Hageja: Revensen OÜ (registrikood lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja: V H (isikukood XXX)
16625699),
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista V H Revensen OÜ kasuks välja Ü OÜ (registrikood XXX) ja V H vahel 27. septembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr Y220927012 tulenev põhivõlgnevus 985,96 eurot, intress 131,41 eurot, lepingu hooldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 22. juuni 2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 50,38 eurot.
3.Mõista V H Revensen OÜ kasuks välja viivis alates 23. juunist 2023 kuni põhinõude 985,96 euro tasumiseni 32% tasumata nõudesummalt aastas.
Mõista V H Revensen OÜ kasuks välja Ü OÜ (registrikood XXX) ja V H vahel 31. oktoobril 2022 sõlmitud laenulepingust nr Y221031083 tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, intress 66,74 eurot, lepingu hooldustasu 8,35 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja seisuga 22. juuni 2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 25,86 eurot.
5.Mõista V H Revensen OÜ kasuks välja viivis alates 23. juunist 2023 kuni põhinõude 500 euro tasumiseni 30% tasumata nõudesummalt aastas.
7.Mõista V H Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 610 eurot.
8.Mõista V H Revensen OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (610 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. 1(5)
9.Välja mõistetud summad kohustub V H tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr XXX LHV Pangas. Makse selgituseks tuleb märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
10.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
11.Toimetada kohtuotsus V H kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, avaldades Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse V H avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale tagaseljaotsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27. septembril 2022 Ü OÜ-ga (registrikood XXX) laenulepingu nr Y220927012 1000 euro saamiseks, intressiga 32% aastas ja 0,089% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 27. oktoobrist 2022 2(5)
annuiteetgraafiku alusel iga kuu 27. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid 36,59 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 27. septembriks 2027. Kokku kohustus kostja tasuma 2245,40 eurot (igakuised osamaksed 36,59 eurot x 60 kuud + 50,00 eurot lepingutasu). Laenulepingu kohaselt kujunes krediidi kulukuse määraks 47,7%. Pärast laenulepingu nr Y220927012 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 73,18 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi.
2.Kostja sõlmis 31. oktoobril 2022 Ü OÜ-ga laenulepingu nr Y221031083 500 euro saamiseks. Laenulepingu kohaselt kujunes intressiks 30% aastas ja 0,083% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 10. detsembrist 2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid 22,73 eurot Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10. novembriks 2025. Kokku kohustus kostja tasuma 843,28 eurot (igakuised osamaksed 22,73 eurot x 36 kuud + 25,00 eurot lepingutasu). Laenulepingu põhitingimuste p 3 ja laenulepingu p 1.11 alusel on krediidi kulukuse määr 47,58%. Pärast laenulepingu nr Y221031083 sõlmimist ei ole laenuandjale kostjalt laekunud midagi. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi.
3.Laenuandja ütles mõlemad laenulepingud üles 27. aprillil 2023. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 31. mail 2023 talle kuuluvad nõuded kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 31. mail 2023 teatise.
4.Laenuandja on krediidivõimekuse hindamiseks kogunud infot laenusaajalt, küsides pangakonto väljavõtte, teinud päringuid pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse. Esimese laenutaotlusega esitas laenusaaja pangakonto väljavõtte, mille alusel kostja oli keskmine sissetulek 2200 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt olid kostja keskmised kohustused kuus 1036,07 eurot ja majapidamiskulud on 700 eurot. Laenulepingu kohaselt kujunes kuumakseks 36,59 eurot. Pärast esimese laenu väljastamist olid kostja igakuised kohustused koos laenuandja kuumaksega olnud 1772,66 eurot (kostja finantskohustused 1036,07 + majapidamiskulud 700 + laenumakse 36,59 = 1772,66) ja jäi veel jääb reserv 427,34 eurot (2200,00-1772,66). Kogutud info põhjal tegi laenuandja positiivse otsuse. Teise laenutaotluse rahuldas laenuandja vanade andmete alusel. Teise lepingu kuumakse oli 22,73 eurot. Pärast teise laenu väljastamist olid igakuised kohustused koos laenumaksetega 1795,39 eurot (kostja finantskohustused 1036,07 + majapidamiskulud 700 + laenumakse 36,59 + laenumakse 22,73= 1795,39) ja jäi veel jääb reserv 404,61 eurot (2200,00-1795,39).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 27. septembri 2022 laenulepingust nr Y220927012 tulenev põhivõlgnevus 985,96 eurot, intress 131,41 eurot, lepingu hooldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 22. juuni 2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 50,38 eurot ning viivis alates 23. juunist 2023 põhinõudelt 985,96 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 32% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja
30.oktoobri 2022 laenulepingust nr Y221031083 tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, intress 66,74 eurot, lepingu hooldustasu 8,35 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 22. juuni 2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 25,86 eurot ning viivis alates 23. juunist 2023 põhinõudelt 500 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud 850 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.
6.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1. 3(5)
7.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 5. oktoobril 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
9.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
10.Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
11.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
12.Hageja on tõendanud, et laenuandja tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, küsis kliendilt kontoväljavõtte, võttis arvesse kliendi infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja järeldus ei ole meelevaldne. Laenulepingud sõlmiti kuuajase vahega, mistõttu oli põhjendatud krediidiandja tuginemine teise laenu andmisel juba kogutud andmetele.
13.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
14.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. 4(5)
Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot.
19.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 120 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks neli tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku kaks tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 610 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 240 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.