Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12819
Kohtuasi
X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik sissenõudja Manoteks invest OÜ (registrikood 11491403), lepinguline esindaja SE Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja AL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X vastuväide kohtu tegevusele ja lahendada esialgse õiguskaitse taotlus viivitamata. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta X määruskaebus läbi vaatamata osas, millega ta vaidlustas maakohtu määrust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas.
3.Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus muutmata.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda.
6.Mõista Xlt kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja menetluskulude hüvitis 150 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
7.Mõista Xlt Manoteks invest OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 100 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse, v.a resolutsiooni punkti 1 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-12819 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 08.09.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täiteasjas nr 025/2013/2589 (täiteasi) täitedokumentist tuleneva nõude aegumise tõttu täitemenetluse. Menetluskulud palus avaldaja jätta sissenõudja kanda. Avalduse kohaselt esitas algne sissenõudja Santome OÜ 29.08.2013 kohtutäiturile täitmisavalduse Harju Maakohtu 01.03.2013 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-17484 tuleneva nõude täitmiseks ning kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 025/2013/2589. Santome OÜ loovutas 28.04.2017 enda nõude Manoteks invest OÜ-le (puudutatud isik I, sissenõudja). Arvestades täitmisavalduse esitamise aega (29.08.2013), möödus kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi 30.08.2023.
2.Avaldaja esitas 15.09.2023 ja 18.09.2023 vastuväite kohtu tegevusele ja palus eemaldada menetlusest puudutatud isikuna kaasatud kohtutäituri.
3.Avaldaja esitas 01.11.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kuni asjas lahendi jõustumiseni peatada täitemenetluse. Puudutatud isikute seisukohad
4.Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vastuse kohaselt on avaldus alusetu ning võlgnik kasutab menetlusõigusi pahatahtlikult menetluste venitamiseks. Sissenõudja nõue ei ole aegunud. Ajavahemikul 12.02.2021-07.02.2023 oli täitemenetlus kohtumenetluse tõttu peatatud ning sel ajal ei aegunud ka sissenõudja nõue.
5.Kohtutäitur Kaie Põlts (puudutatud isik II, kohtutäitur) tõi esile täitemenetluse asjaolud ning palus jätta võlgniku avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaeg ei ole möödunud, sest aegumine oli peatunud tsiviilasjas nr 2-20-15119 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajal, samuti ajal, mil täitemenetlus oli peatatud tsiviilasjas nr 2-19-19228 Harju Maakohtu 11.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras kuni maakohtu määrust tühistava lahendi jõustumiseni 06.02.2023. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 01.11.2023 määrusega vastuväite kohtu tegevusele, esialgse õiguskaitse taotluse ja avalduse rahuldamata ning täitemenetluse täiteasjas lõpetamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulude hüvitise 240 eurot ja kohtutäituri kasuks hüvitise 450 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
6.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:
2-23-12819 -
-
-
täiteasjas nr 025/2013/2589 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 01.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-17484; sissenõudja esitas selle esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 29.08.2013; võlgnik esitas 07.12.2019 kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning Harju Maakohus peatas 11.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras mh täiteasjas nr 025/2013/2589 täitemenetluse; ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse; määrus jõustus 06.02.2023; võlgnik esitas 15.10.2020 hagi täiteasjas nr 025/2013/2589 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; Harju Maakohus jättis 17.09.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-15119 hagi rahuldamata; otsus jõustus 27.06. 2022.
6.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest sissenõudja nõude täitmise aegumine oli vahepeal peatunud ega ole seetõttu veel aegunud. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine ei peatunud tsiviilasja nr 2-20-15119 menetlemise ajaks (15.10.2020-27.06.2022) TsÜS § 160 lg 1 alusel, sest sellise hagi esitamine ei peata täitemenetlust ning hagi esitamine ei takista sissenõudjal oma õigusi realiseerida. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus poolte õiguste tasakaalustamiseks tsiviilasjas nr 2-19-19228 kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise ajaks (11.02.202106.02.2023). Sel ajal ei saanud sissenõudja oma õigusi realiseerida. Seadusandja mõtteks ei ole täitemenetluse peatamise võimalusega sissenõudjat kahjustada ja lasta sissenõudja nõudel sel ajal aeguda. Kuna täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus, ei ole see aegunud ja selle täitmist ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel lõpetada.
