka sel põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd sissenõudjal ja kohtutäituril oli menetluses lepinguline esindaja, peab avaldaja hüvitama puudutatud isikutele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtutäituri esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 4,5 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund, käibemaksuta, järgmiselt: 1) 02.10.2023 täiteasja nr 025/2013/2589 toimikuga tutvumine (67 menetlusdokumenti), menetluslike asjaolude täpsustamine kohtutäituriga – 1 tund; 2) 02.10.2023 kirjaliku vastuse koostamine koos lisadega ning kohtule esitamine – 3,5 tundi. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega. Kohus leiab, et kohtutäituri menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
Sissenõudja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 2 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, käibemaksuta, järgmiselt: õigusabikulud vastuse koostamise eest (avaldusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine) – 2 tundi. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega. Kohus leiab, et sissenõudja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, peab põhjendatud õigusteenuse tunnihinnaks 100 eurot ja 120 eurot, käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 450 eurot ning sissenõudja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, mis tuleb avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista. Puudutatud isikud on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.