6.3.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kohtutäiturile on asjas osutatud õigusabi 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kokku olid kohtutäituri õigusabikulud 450 eurot, mis on asja keerukust, tõendite mahtu ja menetlusdokumentide sisu arvestades vajalik ja põhjendatud kulu. Sissenõudjale on asjas osutatud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kokku olid sissenõudja õigusabikulud 240 eurot, mis on asja keerukust, tõendite mahtu ja menetlusdokumentide sisu arvestades vajalik ja põhjendatud kulu. Kuna puudutatud isikud on taotlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt viivist, tuleb avaldajal tasuda menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse kogu ulatuses tühistada ning lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud palus avaldaja jätta sissenõudja kanda, alternatiivselt menetlusosaliste enda kanda.
7.1.Maakohus jättis vääralt rahuldamata võlgniku vastuväite. Maakohus kaasas vääralt menetlusse kohtutäituri, kuigi TMS § 2231 lg 2 järgi on menetlusosalisteks võlgnik ja sissenõudja. Kohtutäitur ei saa olla menetlusosaline. Kohtutäiturilt teabe saamise vajadus ei tähenda seda, et ta tuleb menetlusse kaasata. Kuna kohtutäitur ei saa olla antud asjas menetlusosaline, ei saa tal tekkida ka menetluskulusid. Olenemata sellest, kas avaldus rahuldatakse või mitte, on kohtutäituri menetluskulud jäetud õigusvastaselt avaldaja kanda. Lisaks ei andnud maakohus avaldajale võimalust esitada kohtutäituri seisukohtade ja
2-23-12819 menetluskulude kohta vastuväiteid. Kuna kohtutäitur on eriteadmistega isik, peab ta olema võimeline end kohtumenetluses iseseisvalt või täituri abide kaudu esindama.
7.2.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse.
7.3.Maakohus leidis vääralt, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine pole aegunud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine ei peatunud TsÜS § 160 lg 1 alusel tsiviilasja nr 2-20-15119 menetluse ajal, kuid jättis tuvastamata, millisel alusel oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitatud. Avaldaja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjusel, et senine ja ka uus sissenõudja ei olnud avaldajat teavitanud nõude loovutamisest, mistõttu oli avaldajal õigus keelduda kohustuse täitmisest ja taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Selliselt ei olnud tegemist hagimenetlusega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja nõudeõiguse aegumine ei peatunud ega saanud peatada TsÜS § 160 lg 1 alusel. Maakohus asus vääralt seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-19-19228 tehtud kohtumääruse alusel peatus nõude aegumine ajavahemikus 11.02.2021-06.02.2023. Maakohus põhjendas seda vaid kohtu hinnanguga, ega viidanud ühelegi õigusnormile. Siinsel juhul ei esinenud ühtegi tsiviilseadustikus sätestatud alust nõudeõiguse aegumise peatamiseks, mistõttu on nõudeõigus aegunud ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Lisaks tugines maakohus aegumise peatumist hinnates ekslikult kohtumäärusele, kuigi kohtumäärus ei saa peatada nõudeõiguse aegumist, sest täitemenetluse peatab kohtutäitur oma otsusega. Kohtutäitur ei peatanud tegelikult nõude täitmist, sest avaldaja arveldusarve oli jätkuvalt arestitud. Tuleb arvestada, et teises tsiviilasjas, milles oli samuti kohaldatud täitemenetluse peatamist, tunnistas kohus nõude täitmise aegumise tõttu lõppenuks ega tuginenud aegumise peatumisele (tsiviilasi nr 2-23-12509).
7.4.Avalduse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda, alternatiivselt menetlusosaliste enda kanda. Sissenõudja menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei ole põhjendatud, sest sissenõudja esitas ebaõigeid seisukohti aegumise kohta. Lisaks jättis maakohus põhjendamatult kindlaks määramata avaldaja menetluslikud kulud.
8.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja hinnangul on kaebus õiguslikult perspektiivitu, põhineb teadlikult protsessiõiguste kuritarvitamisel ja valeväidete esitamisel. Kohtutäituri menetlusse kaasamine oli seaduslik ja põhjendatud, sh ka menetluskulude väljamõistmine. Avaldaja nõue ei ole aegunud, kuna täitemenetlus oli täiteasjas kohtumenetluse tõttu 12.02.2021-07.02.2023 peatatud.
9.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus kaasas kohtutäituri õigesti menetlusse. Kohtutäituri kaasamata jätmisel oleks kohus võinud jõuda ebaõige lahendini. Kohtutäitur ei pea osalema kohtumenetluses isiklikult ja võib kasutada lepingulist esindajat. Üksnes täitemenetluse peab kohtutäitur isiklikult läbi viima. Avaldaja saanuks menetluskulude vältimiseks esitada täitemenetluse lõpetamise avalduse kohtutäiturile, kuid avaldaja ei teinud seda, tekitades sellega menetlusosalistele menetluskulusid. Avaldajal oli võimalus esitada kohtule oma seisukoht, sest maakohus 12.09.2023 selleks tähtaja. Maakohus tuvastas täitemenetluse peatamise ja nõude aegumise peatamise aluseks olevad asjaolud ning tegi uurimispõhimõtet rakendades põhistatud ja õiguspärase määruse. Täitemenetluse peatamine ei eelda arestide täielikku vabastamist, vaid nende peatamist.
2-23-12819 Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11.Avaldaja esitas 22.11.2023 pärast tööpäeva lõppu (Kohtute infosüsteemis registreeritud 23.11.2023) esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetluse kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni või lahendi täitmiseni, ning 25.11.2023 (Kohtute infosüsteemis registreeritud 27.11.2023) vastuväite kohtu tegevusele taotlusega lahendada esialgse õiguskaitse taotlus viivitamata. Taotluse kohaselt võib nõude täitmise jätkamisel tekkida olukord, kus täitedokumendist tulenev aegunud nõue nõutakse õigusvastaselt osaliselt või täielikult sisse. Selliselt on võimaliku kohtulahendi täitmine raskendatud või võimatu ning sundtäitmise lõpule viimine võib muuta antud menetluse võimaliku lahenduse sisutuks, mis tekitab avaldajale varalist kahju. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb üldjuhul avalduse menetlemise ajaks täitemenetlus peatada, kui muud eeldused on täietud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Määruskaebus
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustas maakohtu määrust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Esmalt märgib kolleegium, et TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui määruskaebus on ebaõigesti menetluse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Mh kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kaebeõigust. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Esialgse õiguskaitse määruse peale võib TsMS § 4771 lg 4 I lause järgi koosmõjus TsMS § 4771 lg 2 II lausega ja TsMS § 390 lg 1 I lausega esitada määruskaebuse juhul, kui kohus kohaldas esialgset õiguskaitset, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole määruskaebuse esitamise õigust ette nähtud (TsMS komm (2017), § 4771, p 3.3. d). Seega ei olnud avaldajal õigust esitada esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale määruskaebust ning ringkonnakohus jätab selles osas määruskaebuse läbi vaatamata ega lahenda seda sisuliselt.
14.Edasi märgib kolleegium, et määruskaebuse väited ei anna alust ülejäänud osas maakohtu määrust tühistada.
14.1.Maakohus leidis õigesti, et täitemenetluse lõpetamiseks ei ole TMS § 2231 lg 1 järgi alust, kuna täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus ajaks, mil täitemenetlus oli kohtumääruse alusel peatatud.
2-23-12819 Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat, seejuures algab aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg 2 järgi lahendi jõustumisest ning TsÜS § 159 lg 1 järgi katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Siinses asjas esitas algne sissenõudja täitedokumendi täitmiseks 29.08.2013, st täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkes ja algas uuesti 29.08.2013 ning 10-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 29.08.2023. Lisaks tuleb arvestada, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvata TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. Kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ei ole sätestatud, et aegumine peatub ajaks, mil kohus on hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatanud, on Riigikohus leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4). Lisaks on ka õiguskirjanduses leitud, et kohus võib täitemenetluse hagi tagamise korras vaidluse ajaks ka peatada, mis võib kesta vägagi kaua, ning sellisel juhul on sissenõudja õiguste teostamine pärsitud ja õige oleks lugeda ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TsÜS komm (2023), § 160, p-d 3.2.5.1.a ja 3.2.5.1.c). Kuna siinsel juhul oli täitemenetlus tsiviilasja nr 2-19-19228 raames peatatud, oli sel ajal peatatud ka nõude aegumistähtaeg ning täitemenetluse aluseks olev täitedokumendist tulenev nõue ei ole aegunud. Eeltoodut ei muuda ka määruskaebuse väited selle kohta, et täitemenetlus tuli peatada kohtutäituri otsusega, mitte kohtulahendiga, faktiliselt jätkas kohtutäitur täitemenetlust, sest ei tühistanud pangakonto aresti, ning teises kohtuasjas ei ole sellist aegumise peatumise vastuväidet esitatud ega aegumise peatumist rakendatud. Sõltumata sellest, kas lugeda aegumine peatunuks ajal, mil kohtulahendi alusel tuli täitemenetlus peatada, või ajal, mil see oli kohtutäituri otsuse alusel peatatud, oli aegumine peatunud ligi kaks aastat ning täitedokumendist tulenev nõue ei saa olla TsÜS § 157 lg 1 ja § 168 lg 1 järgi aegunud. Sellest, et kohtutäitur ei tühistanud pangakonto aresti, ei saa järeldada, et kohtutäitur jätkas täitemenetlust. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud TMS § 47 lg 1 järgi jõusse. Avaldaja ei ole toonud esile, et kohtutäitur oleks teinud täitemenetluse peatamise ajal täitetoiminguid. Siinse kohtuasja lahendust ei saa mõjutada asjaolu, et teises kohtumenetluses ei ole sarnastel asjaoludel esitatud aegumise peatumise vastuväidet ja kohus ei ole lugenud aegumist peatunuks.
14.2.Arvestades seda, et maakohus ei lugenud aegumist peatunuks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks tsiviilasjas nr 2-20-15119, ei ole sellega seotud määruskaebus väidetel maakohtu määruse kontrollimisel tähtsust ning kolleegium ei käsitle neid.
15.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka avaldaja määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus kaasas ebaõigesti kohtutäituri menetlusse ja jättis sellest tulenevalt kohtutäituri menetluskulud avaldaja kanda.
15.1.Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus lahendas kohtu tegevuse peale esitatud vastuväite (TsMS komm (2017), § 333, p 3.3), saab menetlusosaline TsMS § 652 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 tugineda maakohtu menetlusõiguse normi rikkumisele hagita asja lahendava määruse peale määruskaebust esitades, kui ta on esitanud maakohtule TsMS § 333 lg 2 järgi õigeaegselt
2-23-12819 vastuväite kohtu tegevusele. Siinsel juhul esitas avaldaja kohtu tegevusele vastuväite pärast kohtutäituri kaasamist järgmises menetlusdokumendis, st õigeaegselt, ja ta saab tugineda maakohtu rikkumisele ka määruskaebuses. Avaldaja määruskaebuse väited ei anna aga alust maakohtu määrust tühistada.
15.2.Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul õigus kaasata kohtutäitur menetlusse hoolimata sellest, et seadus ei näe kohtutäiturile ette määruskaebuse esitamise õigust sellises asjas. Ringkonnakohus selgitab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 I lause järgi menetlusse omal algatusel. Kuigi eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata, võib kohus menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Iseenesest on õige avaldaja viide sellele, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamisel on TMS § 2231 lg 2 kohaselt menetlusosalisteks avaldaja (võlgnik) ja sissenõudja, kuid välistatud ei ole ka muude asjast puudutatud isikute kaasamine kohtu algatusel TsMS § 198 lg 3 alusel (vt ka täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 315 SE, lk 10). Seega võis maakohus asja õige lahendamise huvides kaasata puudutatud isikuna menetlusse lisaks sissenõudjale ka kohtutäituri.
15.3.Kuna maakohtul oli õigus kaasata kohtutäitur puudutatud isikuna menetlusse ja maakohus jättis avalduse rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud, sh kohtutäituri menetluskulud õigesti TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu praktika kohaselt annab TsMS § 172 lg 1 II lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seejuures on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14; RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Siinses asjas esitas avaldaja põhjendamatu avalduse, mistõttu oli õiglane jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse väited ei anna alust jätta kohtutäituri lepingulise esindaja kulusid kohtutäituri enda kanda. Kuigi varem kehtis TsMS § 175 lg 31, mille järgi ei hüvitatud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid, on see säte tunnistatud alates 19.04.2021 kehtetuks. Nimetatud säte tunnistati kehtetuks, kuna kohtutäitur ei peaks oma põhitegevuse kõrvalt tegelema tingimata ise kohtumenetlusega, mille esemeks võivad pealegi olla väga keerulised materiaal- või kohtumenetluslikud küsimused, mis väljuvad nende igapäevategevusest, seda enam, et kohtutäituritel puudub kohtumenetluseks professionaalne ettevalmistus (vt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE, lk 17). Seega võis kohtutäitur kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat ning tema lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud menetluskulud tuleb vajalikus ja põhjendatud ulatuses kohtutäiturile hüvitada.
16.Kuna maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, ei pidanud maakohus avaldust lahendades määrama kindlaks avaldaja menetluskulusid.
2-23-12819
17.Eelnevat arvestades ei anna avaldaja määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus
18.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
18.1.Ringkonnakohus märgib, et kohus võib TsMS § 4771 lg-te 1 ja 2 ning TMS § 2231 lg 3 järgi kohaldada täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamise asjas esialgset õiguskaitset, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, seejuures kohaldatakse esialgse õiguskaitse kohaldamisele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib hagi TsMS § 377 lg 1 I lause järgi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, seejuures võib kohus hagi TsMS § 377 lg 2 II lause järgi tagada sõltumata eeltoodust, kui hagi esemeks ei ole rahaline nõue. Sellisel juhul võib kohus TsMS § 377 lg 2 I lause järgi reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul põhjendatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajaks täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt peatada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada. Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud (vt RKTKm 07.11.2018, 2-18-2982, p 12; RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-161-15, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul saab ülaltoodut arvestades järeldada, et ka TMS § 2231 alusel esitatud täitemenetluse lõpetamise avalduse puhul võib esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse lõpetamata jätmine iseenesest raskendada kohtulahendi täitmist või selle võimatuks teha. Lisaks tuleb aga arvestada ka seda, et täitemenetluse lõpetamise avalduse puhul ei ole tegemist rahalise nõudega, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine TsMS § 377 lg 2 järgi põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Siinses asjas ei ole avaldaja toonud esile ega põhistanud asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib avaldajale oluline kahju või on muul põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Ainuüksi avaldaja viide sellele, et võib tekkida olukord, kus täitedokumendist tulenev aegunud nõue nõutakse sisse, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur teeb või kavatseb teha täitemenetluses selliseid täitetoiminguid, mille tulemusena saab nõue õigusvastaselt täidetud. Juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral peaks kohtutäitur täitma aegunud nõuet, on võlgnikul pärast täitemenetluse toimumist õigus nõuda sissenõudjalt põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist või alusetult saadu tagastamist (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 11). Arvestades ülaltoodud põhjendusi määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta, ei ole ringkonnakohtul alust rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust ka seetõttu, et avaldust ei saa pidada perspektiivikaks.
2-23-12819 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud avaldaja kanda.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.1.Sissenõudja menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebuse menetlemisega seotud kuluks lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja järgi määruskaebusele vastuse koostamiseks, s.o määruskaebusega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, vastuse koostamiseks, ülevaatamiseks ja kohtule edastamiseks 0,83 tundi. Kolleegiumi hinnangul on asja keerukust, määruskaebuse mahtu ning esitatud menetlusdokumenti arvestades sissenõudja menetluskulude nimekirjas märgitud aeg põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa tavapärast õigusteadmistega esindaja tavapärast tasumäära ja on põhjendatud.
20.2.Kohtutäituri menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebuse menetlemisega seotud kuluks lepingulise esindaja kulu 150 eurot. Esindajal kulus määruskaebusele vastuse koostamiseks, s.o kohtu teatega tutvumiseks, võlgniku kaebusega ja lisadega tutvumiseks, õigusliku analüüsi sisustamiseks, kirjaliku seisukoha esitamiseks kohtule ja selle kohtutäiturile edastamiseks 1,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on asja keerukust, määruskaebuse mahtu ning esitatud menetlusdokumenti arvestades kohtutäituri menetluskulude nimekirjas märgitud aeg põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa tavapärast õigusteadmistega esindaja tavapärast tasumäära ja on põhjendatud.
20.3.Vastavalt puudutatud isikute taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras viivist. Kaebeõigus
21.Osas, millega ringkonnakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), ei saa TsMS § 696 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 4771 lg-ga 4 ja § 390 lg-ga 1 määruskaebust esitada. Avaldaja võib TsMS § 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Avaldaja ja sissenõudja võivad TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TMS § 2231 lg-ga 4 ning TsMS § 178 järgi esitada määruse peale määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus lahendas määruskaebuse ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud (resolutsiooni p 3-7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab TsMS § 178 lg 2 järgi esitada määruskaebuse vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.